3-12-1641/34

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

1. mai 2013, Tartu Haldusasi Pjotr Godžitašvili kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. juuli
3. A lahkumisettekirjutuse pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus Pjotr Godžitašvili määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-1641 Kaebaja Pjotr Godžitašvili Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
9. juuli
10. a otsusega pikendati Pjotr Godžitašvili osas lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni
11. augustini
13. P. Godžitašvili esitas
14. augustil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PPA pikendanud lahkumisettekirjutuse täitmist kuuel korral, kuid neist ükski ei ole motiveeritud. Väljasaatmist ei saa kohalda, kuna see on muutunud võimatuks. Koos kaebusega esitas P. Godžitašvili taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse õigusdokumendi koostamiseks eesti keeles.
15. Tartu Halduskohtu
16. augusti
17. a määrusega jäeti P. Godžitašvili riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohus leidis, et kuna lahkumisettekirjutuse pikendamise otsus on menetlustoiming, ei ole seda võimalik tühistada. Tuvastamiskaebuse esitamine antud juhule ei oleks perspektiivikas, sest kaebajal puudub ilmselgelt asjas põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku mõttes. Tegemaks kindlaks, kas tuvastamiskaebus on piisavalt efektiivne õiguskaitsevahend kaebaja õiguste kaitseks, peab kaebaja selgitama, milles seisneb põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebaja esitas taotluse õiglase hüvitise määramiseks kohtu äranägemisel, mis on tekitatud PPA õigusvastaste toimingutega. Tulenevalt riigilõivu seaduse (RLS) § 571 lg-st tasutakse riigilõivu sel juhul 250 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv.
18. Tartu Halduskohtu
19. detsembri
20. a määrusega tagastati P. Godžitašvili kaebus läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja ei kõrvaldanud
21. detsembriks 2012 kaebuses esinenud puudusi ega ka esitanud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Tegemist on puudustega, mis takistava asja edasist menetlust.
22. P. Godžitašvili esitas Tartu Halduskohtu
23. detsembri
24. a määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et nimetatud määrus on seadusvastane. Kaebaja soovis ühtlasi saada riigi kulul õigusabi ja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.
25. Tartu Halduskohtu
26. jaanuari
27. A määrusega jäeti P. Godžitašvili taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata. Lahkumisettekirjutuse pikendamise otsus on menetlustoiming, mille tühistamist halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluses osalemine perspektiivikas, mistõttu puudub alus menetlusabi andmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
28. P. Godžitašvili esitas
29. veebruaril 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
30. jaanuari
31. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud halduskohtu määrus kaalutlemata. Kohus ei ole aru saanud kaebaja eesmärgist. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei ole kohus selgitanud, miks on taotleja võimalused oma huvide kaitseks ilmselgelt ebapiisavad. Kohus ei ole välja toonud kriteeriume, mille alusel tuvastati mõistlik tähtaeg riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Määruskaebus jääb rahuldamata.
33. Käesolevas menetluses on Tartu Halduskohus jätnud kõigepealt
34. augusti
35. a määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, millega kaebaja soovis sisuliselt enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ühtlasi andis halduskohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Selle määruse peale esitas kaebaja määruskaebuse, mis jäeti rahuldamata Tartu Ringkonnakohtu
36. oktoobri
37. a määrusega. Kaebaja selle määruse peale määruskaebust Riigikohtule ei esitanud ning halduskohtu määrus jõustus. Seejärel tagastas halduskohus
38. detsembri
39. a määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei olnud ettenähtud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kaebaja esitas selle määruse peale määruskaebuse, milles palus vabastada end määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Halduskohtu
40. jaanuari
41. a määrusega jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. Selle määruse peale käib vaidlus ringkonnakohtus praegu. 2
42. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
43. jaanuari
44. a määruse resolutsiooniga, millega jäeti kaebajale määruskaebuse esitamisel menetlusabi andmata. Kuid seda mitte halduskohtu määruses esitatud põhjendustel, vaid seetõttu, et halduskohtu
45. augusti
46. a esimene määrus, millega kaebajat riigilõivu tasumisest ei vabastatud, on jõustunud, sest kaebaja ei esitanud selle määruse peale määruskaebust (HKMS § 210 lg 6). Jõustunud kohtumäärus kuulub täitmisele (HKMS § 246 lg 1). Kuna riigilõivu tasumiseks kohustav määrus oli jõustunud ja kuulus täitmisele, kuid kaebaja riigilõivu ei tasunud, siis oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi ilmselgelt õiguspärane. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega, et
47. jaanuari
48. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus ei ole perspektiivikas ja selle esitamisel ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud.
49. Kuna halduskohtu määrus on lõppkokkuvõttes õige ja tühistamisele ei kuulu, ei võta ringkonnakohus seisukohta halduskohtu määruse ülejäänud põhjenduste osas, muuhulgas seisukoha osas, justkui ei oleks lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse tähtaja pikendamine haldusakt, vaid menetlustoiming. Samas märgib ringkonnakohus, et kuna kaebajale määratud lahkumise tähtaega pikendati
50. augustini 2012, ning see tähtaeg on möödunud, ei pruugi kaebajale
51. juuli
52. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamine enam vajalik olla. Halduskohtu määrustest nähtub, et lahkumisettekirjutuse on kaebaja juba vaidlustanud. Tiina Pappel Agu Timmi 3 Einar Vene