← Eesti

4-13-5255/25

Obsah (6)§ 63§ 68§ 67§ 262§ 276§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 04. september 2013.a. kell 11.00, Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5255 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistu

) § -de 262 ja 276 järgi Menetlusalune isik Kaitsja Toomas Joakit, isikukood 36606246510; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; ei tööta, elukoht: Veski 14-6, Võru linn, Võru maakond; väärtegude eest karistatud 2-l korral; kriminaalkorras karistatud 3-l korral Kaja Kiilo Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri esindaja Tarmo Tammesoo Juhindudes Karistusseadustiku § 48 ja Väärteomenetluse seadustiku § -dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 113; kohus otsustas: Süüdi tunnistada Toomas Joakit

§ -de 262 ja § 276 järgi ning

§ 63

sätete alusel mõista karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti.

§ 68

lg 2 alusel arvata kinnipidamise ajast (so 12.08.2013 kell 10.15 kuni 13.08.2013 kell 15.07) 24 tundi karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 14 (neliteist) päeva aresti. Kohtuotsus pöörata täitmisele VTMS § 205 lg 1 sätestatud korras koheselt peale otsuse jõustumist VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg 2, 3 sätestatud korras. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2, 3 on Toomas Joakit kohustatud ilmuma Lõuna Prefektuuri Võru arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma kohtu poolt määratud ajal. Kohustada Toomas Joakit’i ilmuma karistuse kandmiseks Võru Arestikambrisse (Võru linn Fr.R.Kreutzwaldi 52) 17. septembril 2013.a. kell 10.00-ks. Juhul, kui Toomas Joakit ei ole ilmunud kohtuotsuses määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks Toomas Joakit’i arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt

§ 67

lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Kohtu poolt määratud tähtaeg aresti kandmisele ilmumiseks kehtib juhul, kui kohtuotsust ei vaidlustata. Saata kohtuotsus täitmiseks Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Välja mõista Toomas Joakit’ilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 220.80 (kakssada kakskümmend eurot 80 senti) eurot. Menetluskulu tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 4-13-5255, Toomas Joakit, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõigusest loobumisel ei saa kohtuotsusele kaebust esitada. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Võru kohtumaja kantseleis kättesaadav alates

  1. septembril 2013.a. kella 14.
  2. VTMS § 137 lg 3 alusel esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru Politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Tarmo Tammesoo poolt 12.08.2013 väärteoasjas nr 2860,13,001808 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1353404 (tl 3) kohaselt Toomas Joakit 11.08.2013 kell 15.43 tarvitas avalikus kohas Võru maakonnas, Antsla linnas, Võidu ja Kreutzwaldi tänavate vahel Veski tänaval alkohoolset jooki viina „Ekstra“ ning kasutas ebatsensuurseid sõnu „türa“, „jobud mendid“, „nahhui“. Eiras võimuesindaja piirkonnapolitseinik R. V. seaduslikku korraldust lõpetada avalikus kohas alkoholi tarvitamine. Sellise tegevusega rikkus Toomas Joakit Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 ja p 13 nõudeid. Sellega pani Toomas Joakit toime

§ 262ja 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

12.08.2013 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48, § 71 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks (tl 1). 13.08.2013 kohtuistungil avaldas Toomas Joakit, et väärteoprotokoll on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. Ta ei tarvitanud alkoholi ja ei eiranud politsei korraldusi. Toomas Joakit taotles 2

(9)turvasalvestiste väljanõudmist ning tunnistajate E. P. ja V. V. ülekuulamist kohtistungil. Kohus rahuldas Toomas Joakit’i taotlused ning nõudis välja Antsla vallavalitsuse turvasalvestised 11.08.2013 kella 14.00 ja 16.00 vahelise ajavahemiku kohta (milline ajavahemik sai ka menetlusosaliste, kaasa arvatud ka Toomas Joakit’iga, kooskõlastatud) ning kutsus välja ka tunnistajad. 22.08.2013 ja 03.09.2013 kohtuistungitele tunnistajad ei ilmunud ning Toomas Joakit loobus 03.09.2013 kohtuistungil tunnistajate väljakutsumisest. Kohus vaatas 22.08.2013 kohtuistungil Toomas Joakit’i osavõtul turvasalvestist ning tuvastas, et kõnealust väärteosündmust turvasalvestisel ei ole ning ei ole näha ka Toomas Joakit’i liikumist. 03.09.2013 kohtuistungil esitas Toomas Joakit uue taotluse, milles palus nõuda välja turvasalvestised alates kella 12.00 ning nõuda välja ka Antsla vallavalitsuse arvuti kõvaketas selleks, et teha ekspertiis, kuna Toomas Joakit kahtlustab, et politsei on muutnud turvasalvestist ning on salvestiselt tema ära kustutanud. Kohus jättis 03.09.2013 Toomas Joakit’i taotlused rahuldamata, kuna sündmused, mis leidsid aset 11.08.2013 kell 12.00 ei puuduta väärteosündmust, mis leidis aset 11.08.2013 kell 15.43 ning turvasalvestise vaatlusel ei tekkinud kohtul kahtlust, et salvestist on võltsitud. Seda enam, et turvakaamerad ei ole suunatud Saku telgile, kus pidi istuma Toomas Joakit, siis salvestistel pole näha väärteo toimumise kohta. Kuna turvasalvestiste ajavahemik sai kellajaliselt 13.08.2013 kohtuistungil Toomas Joakit’i ja tema kaitsjaga kooskõlastatud, siis ei ole hiljem asjakohane uute kellaegade kohta taotluste esitamine. Menetlusalune isik Toomas Joakit andis kohtule ütlusi selle kohta, et viibis Antsla politseijaoskonna kõrval, see oli spetsiaalne Saku oma õlletelk, seal olid lauad sees. Istus seal telgis laua taga. See üritus oli Antsla laat. Asi läks lahti kandlemängijast, ta tõmbas oma kandle lahti, aga ta ei hakanud kerjama. T.Joakit istus lauas koos E. ja V. . T.Joakit ei tarvitanud midagi. Telgis müük käis, seal müüdi Saku õlut. Seal on muude jookide müük keelatud. Seal oli veel palju inimesi. Kell ei olnud veel 3. Tema tuli koos tuttavatega politsei maja juurest sugulaste juurest, ei jõudnud seal kaua istuda. Nemad olid selleks ettenähtud kohas. T.Joakit’i sõnade kohaselt temal ei tekkinud sõnavahetust politseiga. Politseinikud tulid tema juurde ja ütlesid, et tulgu kaasa. T.Joakit võttis 2 pakki suitsu ja läks kaasa. Tunnistaja R. V. , A. P. ja 2 märulipolitseid viisid T.Joakit’i ära, ei selgitatud põhjusi vaid paluti ainult kaasa tulla. Läks vabatahtlikult. Eelmisel päeval oli joonud, arvab, et oli tol hetkel kaine. Ei rikkunud korda, ei tea, et kedagi oleks solvanud. R. V. on tuttav. T.Joakit ei joonud õlletelgis. Ta ei tea mis teistel oli laual, olid Saku õlled ainult. Seal ei tarbinud keegi viina. Ekstra viina keegi ei joogi. Rahvast oli sel hetkel kümneid, kes kuulasid huviga pealt, kuidas politseinikud temaga isiklikel motiividel konflikti tekitasid. Politsei paigutas tema arestikambrisse, et eelnevat intsidenti, mis oli seotud vägivalla kasutamisega tema suhtes varjata. Vägivalda kasutasid nad võimupiire ületades. See juhtus enne kella kolme päeval. Soovis pöörduda meedikute poole oma kehaliste vaegustega ja halva enesetundega. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Toomas Joakit on toime pannud

§ 262

ja 276 väärteod tahtlikult ning teda tuleb selle eest karistada 20 päeva arestiga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, arvestades menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning hinnates kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis leiab, et Toomas Joakit’i süü

§ 262

ja § 276 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 11.08.2013 on tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku Toomas Joakit’i poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Toomas Joakit viibis 11.08.2013 päeval umbes kella 2 ja 3 ajal Antsla laadal Saku õlletelgis laua taga ja et politsei toimetas tema sealt ära arestikambrisse. Tunnistaja A. P. ütlustest nähtub, et tema töötab Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonnas. Ei tunne T.Joakit’i, aga kokkupuude oli Antsla laadal. Varasemalt ei ole temaga kokku puutunud. See juhtus 3

(9)pühapäeval umbes pool neli, olid Hauka laadal Antsla konstaabli punktis tööl. 11.08.2013 kella 15.30 ajal oli tagumises ruumis ja kuulis, et kedagi toodi jaoskonda. Seal oli kambri uks lahti, oli kaks märulipolitseid ja vastutav R. V. . Nägi, et Toomas Joakit oli kambri põrandal pikali maas ja R. V. ja märulipolitseinikud teostasid turvakontrolli. Lärmi tegi Toomas Joakit. Ta oli agressiivne, ei tahtnud, et temale turvakontrolli teostatakse. A. P. läks lähemale ja nägi, et T.Joakit lärmas ja ei tahtnud ametnikega tegemist teha. Tunda oli alkoholi lõhna. Lõhna järgi oli T.Joakit kindlasti alkoholijoobes. Toomas Joakit käitus emotsionaalselt. Koordinatsioonihäireid temal ei täheldanud. Kontroll toimus umbes 3 minutit, T.Joakit oli arestikambris maas ja seal kontrolliti ja jäeti sinna kainenema. Tema asjad võeti ära ja pandi hoiukappi. T.Joakit käitus agressiivselt, lärmas. Kasutas ebatsensuurseid sõnu politseiametnike suhtes. Ta jäi kambrisse, asjad läksid kappi. Ta keeldus alkoholi tuvastamise testi tegemisest, talle pakuti seda mitu korda, aga ta ei soovinud seda teostada. Ta ei põhjendanud, miks ta sellega nõus ei olnud. Pandi kambrisse ja vormistati dokumentatsioon. Mingi hetk peale seda hakkasid tugevad löögid vastu kambri ust. A. P. tegi ukse lahti ja üritas talle selgitada, et T.Joakit ei lõhuks ust, siis jäi T.Joakit mingiks hetkeks rahulikuks. Mõne aja möödudes hakkas uuesti lärmama. Tunnistaja sai aru, et T.Joakit’i viha oli suunatud R. V. vastu. Ähvardas V. , et „ma löön su maha, löön su kasti, täna on su surma päev, ma nikun su neljaks“. Need laused olid suunatud V. . Ta ikka korrutas neid sõnu. R. V. tegi ukse lahti, et lõpeta ära. Ja siis T.Joakit püüdis R. V. rünnata kätega näo ja kaela piirkonda. R. V. sai ära blokeerida, ta hüppas eest ära. Tunnistaja oli R. V. paremal taga pool 3 meetrit. Siis jooksis ka sinna. Tunnistaja on enesekaitse instruktor. Tunnistaja lõi T.Joakit’i kõhu piirkonda. T.Joakit hakkas röökima, et „ai, ai valus on“ ja siis jäi rahulikuks. Kasutas tema suhtes valuvõtet. Kasutas käelukku, tehakse rahustav löök kõhu piirkonda, pidi teda lõdvestama. Tunnistaja ei usu, et T.Joakit’il olid vigastused valuvõtte tagajärjel. T.Joakit keeldus üldse alkotestist. Ta lihtsalt ei puhunud alkomeetrisse, ta ei põhjendanud ka, et miks ei puhu. See kõik juhtus kusagil poole nelja ajal päeval. Väärteo toimepanemist tunnistaja ei näinud. Nägi seda, mis toimus juba jaoskonnas sees. Tunnistaja R. V. ütlustest nähtub, et töötab PPA Lõuna prefektuuri korrakaitse talitluses. On Toomas Joakit’iga kokku puutunud tööalaselt. 11.08.2013.a. toimus Hauka laat, tunnistaja täitis ametialaseid kohustusi. Olid Hauka laadal. Puutus kokku Toomas Joakit’iga enne nelja. Kell 15.00 oli ametlik laada lõpetamine. Kõik laadalised ei olnud veel kindlasti lahkunud. Müüjad teadsid, et kell kolm on laada lõpp. Peale kolme ei täheldanud enam müümist. Tunnistaja jäi jaoskonda ja laua taga tegi paberitööd. Kuulis väljas lärmi Veski tänavalt, see on paarkümmend meetrit politseijaoskonnast umbes. Kõigepealt tunnistaja kuulis pillimängu. Politseiametnik E. S. läks pillimeest keelama. Kui karjumine läks väga suureks, siis läks R. V. ukse peale vaatama ja nägi, et Toomas Joakit oli kandlemängija juures. R. V. leidis endale asendaja ja läks ka sinna. Kuulis, et Toomas Joakit karjus midagi, kuulis sõna „türa“. E. S. oli jäänud seal üksinda hätta. Oli näha, et koordinatsiooniga oli T.Joakit’il probleeme, ta vehkles kätega ja oli agressiivselt meelestatud. Tunnistaja arvab et T.Joakit oli tarvitanud alkoholi, oli tunda alkoholi lõhna. R. V. nägi, et T.Joakit jõi pudelist viina. Tunnistaja läks lähemale ja tol hetkel T.Joakit istus lauda ja pani pudeli suule ja jõi viina. R. V. ütles, et see on avalik koht ja siin ei tarvitata alkoholi. T.Joakit ei allunud R. V. korralduse peale ja ei kuulanud teda. Viinapudel oli laua peal. Laud oli R. V. mõne meetri kaugusel. R. V. ei oska nimesid nimetada, kellega T.Joakit koos oli, kuid seltskond oli talle tuttav kellega ta suhtles. See oli pikk laud, oli rahvast täis ja mõlemal pool istus inimesi. Seal oli pudeleid ja topse ja R. V. ei suutnud fikseerida, kes jõi ja kes mitte, R. V. suhtles otseselt Toomas Joakit’iga. Pöördus sellepärast T.Joakit’i poole, kuna E. S. oli temaga vestlusesse astunud ja T.Joakit tõstis häält. T.Joakit oli agressiivne. T.Joakit on mitmed korrad jaoskonnas käinud ja ei ütleks, et ta on kogu aeg agressiivne. Ta oli selle peale vihane, et miks kandlemängija minema sealt saadeti. Tunnistaja eesmärk oli T.Joakit’iga rääkida. T.Joakit nagu istus, siis kohe pani demonstratiivselt pudeli suule. R. V. ütles, et see ju avalik koht, T.Joakit vastas, et miks ta ei või laadal juua. R. V. nägi, et T.Joakit tema jutule ei reageerinud ja kutsus märulipolitseinikud appi ja ka siis jõi T.Joakit edasi. Märulipolitsei korraldusele ta reageeris ja siis alles T.Joakit tõusis püsti ja läks jaoskonda. Viinapudel jäi lauale ja ei näinud seda kuhu pudel 4
(9)kadus. Lauad olid pandud üles keset tänavat ja oli lubatud müüa lahjat alkoholi. Ei olnud viina lubatud müüa ega tarvitada. Ei tea, kes viina sinna tõi, pudel oli peaaegu täis. Üle poole kindlasti. T.Joakit toimetati kambrisse umbes kella 16.00 paiku. 15.43 oli rikkumine, paigutamine arestikambrisse oli ikka hiljem. Jaoskonda toimetamisel peab turvalisuse huvides läbi viima turvakontrolli, tema muudkui räuskas. T.Joakit’i suhtes vägivalda ei kasutatud, ainuke oli kinni hoidmine, kaks meest hoidis kinni ja kolmas otsis läbi. Üks kord oli kui ta tahtis tunnistajale kallale tulla. T.Joaokit kolkis kõvasti vastu rauduksi ilmselt selleks, et välja saada. Karjus, et ta tapab R. V. ära, siis tegi R. V. ukse lahti ning T.Joakit tahtis R. V. kallale tulla. A. P. tuli R. V. appi ja rahustas T.Joakit’i maha. R. V. on T.Joakit’iga eelnevalt kokku puutunud mõned korrad. On kirjutanud mõned protokollid avaliku korra rikkumisega seoses. See koht, kus T.Joakit elab, sealt tuli kaebus, et palju lärmi, läksid kahe sotsiaaltöötajaga kontrollima. Läksid tagumisse tuppa ja siis oli T.Joakit samuti väga ärritatud olukorras ja siis sõimas ta sotsiaaltöötajaid litsideks ja lubas R. V. maha lüüa. See toimus sügisel või siis kevadel, ei mäleta. R. V. koostas selle kohta väärteoprotokolli. R. V. arvates ei ole T.Joakit’il tema vastu vihavaenu. Saku õlletelgi lauad olid väljas peale kella 15.00, ju siis inimesed ei lahkunud, 3 lauda oli juba kokku pandud. Müügitegevust ei toimunud. Kell 15.00 oleks pidanud normaalne linnaelu taastatud olema. Saku telk on aknast näha, telk pandi kokku enam vähem kohe peale seda sündmust. 17.00 paiku oli juba vaikus. Ei olnud teiste inimeste puhul põhjust sekkuda, keegi ei räusanud ja ei karjunud. Kui tunnistaja ütles T.Joakit’ile, et ära tarvita alkoholi, ta tegi seda edasi. Kandlemängija oli sõiduteel, sellepärast läksid ütlema, et sealt peab mängimast ära minema, pärast läks mängima „Konsumi“ hoovi. Tunnistaja nägi Toomas Joakit’i joomas Ekstra viina. Tunnistaja E. S. ütlustest nähtub, et sündmus toimus pühapäeval 11.08.2013 kella 15.30 ajal. Laada lõpp ametlikult oli kell 15.00. Kõik panid asju kokku ja teepeal mängis üks kandlemees, seal kus olid A. Le Coq`i ja Saku telgid. Kandlemängija mängis sõiduteel, tunnistaja läks tema juurde ja ütles, et ametlikult laat läbi ja sõidutee tuleb vabastada, et palun mängigu eemal. Telk oli sõiduteel. Kandlemängija oli nõus ja läks eemale, seal olid aiaga piiratud ehituskaubad ja läks sinna ja seal ta mängis. Toomas Joakit tuli sinna, kus kandlemängija mängis ja ütles „mida sa teed siin, me tahame pidu edasi panna, et miks me tuleme tema pidu segama“. Oli silmaga nähtav, et T.Joakit oli tarbinud alkoholi. Toomas Joakit’i suust tuli tugevat alkoholi lõhna ja ta tuikus, taarus, ei kõndinud nii nagu kaine inimene. T.Joakit saatis E. S. lausetega, „mida sa türa siin teed“, „tõmba nahui“. E. S. ütles, et hea kui koju läheksite, T.Joakit ei teinud väljagi. Kuna T.Joakit’i sõbrad olid ka seal ja E. S. oli üksi, siis E. S. lahkus. E. S. nägi eemalt, et R. V. läks Toomas Joakit’i juurde ja andis korralduse, et aeg on ära minna, aga T.Joakit keeldus sellest. E. S. nägi, kuidas T.Joakit jõi viinapudelist. Toomas Joakit rääkis väga valju häälega. Ka E. S. andis korralduse, et ärge tarvitage enam alkoholi ja minge ära koju. T.Joakit ei kuulanud ei S. , ei V. . Võttis pudeli ja jõi edasi. Repliigid olid „kuradi mendid, käige minema siit“, ta ei lahkunud sealt ja tarvitas alkoholi edasi. Teised ei lärmanud, vaid lihtsalt istusid. Toomas Joakit’i avaliku korra rikkumine oli lärmamine, solvamine ja alkoholi tarvitamine. E. S. kuulis, kui R. V. andis T.Joakit’ile korralduse mitte tarvitada alkoholi. E. S. nägi ise, kui T.Joakit tarvitas alkoholi, ta pani pudeli suule. T.Joakit ei reageerinud korraldustele. Laua ümber oli palju inimesi. Toomas Joakit’iga varasemalt kokkupuudet ei ole olnud. R. V. oli T.Joakit’i juures ja andis korralduse ära minna, kuid Toomas Joakit ära ei läinud. R. V. kutsus appi märulipolitsei ja nendega läks T.Joakit vabatahtlikult jaoskonda. Telgis tol ajal enam müüki ei toimunud, nad just panid asju kokku. Telke hakati kokku panema, siis kui Toomas Joakit toimetati jaoskonda. Korra rikkumine seisnes selles, et Toomas Joakit tarvitas alkoholi, ei allunud korraldustele, lärmas. Teised ei räusanud ja ei lärmanud, teised inimesed olid täitsa vait, kui Toomas Joakit ära viidi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate politseiametnike A. P. , R. V. ja E. S. ütluste usaldusväärsuses ning kohus võtab need aluseks kohtuotsuse tegemisel. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tunnistajad, olles politseiametnikud, täitsid 11.08.2013 Antslas oma ametiülesandeid. Tunnistajate ütlustest nähtub, et 11.08.2013 peale kella 15.00, so peale ametlikku Hauka laada lõppu, kui laadal pandi telke ja asju kokku, istus Toomas Joakit Saku telgis laua taga ning jõi Ekstra viina. 5
(9)Korraldusele viina mitte juua Toomas Joakit ei reageerinud ning jõi viina demonstratiivselt edasi. T.Joakit oli agressiivne, ta lärmas ja sõimas politseinike ebatsensuurselt. T.Joakit oli ärritunud selle peale, et politseinikud palusid kandlemängijal mujale mängima minna. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et T.Joakit oli 11.08.2013 kell 15.43 alkoholijoobes, tunnistajate A. P. , R. V. , E. S. ütlustega, samuti Toomas Joakit’i agressiivse käitumisega sündmuskohal ja politseijaoskonnas ning kiirabikaardil (tl 15) märgitud asjaoluga, et 11.08.2013 kell 21.43 Toomas Joakit’il oli alkoholi lõhn suust ning T.Joakit sõimab ja vannub. Toomas Joakit keeldus indikaatorvahendisse puhumast, vaatamata sellele, et temale oli korduvalt seda pakutud. Ka indikaatorvahendisse puhumisest keeldumine kinnitab, et T.Joakit oli alkoholijoobes, sest vastasel juhul ei olnud mingisugust mõistlikku põhjust keelduda alkomeetrisse puhumast. T.Joakit teades, et on tarvitanud alkoholi, teadlikult keeldus indikaatorvahendisse puhumast, kuna teadis, et siis tuvastatakse temal alkoholijoove. Asjaolu, et Toomas Joakit keeldus indikaatorvahendisse puhumast kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 13), milles on nimetatud keeldumine fikseeritud. Asjaolu, et Toomas Joakit oli alkoholijoobes kinnitab 11.08.2013 kell 15.45 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 14). Protokollist nähtub, et T.Joakit keeldub alkomeetrisse puhumast, on alkoholijoobes, agressiivne, ei allu politsei korraldustele. T.Joakit’ile paigaldati käerauad transportimiseks Antsla konstaablipunktist Võru politseijaoskonda kainenema. Järelevalve meetme kohaldamise protokollist (tl 16-17) nähtub, et Toomas Joakit’i suhtes kasutati käeraudu 11.08.2013 alates kella 16.50 kuni 17.20 toimetamiseks Antsla jaoskonnast Võru politseijaoskonda. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et Ekstra viina pudelis oleks olnud mingi muu vedelik. Seda, et tegemist oli alkoholiga kinnitab ka see asjaolu, et Toomas Joakit oli alkoholijoobes. Toomas Joakit’i agressiivne ja ülbe käitumine laadaplatsil ning ka arestikambris, kus ta sõimas, laamendas ja ründas politseiametnikku kinnitavad, et T.Joakit oli alkoholijoobes ning tunnistajate ütlused vastavad tegelikkusele. Toomas Joakit’i agressiivset käitumist kinnitavad ka veel järgmised asjaolud: laadaplatsilt tulid T.Joakit’i ära toimetama kaks märulipolitseinikku ning arestkambris märatsemise ja politseiniku ründamise tagajärjel tuli tema suhtes kasutada valuvõtet selleks, et T.Joakit maha rahuneks ning transportimiseks Antsla jaoskonnast Võru politseijaoskonda tuli kasutada tema suhtes käeraudu. Kohtus selgitusi ja ütlusi andes kohus tuvastas Toomas Joakit’i ülimalt vaenuliku hoiaku politsei suhtes. Kohtuistungil nii verbaalselt, kui ka kehakeelest oli aru saada, et Toomas Joakit ei salli politseid, ei salli, kui temale teeb politsei märkusi, ta ei talu keelamist ja kriitikat enda aadressil. Seega lisaks tunnistajate ütlustele, arvestades T.Joakit’i suhtumist politseisse ja seega ka õiguskorda leiab kohus, et T.Joakit’i käitumine oli just selline nagu seda on kirjeldatud väärteoprotokollis ning tunnistajate ütlustes. T.Joakit’i ütlused hindab kohus mitteusaldusväärseteks, kuna need on vastuolus tunnistajate ütlustega. T.Joakit väitis, et oli laadapäeval kaine ning viinapudelist ei joonud, oli rahulik ning esimese korralduse peale läks politseiametnikega politseijaoskonda kaasa. Kuid kohtuistungil ilmnes, et Toomas Joakit siiski ei käitunud nii nagu ta väitis. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Toomas Joakit lärmas, kasutas ebatsensuurseid sõnu, oli alkoholijoobes ning eiras politseiametniku seadusliku korraldust lõpetada viina joomine. Riigikohtu 04.05.2011.a. lahendis nr 3-1-1-33-11 p 13 on riigikohus märkinud järgmist: „

§ 262

objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates

  1. septembri
  2. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsuse 6

(9)kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti (vangla eluruumide, töökoha ja tellimust täitva takso osas vt vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. märtsi
  2. a,
  3. detsembri
  4. a ja
  5. märtsi
  6. a otsuseid kriminaalasjades nr 3-1-1-32-96, nr3-1-1-134-96 ja nr 3-1-1-28-02).“ Koht, kus toimus käesolevas väärteoasjas avaliku korra rikkumine, on kindlasti avalik. Tegemist on Antsla kesklinnaga, Hauka laada pidamise kohaga, kuhu oli ka kolmandate isikute juurdepääs olemas. Isik kuulub

§ 262

järgi vastutusele võtmisele üldjuhul siis, kui tema käitumises esineb eksimusi kirjutatud reeglite vastu. Linnades ja valdades on selleks kehtestatud enamasti avaliku korra eeskirjad, mis reguleerivad isiku käitumist avalikus kohas.

§ 276objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine.

Võimuesindaja korraldus on seaduslik, kui see on antud pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik. Tulenevalt VTMS § 19 lg 4 p-st 2 on menetlusalune isik kohustatud täitma menetleja seaduslikke korraldusi. Kõnealuse väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus. Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 (tl 34-35) kohaselt on valla haldusterritooriumil keelatud lärmata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ja § 3 lg 1 p 13 kohaselt on valla haldusterritooriumil keelatud alkohoolse joogi tarbimine tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, va Antsla Vallavolikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas. Kohtuväline menetleja Tarmo Tammesoo esitas kohtuistungil vastuse oma järelepärimisele (tl 40-42), milles on kajastatud, millist alkoholi ning millistel kella aegadel oli lubatud Hauka Laadal müüa. Vastavalt sellele vastusele oli Hauka Laadal lubatud müüa 11.08.2013 alkoholi kella 08.00 kuni kella 15.

  1. Ning lubatud oli müüa ainult kuni 22 mahuprotsendilist jooki. Kohtus on tuvastatud, et Toomas Joakit tarbis kanget alkoholi Ekstra viina peale kella 15.00, so peale laada sulgemist. Seega alates kella 15.00 ei olnud enam alkoholi tarbimine laadal lubatud, seda enam, et Ekstra viina Saku õlletelgis ei müüdud ning seega ei olnud ka laada ajal Ekstra viina tarbimine Saku õlletelgis lubatud. Tarbides Ekstra viina peale kell 15.00 rikkus Toomas Joakit Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p
  2. Seega oli politseiametnikul õigus keelata Toomas Joakit’il Ekstra viina tarbimine ja paluda Toomas Joakit’il lõpetada avaliku korra rikkumine. Kohus on seisukohal, et politseiametniku korraldus oli seaduslik, kuna kanget alkoholi Saku õlletelgis ei müüdud ning peale kella 15.00 so laada sulgemist ei tohtinud enam laadaplatsil üldse alkoholi tarbida. Toomas Joakit vaatamata võimuesindaja korraldusele lõpetada viina joomine demonstratiivselt jõi viina edasi. Eelkirjeldatud situatsiooni puhul on jälgitav vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt avalikku korda kaitsva korralduse andmise ning vahetult peale seda Toomas Joakit’i poolt selle korralduse demonstratiivse eiramise vahel. Seega, tarbides alkoholi peale politseiametniku korraldust mitte tarbida alkoholi, täitis Toomas Joakit

§ 276objektiivse koosseisu.

Lärmates ja kasutades ebatsensuurseid sõnu rikkus Toomas Joakit Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1, mille kohaselt on keelatud lärmamine ning teisi isikuid häirival moel käitumine. Ebatsensuursete väljendite kasutamine kõvahäälselt ongi lärmamine, mis ilmselgelt häirib teisi isikuid. Väärteoprotokollis on kajastatud Toomas Joakit’ile antud korraldus ning selle aluseks olev õigusnorm, so Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p 1 ja p 13. 7

(9)Kohtu hinnangul on Toomas Joakit pannud

§ 262ja § 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult.

Toomas Joakit teadlikult avalikus kohas lärmas ja sõimas ebatsensuurselt, millega tahtlikult rikkus avalikku korda ja tahtlikult eiras ka politseiametniku seadusliku korraldust mitte tarvitada avalikus kohas alkoholi. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule Toomas Joakit’ile inkrimineeritud väärteod

§ 262ja § 276 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning on tõendamist leidnud.

Kohtu põhjendused karistuse osas Toomas Joakit’i karistatuse õiendist nähtub, et tema on korduvalt karistatud, nii kriminaal- kui väärteokorras, sealhulgas 18.06.2003.a. Võru Maakohtu otsusega

§ 262p 3 alusel 6 kuu vangistusega tingimisi 2 a 6 kuu katseajaga ja 17.05.2013.a.

PPA Lõuna prefektuuri otsusega

§ 262alusel rahatrahviga 64 eurot.

Seega, olles korduvalt karistatud avaliku korra rikkumiste eest, on Toomas Joakit’i näol tegemist isikuga, kes ei pea lugu avalikust korrast ega õiguskorrast.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid Toomas Joakit’i puhul ei esine. Kuna Toomas Joakit on ühe teoga toime pannud kaks väärteokoosseisu, kuna ta on ka varasemalt korduvalt karistatud avaliku korra rikkumise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras (ja seda alles mõned kuud tagasi, so mais 2013.a.) ning arvestades T.Joakit’i suhtumist õiguskorda ja korrakaitsjatesse hindab kohus tema süü suureks. Karistusliigina

§-s 262 ja §-s 276 on ettenähtud nii rahatrahv kui arest. Sissetulek T.Joakit’il puudub ning eelnev rahatrahv avaliku korra rikkumise eest ei ole tasutud ega teda mõjutanud avalikku korda mitte rikkuma. Seega ei ole põhjendatud T.Joakit’i karistamine rahatrahviga. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Toomas Joakit’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust tuleb T.Joakit’i karistada karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega, nimelt arestiga. Aresti asendamisega üldkasulik tööga T.Joakit nõus ei olnud. Ilma menetlusaluse isiku nõusolekuta ei saa kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Seega peab T.Joakit reaalselt aresti ära kandma. Arvestades T.Joakit’i isikut, so varasemalt on avaliku korra rikkumise eest korduvalt karistatud ning seda, et tema süü on suur, tuleb teda karistada ettenähtud aresti keskmises sanktsiooni määras. Kohtu arvates Toomas Joakit’i näol on tegemist isikuga, kes ignorantselt suhtub õiguskorda ning keda ei huvita tema käitumise võimalikud tagajärjed. Sellise isiku süü on suur ning karistus peab olema range. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Toomas Joakit’i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teoga nii avaliku korra rikkumise

§ 262

järgi kui ka võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise

§ 276järgi.

Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel

§ 63

lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu ning mõistab mõlema teo eest ühe karistuse, so viisteist päeva aresti. Vastavalt

§ 67

lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 20) peeti Toomas Joakit kinni

  1. augustil 2013 kell 10.
  2. Toomas Joakit vabastati kohtuistungil 13.08.2013 kell 15.07, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis toimiku lehe nr 29 pöördel.

§ 68

lg 2 alusel tuleb arvata kinnipidamise ajast 12.08.2013 kell 10.15 kuni 13.08.2013 kell 15.07, so 24 tundi karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 14 (neliteist) päeva aresti. 8

(9)Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kuna Toomas Joakit soovis kaitsja osavõttu käesoleva väärteoasja arutamise juurde, siis määras kohus 13.08.2013 Toomas Joakit’ile riigi õigusabi korras kaitsja. Toomas Joakit’i kaitsjana võttis osa advokaat Kaja Kiilo järgmistel kohtuistungitel 13.08.2013, 22.08.2013 ning 03.09.2013. Advokaat esitas riigi õigusabi tasu taotlused kokku 220.80 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlused on põhjendatud ning Toomas Joakit’ilt tuleb välja mõista riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 220.80 (kakssada kakskümmend eurot kaheksakümmend senti) eurot. Marju Persidskaja kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.