) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 09.08.2013.a. AS XXXpankrotihaldur esitas 13.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus
Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuludeks oli hagiavalduselt tasutud riigilõiv 900,16 eurot. Hageja taotleb vastava summa hüvitamist kostjate poolt. Ühtlasi palub määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 3.
lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 21.08.2013.a määruse koos avaldusega sai kostja I kätte 22.08.2013.a ja kostja II 29.08.2013.a. Kohus andis kostjatele võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja I esindaja esitas 26.08.2013.a vastuväited. Kostja I vastuväited 4. Kostja I vaidleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
lg 2 kohaselt: hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 järgi: raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Harju Maakohtu 05.06.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37932 rahuldati hageja hagi kostjate vastu, välja mõistes kostjatelt hageja kasuks 14 632,81 eurot. Riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi kuni 15 000 eurose nõude esitamisel e-toimiku kaudu tuleb tasuda riigilõiv summas 550 eurot. Kostja 1 on seisukohal, et tema ei pea sellest (550 EUR) suuremas summas riigilõivu hüvitama. Kostjale on arusaamata, miks on hageja tasunud riigilõivu summas 900,16 eurot, kui selle nõude puhul oleks ta pidanud tasuma vaid 550 eurot. Usaldusväärne ei ole ka see, et pankrotihalduril puudub võimalus esitada hagi e-toimiku kaudu. Kohtu põhjendused 5.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus.
Tulenevalt
§-st 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
sätestab, et tsiviilasja hinna nimetab hageja hagis, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt 2 kindlaks määratud. Hageja on algselt oma hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.
lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Käesoleva tsiviilasja hinnaks määras kohus 21.09.2012.a määrusega 25 000 eurot. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on kuni 25 000-eurose tsiviilasja hinna puhul riigilõivu täismääraks 900 eurot ning avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 750 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tlk 5, maksekorraldus) on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 900 eurot, millele lisandus pangaülekande teenustasu 16 senti, kokku on hageja riigilõivu tasumisega seotud kulud 900,16 eurot. Vastava summa hüvitamist hageja nõuabki. 6. Kostja I märgib, et Harju Maakohtu 05.06.2013.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-37932 rahuldati hageja hagi kostjate vastu, välja mõistes kostjatelt hageja kasuks 14 632,81 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuni 15 000-eurose nõude esitamisel e-toimiku kaudu tuleb tasuda riigilõiv summas 550 eurot. Kostja I on seisukohal, et tema ei pea sellest suuremas summas riigilõivu hüvitama.
Seega ei ole asjakohane kostja I vastuväide, mille kohaselt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu 15 000-eurose nõude pealt. Hagi esitamisel ei saanud hageja ega ka kohus ette näha asjaolu, et kostjatelt mõistetakse hageja kasuks välja 14 632,81 eurot. 7. Kostja I märgib oma vastuväidetes muu hulgas, et ei ole usutav, et pankrotihalduril puudub võimalus esitada hagiavaldus e-toimiku kaudu. Kohus selgitab, et see, kas hageja esitab hagiavalduse kohtule e-kirja teel või e-toimiku kaudu, on hageja enda vaba valik. E-toimiku kaudu kohtule dokumentide esitamist soodustatakse madalama riigilõivumääraga, kuna e-toimik võimaldab kohtu tööd kiirendada ja lihtsustada, muudab selle efektiivsemaks ning ülevaatlikumaks. Sellest olenemata ei kohusta seadus hagi e-toimiku kaudu esitama. Seega ei ole antud vastuväide asjakohane. Küll aga sätestab
lg 5, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 900 eurot. E-toimiku kaudu hagiavalduse esitamisel oleks tulnud tasuda riigilõivu 750 eurot. Seega jätab kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 euro (900 eurot – 750 eurot) ulatuses hageja enda kanda. 8.
p 2 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega tuleb kostjatelt välja mõista ka hageja pangaülekande teenustasu 16 senti. 9. Tulenevalt
lg-st 5 rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 750,16 eurot. 10.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750,16 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise 3 määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.