lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue tuleneb müügilepingust, mille objektiks oleval ehitisel on väidetavalt ilmnenud puudused.
lg 2 kohaselt ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2.1.3 kohaselt elamu, milles lepingu ese asub, on ehitatud kehtiva ehitusloa alusel, kuid kasutusluba elamule väljastatud ei ole. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ehitise puudustest tulenev nõue hakkab aeguma ehitise valmimisest. Sellise käsitluse korral pooleliolevate ehitiste müügilepingutes tulenevad nõuded ei saakski aeguda.
lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 227 müüdud asja lepingutingimustele 4 mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Vaidlus puudub asjaolu üle, et lepingu ese läks hagejale üle novembris 2007.a. Hagi on esitatud 22.02.2013.a. Seega on hagi esitatud enam kui viie aasta möödumisel asja üleandmisest. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kohustusi on rikutud tahtlikult, kohaldub käesoleval juhul 10-aastane hagi aegumise tähtaeg.
lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Rikkumise tahtlikkust põhjendab hageja asjaoluga, et sellised puudused ei saa kogemata tekkida, kasutatud on ebaõigeid materjale, kogemata ei ole võimalik panna vähem villa, panna vähem või õhemaid puitmaterjale, kogemata jätta tegemata ventilatsiooniprojekti ja ehitusprojekti jne. Seega on nii ehitaja kui ehitustööde tellija ühiselt tegemata jätnud. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Selle sätte kontekstis lähtutakse tahtluse sisustamisel VÕS § 104 lg 5, mille kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa sellest, et võlgnik oma kohustust ei täitnud, täiendavalt tuleb tuvastada asjaolu, et esines tahtlus tehingu teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09). Ka juhul, kui nimetatud puudused esinevad, tekkisid need elamu ehitamise ajal, elamu ehitati kostjate isiklikuks otstarbeks kasutamiseks. Seetõttu ei saa hageja esile toodud asjaolud sisustada hagejaga sõlmitud lepingus õigusvastase tagajärje soovimist. Seega on hagi aegunud. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-101-07 p 11 märkinud: vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19). Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.