4-13-1242/56

(6)4-13-1242 Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 06.02.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,

1. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Said Muhhamedovi suhtes liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. jaanuarist
3. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov tegi 06.02.2013 väärteoasjas nr 2330,13,000433 otsuse, millega määrati Said Muhhamedovile liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 52 trahviühiku ulatuses, s.o 208 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 1 kuuks, kuna ta 19.01.2013 kell 18.16 Ida-Viru maakonnas Narva- Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 6,9 km juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra, sõites kiirusega 99 +/- 7 km/h. Said Muhhamedov kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning menetlusaluse isiku kaitsja esitas 04.03.2013 kaebuse Viru Maakohtule, milles palus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2013 üldmenetluse otsuse ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja arvab, et kohtuväline menetleja rikkus otsuse tegemisel oluliselt väärteomenetluse norme ja ebaõigesti hindas kogutud tõendeid. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik soovib kaitsja osalemist menetluses. Vaatamata sellele, kaitsjat menetlusaluse isikule ei ole tagatud. Seega kaitsja leiab, et tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse oluliselt rikkumisega kohtuvälise menetleja poolt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja tunnistaja politseiniku Xxxi ülekuulamise protokollist tuleneb, et mootorsõidukis, mida juhtis menetlusalune isik, oli tunnistaja Xxx, kes ei olnud ülekuulatud. Kaitsja leiab, et tunnistaja Xxxi ülekuulamata jätmine muude erapooletute tunnistajate puudumisel, on menetlusaluse isiku kaitseõiguse oluline rikkumine. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud, et kiiruse mõõtmisel segavaid faktoreid ei olnud. Menetlusalune isik väidab, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis toodud väide on väär. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 kohaselt, väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteolühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kaitsja leiab, et antud juhul väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemise koht on Narva-Narva-Jõesuu- Hiiemetsa tee 6,9 km. Sellest menetlusalune isik teeb järeldust, et nimelt Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 6,9 km-l oli menetlusaluse isiku poolt juhtiva mootorsõiduki kiirus oli 99 +/- 7 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhtiv mootorsõiduk oli peatatud politseinike poolt kohal, mis määratakse GPS koordinaatidega X: 734231 ja Y: 6594484, nagu see on nähtav väärteoprotokollist ja mis ei vasta tegelikkusele. See tähendab, et inkrimineeritava väärteo fikseerimise koht ei olnud kohal, mis omab GPS koordinaadid X: 734231 ja Y: 6594484, kuid see oli teadmata koht tagasi Narva-Jõesuu linna poole. Menetlusaluse isik väidab, et koha, mis asub Narva-Narva-Jõesuu-Hiitemetsa tee 6,9 km-l ja koha, millest eeldatavasti oli fikseeritud väärteo toimepanemine, vahel tee teeb käänaku, milles on mõõtmisele segavad faktorid metsa kujul-seal kasvavad puud ja võsa. 2

(6)4-13-1242 05.08.2013 kohtumäärusega võeti kaebuse menetlusse. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ja toetas seda täies ulatuses. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et Said Muhhamedovi kaebus tuleb rahuldada. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsus tuleb tühistada ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteoprotokolli (tl 16) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 19.01.2013 kella 18:16 ajal Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 6,9 km mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 99 km/h +/- 7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Said Muhhamedov taolise käitumisega liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 ning väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab formaalselt liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele - mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit. Selles osas ei ole asjas vaidlust. Antud juhul on aga vaidlus selles, kas on tõendatud kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek. Kõnealuse sündmusega seonduvalt on kohtumenetluses kuulatud üle kaebaja ning kolm tunnistajat, kes andsid alljärgnevaid ütlusi. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, et ta oli vahetuses paarimehe Xxxiga, teostasid kiiruse mõõtmist Narva-Hiiemetsa teel, õhtusel ajal, pime oli juba. Aiandusühistu Energeetika lähedal oli fikseeritud sõiduauto kiirus, mis liikus Narva poolt. Sõiduauto sõitis neile vastu. Vist Mercedes, vist oli valget värvi, numbrimärki ta ei mäleta. Kui nägid seda autot, siis esimesena oli fikseeritud kiirus, siis see auto lähenes ja siis tunnistaja nägi auto värvi ja mudelit. Kiirus oli fikseeritud kuni 200 meetri kaugelt. Seal on sirge teelõik ja pöördeid ei olnud, võis olla kurv. 200-300 meetrit on kindlasti sirge teelõik. Tollel teelõigul võis konstruktsioonidest olla ainult bussipeatus ja nende autost paremal pool. Rohkem seal mingeid konstruktsioone ei ole. Rikkumise koha – Narvast 6.9 km – märkis üles paarimees. Kiiruse mõõtmine toimus enne paremal pool paiknevat bussipeatust, see oli mõõtmise hetkel nende vaateväljas. Milline on optimaalne mõõtmiskaugus Stalkeril tunnistaja ei oksa öelda. Nad peatasid auto. Isik tutvus fikseeritud näiduga, 90 millegagi km/h oli näidul. Antud 3

(6)4-13-1242 teelõigul oli lubatud 70 km/h. Meesterahvas ütles, et ta ei ole nõus näiduga, tal ei olnud sellist kiirust ning paarimees koostas materjalid. Nad kirjutasid rikkumise koha ja koha, kus oli koostatud protokoll. Arvatavasti on see 6,9 km rikkumise koht. See on ligikaudne teelõik, mille järgi fikseeriti, ei oska täpselt öelda. Tunnistaja Xxx andis kohtus järgmiseid ütlusi: Mul oli vaja saada Narvast Narva-Jõesuusse, sel hetkel minu isa pidi mulle järgi tulema, aga hilines. Ma pidin hääletama sellel trassil Narva- Narva-Jõesuu. Said Muhhamedov aitas mind, peatas oma auto ja võttis mu peale. Küsimusele, kas ta sõidab Narva-Jõesuusse vastas jah ja me asusime teele. Jõudsime sõita kuni kolme täägi monumendini, seal on aiandusühistud, seal peatas meid politsei, kes sõitis meile vastassuunas. Tema väljus autost ja mina jäin tema transpordivahendisse istuma ja sel ajal läks tema vormistama mingeid dokumente ja rääkima politseiga ja mina istusin sel ajal autos. Siis ta palus mul väljuda autost ja tema läks tagasi politsei juurde. Siis helistas mulle isa ja võttis mu oma autoga peale ning sõitsin Narva-Jõesuusse. Ma ei saa midagi asjalikku öelda, sest 5-10 minutit, mis me sõitsime Muhhamedovi autoga, rääkisime üldistel teemadel. Võin öelda, nagu mulle tundus, me ei sõitnud väga kiiresti, teeolud olid rasked, oli pime aeg. Kaitsja küsimusele vastas tunnistaja et ta sõidab tihti Narvast Narva-Jõesuusse nii bussiga, isa autoga kui ka hääletades ja teab teed hästi. Nad sõitsid Narva-Jõesuu suunas. Kui neid kinni peeti, siis olid bussipeatusest, mis on Narva-Jõesuu suunas, juba möödas. Politsei auto sõitis esialgu Narva suunas, siis nad pöörasid ringi ja jäid kuskil bussipeatuse lähedal seisma. Tunnistaja sõnul Muhhamedov ei sõitnud kiiresti. Talle tundus, et kuskil 70-75 km/h. Spidomeetrit ta ei vaadanud. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, et oli jaanuaris 2013 patrullis. Nende auto liikus Narva suunas. Vastassuunas sõitis sõiduk, mille kiirus fikseeriti ja auto peatati. Roolis oli Said Muhhamedov, kes väitis, et tema kiirus ei olnud suurem kui 79 km/h. Koostati protokoll. Kiiruse mõõtmisel teel teisi transpordivahendeid ei olnud. Rikkumiskoha fikseerimiseks mõõdetakse ja pärast võrreldakse GPS andmetega. Igas patrullautos on GPS seadmed, kus on näidatud trass ja märgitud iga kilomeeter. 6,9 ei ole umbmäärane koht, vaid koht, kus oli fikseeritud kiirus. Fikseerid kiiruse ja kaardi järgi vaatad, kus on see asukoht. Mingit viga seal ei saa olla. Radar hakkas tööle enne paremal pool asuvat bussipeatust. Mingeid takistusi tee peal ei olnud. Siis kui kiirus fikseeriti, siis auto oli sirgel teel ja nad nägid seda autot kogu aeg. Nad pöörasid ringi ja sõitsid temale järgi. Ümber pööramine toimus vist enne bussipeatust, aga täpselt ei mäleta. Kaebuse esitaja andis kohtus ütlusi, et sõitsin Narva-Jõesusse. Sõites Narvast välja võtsin kaasreisijad kaasa. Sõitsime rahulikult. Ma liikusin täpselt teemärkide järgi. Siis ühel teelõigul nägin kuidas hakkasid vilkurid töötama, siis peatusin politsei vastas. Kohe peatasin, arvasin, et hakatakse alkoholi tarvitamist kontrollima. Ütlesin tunnistajale, et ära muretse. Inimene, kes istus kõrval ütles, et me ei ületanud kiirust ju. Sel ajal kui mina juba peatusin, auto sõitis minust mööda politsei suunas. Politsei ootas, kui see möödasõitev auto sõidab, pöörasid ümber. Sellest kohast, kus ta vilkureid nägi, ei ole näha seda märki, mis on 6,9 km-l. Seda märki ei ole vist näha ka päevasel ajal. Spetsiaalselt sõitis sinna, pani sinna inimese. See inimene ei näinud ei teda ega autot ega autotulesid. Seda kohta, kus seisid politseinikud, ei ole näha selle koha pealt, kus teda peatati. Politseiauto pidi temast natuke mööda sõitma ja tegi ümberpöörde. Nad tegid pöörde umbes 25 meetrit enne bussipeatust. Ta sõitis kiirusehoidjaga. Kui hakkas sõitma Narva-Jõesuu poole, lülitas kiirusehoidja sisse. Pärast protokolli koostamist ta vaatas kiirust, millega hakkab kiirusehoidja tööle ja andis käsu, et oleks endine kiirus. Kiirusehoidja pani kiiruseks 76 km/h. Automälus on kompuuter, kus on endine kiirus. Sündmuskohta kirjeldaval kaardil näitas kaebaja, et nägi politseiautot, kui ta oli 4

(6)4-13-1242 bussipeatuse juures, mis on tähistatud 7,5 km. Politseiauto oli enne seda kohta, mis on kaardil tähistatud 8,044. Ta jäi seisma peale bussipeatust ja peale Energeetiku sissesõitu. Eelnevast nähtuvalt kinnitavad nii kaebaja kui ka tunnistajad, et kaebaja sõitis väärteoprotokollis nimetatud ajal Narvast Narva-Jõesuu suunas. Sõidukiiruse osas on kaebaja öelnud, et ta liikus 76km/h. Tunnistaja Xxx on andnud ütlusi, et talle tundus, et Muhhamedov sõitis umbes 75km/h, samas spidomeetrit ta ise ei jälginud. Seetõttu ei saa kohus Xxxi ütlusi lubatud sõidukiiruse järgimise või ületamise osas ka arvestada. Politseiametnike sõnul ületas Muhhamedov lubatud sõidukiirust ning see fikseeriti kiirusemõõtmise protokollis. Lisaks sõidukiirusele on asjas vaidlus ka väidetava rikkumise koha osas. Tunnistaja Xxxi sõnade kohaselt tuvastas ta politseiautos olevate GPS seadme abil, et rikkumine toimus 6,9 kilomeetril. Selle järgi on väärteoprotokollis fikseeritud rikkumise koht. Kaebaja sõnul ei ole väidetavast mõõtmiskohast võimalik tuvastada kiirust 6,9 km-l, kuna vahepealsel lõigul on kurv ning tee ääres on puud ja võsa. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 19) kohaselt kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr. AS004106, mis oli taadeldud (taatlustunnistus tl 70) ja töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega pimedal ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel teel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus liikuvast sõidukist ning sõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Protokolli kohaselt segavaid objekte ei olnud. Seadme lugem näitas 99 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 70 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 7 km/h. Seonduvalt vaidlusega kiiruse mõõtmise ja rikkumise koha paiknevuse osas tegi kohus päringu Maanteeametile. Saadud vastusele on lisatud kaart, millelt nähtub Narva - NarvaJõesuu - Hiiemetsa maantee lõik km 6,898-8,044, sellel lõigul asuvad bussipeatused ning kehtivad kiiruspiirangud. Kõrvutades tunnistajate ja kaebaja ütlusi ning Maanteeameti esitatud kaarti, nähtub, et kiiruse mõõtmine pidi toimuma Narva-Jõesuust Narva poole liikudes enne 7,5 km-l asuvat bussipeatust. Seda kinnitavad nii politseiametnikud, kelle ütluste kohaselt oli kiiruse mõõtmise ajal bussipeatus veel nende vaateväljas. Ka Narva poolt tulnud Xxx ja Muhhamedov ütlesid, et nad olid juba bussipeatusest möödas kui nägid politseiauto vilkureid. Arvestades Xxxi ütlusi, et nad pöörasid auto ringi enne bussipeatust ning sellele lisaks ka reageerimiskiirust ja pidurdusmaad, pidi reaalne sõidukiiruse mõõtmine toimuma vähemalt kümneid meetreid enne bussipeatust. Nimetatust järeldub, et mõõtmiskoha ja väidetava rikkumise koha (6,9km) vahemaa on üle 600 meetri. Tunnistaja Xxxi sõnul oli mõõtmiskaugus aga maksimaalselt 200 meetrit. Samuti on ta öelnud, et mõõtmine toimus sirgel teelõigul, mis oli 200-300 meetrit. Maanteeameti kaardilt on aga selgelt näha, et 6,9 km ja 7,5 km vahel on kurv ning tee ääres on haljastus (viimast kinnitavad ka kaebaja ütlused, mille kohaselt on kõnealuse teelõigu ääres puud ja võsa) ning seega ei ole maantee 7,5-7,6 km-lt otse (ilma takistusteta) nähtavust 6,9 km-le. Nimetatud asjaolude pinnalt ei saa teha muid järeldusi, kui et väärteoprotokollis on kirjas ebaõige rikkumise koht ning tegelik rikkumine toimus Xxxi ütlusi arvestades u 7,4 -7,5 km-l või siis on kiiruse mõõtmine toimunud enam kui 600 meetri kauguselt ning teelõigul, millel on kurvi ja teeäärse haljastuse tõttu segavaid objekte, mis seab omakorda kahtluse alla fikseeritud mõõtmistulemuste õigsuse. Viimane versioon oleks vastuolus nii politseiametnike ütluste kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseerituga - protokolli kohaselt kiiruse mõõtmisel segavaid objekte ei olnud. Kohtu hinnangul on mõlema versiooni puhul tegemist rikkumisega, millega kaasneb väärteootsuse tühistamine ja väärteomenetluse lõpetamine. 5

(6)4-13-1242 Kui väärteo kvalifikatsiooni osas on kohtul pädevus kohtuvälise menetleja otsust muuta, siis tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus seotud väärteoprotokollis oleva teokirjelduse piiridega ning kohtul puudub pädevus teokirjeldust täpsustada või muuta. Kui kaebajale etteheidetava väärteo toimepanemise koht on väärteoprotokollis (olulisel määral) ebaõigesti kirjeldatud, puudub kohtul pädevus asuda faktiliste asjaolude osas vaidlustatud otsust muutma. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et olemasolevad tõendid, ei kinnita kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud kohas liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemist ning seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumisega. Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus Said Muhhamedovi kaebuse ning tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 6