Obsah (7)

§ 19§ 32§ 24§ 20§ 21§ 2§ 241

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-135

) § 24 lg-le 1, 24¹ lg-le

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud

§-s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ Lehola 16 põhikirja p 6.6. näeb ette, et teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. See nõue oli täidetud. Üldkoosoleku toimumise meeldetuletus oli pandud ka ühistu liikmetele postkasti. Otsuse vastuvõtmine oli vajalik KÜ majandustegevuse jätkamiseks, sest KÜ Lehola 16 arveldusarve oli tol ajal seoses võlgnevusega arestitud.

§ 19

p 8 viitab sellele, et üldkoosoleku pädevusse kuulub ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole

või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Väär on hageja arvamus, et esimehe nimele ühistu 2 arvelduskonto avamine on üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamise aluseks.

§ 32

lg 1 ja 2 mõttes peab juhatuse liige oma kohustusi täitma hoolikalt ja vastutab tekitatud kahju eest. Otsus ei riku võlausaldajate huve, vaid vastupidiselt hageja väidetele, kaitseb võlausaldajate ja KÜ liikmete huve, mille tulemusena saavad teenuste osutajad tasu KÜ-le osutatud teenuste eest Juri Gribovski arvelduskonto vahendusel. Hageja osales üldkoosolekul esindaja kaudu, väljastades volituse J. G., ja tal puudub õigus vaidlustada koosoleku otsuseid. KÜ Lehola 16 liikmete üldkoosolekust võttis osa 16 liiget 18-st, millest tulenevalt oli olemas kvoorum KÜ koosoleku läbiviimiseks (põhikirja p 6.7.). MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. juuni 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus oli olemas ja materiaalsed alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejal puudub õigus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-63-05 p 10). Hageja on selgitanud, et ta sai vaidlusalusest üldkoosolekust teada 09.01.2012 teise tsiviilasja (2-11-47835) menetluse raames. Kostja sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Hagi on esitatud 03.04.2012, st kolme kuu jooksul otsuse teadasaamisest. Pooled vaidlevad kostja 29.05.2011 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtivuse üle. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-16-13 p 12). Otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on selle vastuolu seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1,

§ 24lg 1).

Otsuse tühisuse toob kaasa võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumine või headele kommetele mittevastavus (TsÜS § 38 lg 2,

§ 24¹ lg 1).

Kohus leidis, et vastuolu heade kommetega ei ole üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid tuginenud suuremas osas otsuse tühisuse alustele, esitamata vastavasisulist nõuet. Seega ei ole ka põhjust rääkida abstraktsest avalikust huvist või väidetavast võlausaldajate huvide kahjustamisest ja headele kommetele mittevastavusest. Organi otsuse kehtetuse alused seonduvad otsuse selliste puudustega, mis ei ole organi otsuse tühisuse aluseks. Kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine. Teisisõnu on otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused erinevad. Kohus leidis, et põhikirja p 1.

1. ei välista teatud aja jooksul ühistu poolt arvelduste teostamist läbi teisele isikule kuuluva arve. Samuti ei tulene ühestki seadusest ühistule kohustust kasutada majandustegevuses ainult oma arveldusarvet. Viidatud põhikirja punkti sisuks on see, et ühistul peab olema enda pangakonto, mis antud juhul on ühistul olemas. Ka hageja välja toodud põhikirja p 5.
2. ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale, sest kommunaalteenuste eest ühistu kaudu tasumine ei tähenda liikmete kohustust teha ülekandeid konkreetsele arveldusarvele. Järelikult puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna otsuse poolt hääletas 13 liiget, siis saab põhikirja p 6.
3. järgi lugeda üldkoosoleku otsust ka põhikirja p 5.
4. muutmiseks. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (

§ 20lg-d 6 ja 7) (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-181-12 p 14).

Kuna kostja põhikirja muutmise küsimust ei olnud üldkoosoleku 3 päevakorras ette nähtud, siis ei saa lugeda vaidlusalust üldkoosoleku otsust põhikirja p 5.3. muutmiseks. Selline otsus oleks tühine. Kohtu arvates ei ole hageja esitanud sisulisi väiteid selle kohta, miks ta leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja puudus vajalik arv hääli otsuse vastuvõtmiseks. Üldkoosoleku protokollist (tl 23) nähtub, et ühistul on 18 liiget, koosolekul osales neist 16 ja vaidlustatud punkt võeti vastu ühehäälselt. Sellest tulenevalt oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsus on vastu võetud nõutud häälteenamusega. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Tuvastatud on, et üldkoosoleku protokollile volikirja lisatud ei ole. Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja osales üldkoosolekul esindaja kaudu. Samas ei muuda see olukorda, sest nõutav häälteenamus on olemas olenemata sellest, kas hageja häält lugeda või mitte.

§ 21lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded.

Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Põhikirja p 6.

1. järgi koostatakse üldkoosolekul esindatud liikmete kohta nimekiri ning volikirja originaal lisatakse nimekirjale, mis omakorda on protokolli kohustuslik osa. Seega näitab just üldkoosolekust osavõtjate nimekiri eelduslikult üldkoosolekust osavõtjate arvu. See ei välista aga üldkoosolekust osavõtjate arvu tuvastamist teiste tõendite alusel. Kohus leidis, et juhul, kui üldkoosolekust osa võtnud liikmete nimekiri sisaldub protokollis endas ja protokollis on liikmete nimede asemel korterite numbrid, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse kehtetuse. Mitte iga rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetust. Antud asjas on üldkoosolekust osavõtjate arv ja isikud tuvastatavad. Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt andis tema allkirja enda (korter 1) ja hageja (korter 10) eest. Kostja on esitanud kohtule seisukoha (tl 138) ja korteriomanike kinnituse (tl 140), kust nähtub, et vaidlustatud üldkoosolekul osales ja otsuse poolt hääletas 11 korteriomanikku. Järelikult oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus olemas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. J. Suhhomlinova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
3. juuni 2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja on oma täiendavas vastuses ise tunnistanud, et üldkoosoleku protokoll on koostatud puudustega; 2) on maakohtu otsus põhjendamata ja maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et üldkoosoleku otsuses puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga. Põhikirja p 1.
4. kohaselt on ühistul eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve ja oma nimega pitsat. Apellandi arvates eeldab see, et oma majandustegevus toimib korteriühistu eraldi pangakonto kaudu, mitte kasutades isiklikku pangakontot; 3) on ebaõige maakohtu kinnitus, et seadusest ei tulene ühistule kohustust kasutada majandustegevuses ainult oma arveldusarvet. Apellant osundab KÜS §-le 1,

§ 2lg-le 1, RPS § 2 lg-le 1, lg-le 2 ja §-le 4.

Apellandi arvates ei saa oodata korteriühistu esimehelt või liikmelt, kellel puudub vastav eriharidus, et ta kasutaks oma isiklikku pangakontot selliselt, et kõikide korteriühistu liikmete ja ühistu huvid oleksid tagatud. 4

1. KÜ Lehola 16 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige väide, et üldkoosoleku protokoll on puudustega, kuid samas ei too protokolli puudused kaasa üldkoosoleku otsuse punkti kaks kehtetust. Maakohus on õigesti leidnud, et ei ole välistatud üldkoosolekust osavõtjate arvu tuvastamine teiste tõendite alusel; 2) on maakohus õigesti järeldanud, et põhikirja p 1.
2. ei välista teatud aja jooksul ühistu poolt arvelduste teostamist läbi teisele isikule kuuluva arve. Asjaolust, et põhikirjas ei ole otse öeldud, et korteriühistu võib oma majandustegevuses kasutada teiste isikute pangakontosid, ei tulene, et põhikirjaga on välistatud või põhikiri keelab teha arveldusi teise isiku arveldusarve kaudu. Arvelduste teostamine J. Gribovski arveldusarve kaudu annab KÜ-le võimaluse vältida uute võlgnevuste kujunemist, kuna KÜ maksab laekunud vahenditest nii jooksvad arved kui ka võimaluste piires kustutab võlgnevusi võlausaldajate ees; 3) jääb ebaselgeks, kuidas apellandi loetletud seadusesätted (KÜS § 1,

§ 2lg 1 RPS § 2 lg 1, lg 2 ja § 4) lükkavad ümber ülalmainitud maakohtu kinnituse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. juuni 2013 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
3. Hageja esitas maakohtule hagi
4. mail 2011 toimunud korteriühistu Lehola 16 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamiseks. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Vaatamata sellele, et hageja nõue oli üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on ta hagi alusena välja toonud muuhulgas ka selliseid asjaolusid, mis võiksid olla otsuse tühisuse aluseks. Maakohus on õigesti, hinnates hageja poolt esile toodud asjaolusid, jõudnud järeldusele, et korteriühistu vaidlustatud otsus ei ole tühine.

§ 241

lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne

§-s 241 lg-s 1 sätestatud puudusega. 8. Nähtuvalt hagiavaldusest (I kd tl 68-70) on hageja arvates üldkoosoleku vaidlustatud otsus tühine seetõttu, et otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub korteriühistu võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet ja ei vasta headele kommetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning seetõttu ei ole vaidlustatud otsus sel alusel ka tühine. Maakohus on hageja vastavatele väidetele otsuse põhjendustes vastanud (p 13) ning kuna apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selles osas uusi põhjendusi, siis ei korda ringkonnakohus siinkohal maakohtu põhjendusi. Hageja ei ole menetluse kestel täpsustanud, millise seaduse millist sätet, mis oleks kehtestatud võlausaldajate kaitseks, rikub vaidlustatud üldkoosoleku otsus ning seetõttu ei saa ka 5 ringkonnakohus nimetatud hageja väidet kontrollida. Tühiseks

§ 241

lg 1 mõttes ei muuda vaidlustatud otsust hageja paljasõnaline väide, et võlausaldajad jäid kaitseta seetõttu, et korteriühistu avas konto juhatuse liikme J. Gribovski nimel. Maakohus on õigustatult leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus „Avada KÜ Lehola 16 töötamiseks konto KÜ Lehola 16 esimehe J. Gribovski nimele“ (I kd tl 24) oli seotud elamu majandamisega ning seadusest ei tulene ühistule kohustust kasutada majandustegevuses ainult üht talle kuuluvat arvelduskontot. Asjas ei ole tuvastatav, et korteriühistu vaidlustatud otsus ei vasta headele kommetele ning seetõttu ka sel alusel ei ole korteriühistu 29. mai 2011 üldkoosoleku otsuse p 2 tühine. 9. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud

§ 241

lg 1 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.

§ 24

lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga, siis ei ole otsus

§ 24lg 1 alusel kehtetu.

Asjaolu, et korteriühistu üldkoosoleku protokoll oli koostatud puudustega, ei too kaasa automaatselt otsuse kehtetust. Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult vastanud kõigile hageja väidetele, mis olid esitatud seoses otsuse väidetava vastuoluga põhikirjaga (maakohtu põhjendused otsuse p-des 12, 14, 15, 16). Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba maakohtule esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Siinkohal märgib ringkonnakohus seda, et sisuliselt tähendab 29. mail 2011 toimunud korteriühistu Lehola 16 üldkoosoleku otsuse p-i 2 otsustus avada korteriühistu arvelduskonto juhatuse liikme nimel, otsustust avada korteriühistu majandustegevuseks arvelduskonto. 10. Apellandi väitel on üldkoosoleku vaidlustatud otsus vastuolus KÜS §-ga 1,

§ 2lg-ga 1, RPS § 2 lg-tega 1 ja 2 ning §-ga 4.

Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu üldkoosoleku vaidlustatud otsus ei ole vastuolus apellandi poolt nimetatud sätetega. Vaidlustatud otsus ei välista kuidagi seda, et KÜ Lehola 16 on eraõiguslik juriidiline isik, kes on RPS § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslaseks ning kes korraldab raamatupidamist vastavalt RPS §-le

2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson 6