← Eesti

2-13-23995/4

Obsah (13)§ 416§ 142§ 407§ 444§ 367§ 1741§ 162§ 138§ 144§ 175§ 174§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VA. Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 22.oktoober 2013.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

A. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab käesoleva asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 404 lg 1-3 alusel tagaseljaotsusega, kuna kostja, kellele kohus oli määranud hagile vastamise tähtaja – 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Tulenevalt

§ 407

lg 1 loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 26.06.2013.a. isiklikult kätte toimetatud.

§ 444lg 4 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava või põhjendava osata. 2

(4)Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuni hagi esitamiseni (17.05.2013) on hageja arvestanud viiviseid summas 724,24 eurot. A. .05.22.10.2013 on kohus arvestanud viiviseid summas 379,20 eurot. Kuna hageja on taotlenud

§ 367

alusel viiviste väljamõistmist mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses, ei või käesoleva kohtuotsuse p.3 alusel täiendavalt arvestatavad viivised ületada 493,91 eurot (1597,96-1104,05). Menetluskulude jaotus

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl. 20). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tl. 19 pöördel oleva arve nr. 1446249 järgi on E. E. A. . J. OÜ-le esindustasuna võlglase A. . tasuma 639,12 eurot, millest 106,52 moodustab käibemaks. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude väljamõistmist 639,12 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja tasu) on vajalikud ja põhjendatud 125 euro ulatuses, arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, kuna tsiviilasi lahendati esimeses astmes tagaseljaotsusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 375 (250+125) eurot. 3

(4)Tulenevalt

§ 1741

lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lgtes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.