) § 402 mõttes.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Laenulepingu p 4.3 alusel kohustus kostja laenu tähtaegselt tagastama.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ei hakanud põhisummat tagasi maksma ja tunnistas nõuet põhinõude osas. Seega võttis kostja omaks, et tema rikkus laenulepingut jättes laenusumma tähtaegselt tagastamata. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 191,73 eurot kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja tunnistas hageja nõuet märgitud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 191,73 eurot põhinõude katteks. Laenulepingu põhitingimustes (tlk 32) leppisid pooled kokku fikseeritud intressimääras laenuperioodiks summas 690 krooni, s.t 44,10 eurot. Kuigi laenulepingust ei tulene sõnaselget kostja kohustust tasuda intressi, on vastav kohustus tuletatav
§-de 401 lg 3 ja 397 lg 1 esimese lause koosmõjust. Tarbijakrediidilepingu suhtes üldnormiks olev
401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vaidlust ei ole, et Credit Invest OÜ andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega peab kostja tasuma talle antud laenult intressi
Kohus leiab, et laenulepingus kokkulepitud intressimäär ei ole ebamõistlikult suur ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 44,10 eurot.
lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 3 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p-s 5.3 leppinud kokku intressimääras 0,75% päevas (tlk 38). Hagiavalduses on viivisemääraks märgitud 0,77% päevas (tlk 26), mis on arvutatud intressi suurusest lähtuvalt. Selguse huvides esitab kohus kokkulepitud intressi alusel arvestatud õige viivisemäära, milleks on 0,76% päevas (kokkulepitud intress 690 krooni / 3 000 krooni / 30 päeva = 0,0076). Hagiavalduse esitamise ajaks oli arvestatud viivis üle 2 000 euro ja kostja vähendas viivisenõuet põhinõude summani, s.t 191,73 euroni. Hagiavalduses viivisemäära märkimine, mis erineb lepingus sätestatust, ei välista kohtu hinnangul kostja õigust viivist nõuda. Kostja ei ole viivisemäära vaidlustanud. Kohus leiab, et nii lepingus kokkulepitud, kui ka hagiavalduses märgitud viivisemäära alusel arvestatud viivise summa oleks ületanud põhinõuet ja kuna kostja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise suurust põhinõudeni, ei kahjusta hagiavalduses viivise arvutamine määras 0,77% päevas, mis erineb lepingus sätestatust, kostja huve. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud, selle suurus on mõistlik ning ei ületa põhinõuet, mistõttu ei saa seda pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 191,73 eurot. MENETLUSKULUD 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuivõrd menetluskulude koosseis määratakse pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi menetluses, ei võta kohus käesolevas lahendis seisukohta hageja taotluse osas mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõiv, hageja esindaja kohtuistungil osalemisega seotud transpordikulud ja viivis menetluskuludelt. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.