KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-1

) § 55 lg-test 4 ja 5 tulenevaid kohustusi kooskõlastada olulised tehingud ühistu nõukoguga ja teavitada nõukogu ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35,

§-st 631 ja juhatuse liikme lepingu p-st 2.2 tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja hageja juhatuse liikmeks valimisel hageja majanduslik olukord halb.
2. a kohta olid rapsi- ja teraviljaostulepingud ühistu liikmetega sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, arvestatav hulk liikmeid jättis oma kohustused täitmata ja pani ühistu keerulise olukorra ette. Uue juhatuse liikme kohustuseks oli leida lahendused, kuidas edaspidi sarnaseid olukordi vältida ning vähendada börsihindade mõju liikmete toodete realiseerimisel. Sellest lähtuvalt saigi lisandväärtusega toodete ekspordikava välja töötatud. Kostja müügitöö tulemusel õnnestus sügisel 2010 sõlmida suurele kogusele toidunisule ja rapsile väga headel tingimustel müügilepingud ning kahjumit oluliselt vähendada, jõudes jaanuariks 2011 sisuliselt jooksvasse kasumisse. Hageja on aastaid üritanud leida võimalusi enda toodete väärtustamiseks. Üheks võimaluseks oli enda elevaatori käivitamine, kuid see projekt on lõpule viimata. Kuni oma tootmise käivitamiseni oli kavas kasutada allhankijate teenuseid. Kostja esitas hageja juhatuse liikmeks kandideerides ka oma nägemuse äritegevuse arendamiseks, sh oli kava toodangu ekspordiks. Ekspordikava oli planeeritud selliselt, et hageja taotleb kulude katteks toetust EAS-ist (taotluses 50%). Selleks oli vaja luua eeldused (tootesari, tootemärk jms), millele tehtavate kulude katmiseks oli võimalik saada toetust PRIA-st. Kui asjad oleks lõpule viidud, oleks suure tõenäosusega saavutatud töötav ekspordisüsteem, mille rakendamiseks oleks arvestades võimalikke toetusi pidanud tegema minimaalselt kulutusi. Kostja ametiaja kestvuseks oli kokku lepitud kolm aastat, kuid kostja sai projektiga tegeleda ainult kolm kuud. Kui hageja on neist plaanidest loobunud, siis ei saa tehtud kulutusi lugeda kostja tekitatud kahjuks. Kostja informeeris tegevusest jooksvalt nõukogu esimeest. Samuti tutvustas kostja kavasid korduvalt erinevatele foorumitele, kus toimusid ka arutelud. 01.10.2010 esitas kostja hageja liikmete korralisel üldkoosolekul tegevuskava, kus oli ekspordikava välja toodud. Üldkoosolek kinnitas tooterühmana tunnustamise kava, mis oli eelduseks PRIA-le taotluse esitamiseks. 22.11.2010 osalesid kostja ja hageja nõukogu esimees nõupidamisel Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-s. 24.11.2010 toimus Mäos nõupidamine, millel osalesid kostja, hageja nõukogu esimees ja üks hageja tegevliige ning kus arutati muuhulgas EAS-i projektis osalemist. 30.11.–01.12.2010 toimus nõukogu liikmete osavõtul Tamsalus arenguseminar, kus kostja esitas arengukava, mis puudutas muuhulgas eksporditegevuse arendamist. Kuna hageja nõukogu ei teinud otsust, millega oleks vastava tegevuse keelanud, eeldas kostja nõukogul olevat teavet arvestades nõukogu nõustumuse olemasolu. Hageja etteheited kulutuste tegemisele projekti kirjutamiseks ja konsultatsioonideks on põhjendamatud, kuna hoolsuskohustuse üheks elemendiks on see, et juhatuse liige peab 3 otsustusteks omama piisavalt teadmisi ja informatsiooni. Kõik tehtud kulud vastasid hetkeolukorrale ja turutingimustele. Kostja ei ole tehingutest saanud mingit isiklikku kasu. Hageja kahju arvestus ei ole õige, kuna tehingute puhul tuleb elimineerida käibemaks. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. novembri 2012 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja H. Niinepuult Kevili Põllumajandusühistu kasuks varalise kahju hüvitise 21 034,58 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (21 034,58 eurot) alates
5. novembrist 2012 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tegevuse keskmes olnud liikmete abistamine toodangu hulgimüügil ja hulgitoodangu kvaliteedi tõstmine, saamaks selle eest kõrgeimat võimalikku hinda. Nimetatud eesmärgil oli prioriteet Sõmeru elevaatori käivitamine, mille maksumus oli ligikaudu 8 miljonit eurot ning mille ehitamine ei ole veel alanudki. Sellises olukorras ei olnud mõeldav alustada paralleelselt peaaegu sama mahukat jaemüügiprojekti. Ühistu majandustegevuse prioriteetide ja üldiste tegevussuundade muutmine on ühistu igapäevase majandustegevuse raamest väljuv tegevus, mis vajab

§ 55lg 4 kohaselt ühistu nõukogu heakskiitu.

Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest nähtuks, et ta oleks tutvustanud hageja nõukogule või liikmetele konkreetseid plaane seoses jaemüügi alustamise ja jaetoodangu ekspordiga Soome, küsinud nõukogult nõusolekut vastavate tegevuste alustamiseks ning sellega seonduvate tehingute tegemiseks ega isegi teavitanud nõukogu sellest, et ta on asunud jaemüügiga seonduvaid tegevusi reaalselt ellu viima. Põhjendamatu on kostja väide, et jaemüügi- ja eksporditegevuse alustamise kulud oleksid saanud kaetud toetustest. PRIA meetmesse 1.9 esitatud taotlus ei sisaldanud taolisi kulutusi. Ka kostja enda esitatud taotlus EAS-ile ei oleks katnud kulutusi projektikirjutamise- ja konsultatsiooniteenusele. Seega oleks vastavad kulud tulnud igal juhul katta hagejal endal. Kostja ei ole tõendanud, et ta tutvustas hageja liikmete 01.10.2010 üldkoosolekul jaemüügi ja eksporditegevuse ettevalmistamisega seotud konkreetset tegevust. Hageja on selgitanud, et üldkoosolek salvestati diktofonilindile, kust selgub, et kostja tegi üksnes ettepaneku, et hageja võiks jaekaubanduse teemat tulevikus arutada. Teist korda näidati kostja slaide (tl 61) koosoleku teise poole lõpus, kus arutati hageja järgneva aasta tegevusi. Koosoleku juhataja küsimusele, mida nad bränditeemast arvavad, vastas hageja nõukogu liige Mati Nurm, et aeg on selle jaoks liiga varajane ning tänasel etapil saab mõelda vaid selle peale, et Kevili nimetus kaubamärgina ära kaitsta. Mingit arutelu ega hääletamist sel teemal ei toimunud. Hageja on selgitanud veel, et üldkoosoleku alguses andis kostja ülevaate hageja tegevusest ning kinnitas, et „plaanid edaspidiseks on ikkagi jätkata samu suundi, mis meil on tugevad – ehk siis sisenditemüüki, vahendamist liikmetele, liikmete toodangu realiseerimist parimatel võimalikel tingimustel, info- ja planeerimissüsteemi lõplik käivitamine, arengukavade koostamine, koostöö ka veel põllumajandusõppeasutustega ning osalemine eesti bio-etanooli klastri tegevuses.“ PRIA-le tootjarühmana tunnustamise taotluse esitamise peamine põhjus oli hageja soov turustada oma liikmete toodangut ühtse tunnustatud tootjarühmana, millised tegevused piirduvad seniste tegevusvaldkondade, sh hulgimüügiga. Ka taotles hageja tootjarühmana tunnustamist vaid ühe toote – rapsi – osas. Kostja jaemüügi- ja eksporditegevuse plaanid keskendusid teraviljatoodetele, mille osas hageja ei olnud tootjarühmana tunnustamist taotlenud (tl 119). Tunnistaja J. L. ütlustest nähtub, et kostja rääkis tunnistajale, et tal on tuttav, kes on osav EAS-ile projektide esitamisel ja pakkus välja kokku saada. Kokkusaamine leidis aset 2010 4 novembri lõpus Tallinnas Viiking Turundus ja Reklaam OÜ büroos. Suurt arutelu ei toimunud ja milleski kokku ei lepitud. Ideena pakuti välja jaeturundusprojekti Soome ning tehti selgeks, et projekti on võimalik ellu viia nii, et kogu omaosalus on projekti sisse kirjutatud. Tunnistaja vastus kostjale oli, et tegevus peab olema aus, selge ja läbipaistev; hageja ei ole valmis selliste asjadega tegelemiseks, sest käsil on suur elevaatori projekt ning kui EAS-ist midagi taotleda, siis testimise jaoks, kas ollakse finantseerimiskõlbulikud, alustades lihtsamatest asjadest nagu voldikud, reklaamtrükised, sümboolika. Tunnistaja ütluste kohaselt eeldas ta, et enne projekti esitamist võetakse projekt nõukogus arutusele. 24.11.2010 kohtumise kohta Mäos seletas tunnistaja, et kokkusaamise eesmärgiks oli koostöö arendamine erinevate põllumajandusühistute vahel. Hageja jaeturundusprojektist juttu ei olnud. 30.11.2010 arenguseminaril võis projekt kusagil rühmatöös arutusel olla, kuid päevade üldkokkuvõttes see kõlama ei jäänud. Nähtuvalt e-kirjavahetusest (tl 26–27) sai hageja nõukogu esimees kostja ekspordiplaanist ja selle elluviimiseks alustatud tegevustest teada kostja 09.02.2011 e-mailist. Nõukogu esimees teavitas 11.02.2011 e-kirjaga kostjat, et nõukogu ei ole projektist teadlik, puudub eelarve ja äriplaan, ning keelas nõukogu nimel kostjal projekti arendamisega edasi tegelemise ja igasugused projektiga seotud rahalised tehingud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud

§ 55

lg-st 5 tulenevat nõukogu ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest informeerimise kohustust ja

§ 55

lg-st 4 tulenevat keeldu teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma nõukogu vastava nõusolekuta. Üheks olulisemaks äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus (TsÜS § 35; § 631 lg 1, juhatuse liikme lepingu p 2.2). Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustanud lahendis nr 3-2-1-45-03 (p 21). Eelnevast tulenevalt oli kostja kohustatud täitma oma kohustusi hageja juhatuse liikmena juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, st hoolsusega, mida korralik ettevõtja ja/või mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks ning hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, olles otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud. Kostja tellis hagejale ebavajalikud ja kulukad projektikirjutamise- ja konsultatsiooniteenused, tegi kulutusi korporatiiv- ja tootegraafikale ning ostis sülearvuti, küsimata hinnapakkumisi ja võrdlemata erinevaid teenusepakkujaid. Selle tulemusel on kostja tellinud turuhinnast kordades kõrgema hinnaga teenuseid ja ostnud toote. Kostja tegi kulutused olukorras, kus hagejal puudusid selleks planeeritud vahendid, vastavaid kulusid ei olnud ette nähtud PRIA projektis ning EAS-ile esitatud ekspordiprojekti tulemused ei olnud teada. Seega võttis kostja hageja nimel põhjendamatu ja ebamõistliku riski, asudes ekspordi- ja jaemüügikava ellu viima enne rahaliste vahendite leidmist. Sellega rikkus kostja kohustust käituda viisil, nagu seda teeks mõistlik ettevõtja temaga sarnases olukorras. Samuti rikkus kostja kohustust teha informeeritud otsuseid, mis oleksid hagejale majanduslikult kõige otstarbekamad. Kostja tellis EAS-i projektitaotluse Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-lt ja tasus projekti eest 144 000 krooni (9203,28 eurot). Projektiekspert OÜ hinnapakkumisest (tl 29) nähtub, et EAS-i ekspordi arendamise programmi jaoks projekti kirjutamise põhitasu on 1350 eurot, millele lisandub käibemaks. Mõistlik ettevõtja valib hoolega, kellelt sedavõrd olulisi ja mahukaid teenuseid tellida. Mõistlikeks valikukriteeriumideks on lisaks hinnale ka teenusepakkuja kogemus, reputatsioon ja klientide rahulolu. Kostja tellis mahuka projekti ettevõttelt, kelle tegevusvaldkonnad on seotud turunduse ja reklaamiga (tl 30), mistõttu on alust kahelda ka teenuse kvaliteedis. Nähtuvalt OÜ Õnnetehas hinnapakkumisest (tl 117) on taotluse koostamise maksumus 2400 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on enam kui kolm korda soodsam kui Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-le tasutud summa. Ühe Eesti hinnatuima ning seetõttu ka kallima projektide kirjutamisele spetsialiseerunud ettevõtte 5 OÜ Vertex Investment hinnapakkumine on 4160 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 128–129), kusjuures pakkumine sisaldab ka Soome turu- ja konkurentsiuuringut. Tellides mõlemad teenused OÜ-lt Vertex Investment, oleks kostja säästnud hagejale 6707,67 eurot. Kostja on märkinud, et EAS-i konsultandi Pille Raamatu tagasiinfo kohaselt vastas projekt meetme tingimustele ja määrusele, mis aga ei tähenda, et projektil oli reaalne potentsiaal toetust saada. Tunnistaja J. L. ütlustest nähtub, et esialgne hinnang EAS-i projektile oli, et see ei ole pädevalt koostatud ja selle rahastamine on vähem kui tõenäoline ning et hagejale ei jääks märki negatiivse toetusotsuse kohta, võeti projekt tagasi. Konsultatsiooniteenus Scandinavian Consulting OÜ-lt oli majanduslikult ebamõistlik ja sellele puudus praktiline väljund. Konsultatsioon toimus suulises vormis kostjale, ehkki projekti koostajaks oli Viiking Turundus ja Reklaam OÜ. Konsultatsioon toimus oluliselt pärast seda, kui projekt pidi olema kostjale üle antud (konsultatsioon toimus 14.01.2011 (tl 18–19), projekt tuli üle anda 25.12.2010 (tl 32–33). Seega on kostja väide, et konsultatsioon oli vajalik projekti koostamiseks, põhjendamatu. Ühtlasi olid konsultatsiooni teemad sellised, millest ei oleks saanud olla projekti koostamisel abi. Hageja jaoks ebavajalik on ka kostja tellitud korporatiiv- ja tootegraafika, sest hageja ei tegele jaemüügiga. Kostja pidi teadma või vähemalt arvestama ohuga, et ilma EAS-i toetuseta ei ole hagejal võimalik projekti ellu viia. Lisaks soetas kostja hageja väitel sülearvuti Dell Latitude E6410 turuhinnast ligi kaks korda kõrgema hinnaga oma lähedase äripartneri T. T. pojale kuuluvalt ettevõttelt. Sülearvuti Dell Latitude E6410 ostuhind koos käibemaksuga oli 1834,80 eurot (tl 35). Võrdlusena esitatud OÜ Annus & Alaniit arve sama arvuti mudeli eest on koos käibemaksuga 958,67 eurot (tl 36). Hageja on esitanud veel kolm hinnapakkumist mudeli Dell Latitude E6410 ja selle uuema versiooni Dell Latitude E6420 kohta (tl 139–141), mille tehnilised konfiguratsioonid on sarnased kostja ostetud arvutiga. Kolme hinnapakkumise keskmine hind on 924,33 eurot. Kohus, arvestades, et kostjale ei olnud seatud piiranguid väikevahendite soetamiseks ei hinna ega soetamise viisi suhtes, võttis pakkumised keskmise turuhinna arvutamisel arvesse tavahinnaga ja käibemaksuta. Kostja ei ole esitanud sülearvuti kohta selliseid tehnilisi andmeid, mille tõttu peaks kohus käsitama kostja soetatud arvutit keskmisest turuhinnast kõrgema hinnaga. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et kahju arvestusest tuleb elimineerida käibemaks. Kolme hinnapakkumise keskmine hind on seega ((658,33 + 999,17 + 999,17) : 3)) 885,56 eurot. Hinnavahe kostja soetatud arvutiga on 643,44 eurot, milline summa on käsitatav hagejale tekkinud kahjuna. Lojaalsuskohustuse (TsÜS § 35; § 138 lg 1, juhatuse liikme lepingu p 2.3) aluseks on üldine põhimõte, mille kohaselt juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärjest isiklikult huvitatud, ta peab ühingu juhtimisel vältima enda ja ühingu huvide konflikti (3-2-1-41-05; 3-2-1-41-03; 3-2-1-67-03). Äriregistri andmetest nähtuvalt on kostja olnud väga tihedalt seotud T. T. kes on Viiking Turundus ja Reklaam OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja ja T. T. on olnud samaaegselt osanikud ja juhatuse liikmed äriühingutes OÜ Teligents, OÜ KvaliteetGrupp, Baltic Egg OÜ ja Eesti Pastatooted OÜ. Kostja ja T. T. niivõrd ulatuslik äriline seotus annab alust arvata, et kostja on isiklikult huvitatud T. T. ettevõtete heast majanduslikust käekäigust. Loogiline ja eluliselt veenev on hageja väide, et T. T. on aidanud kostjal täita kostja ja T. T. solidaarseid võlakohustusi krediidiasutuste ees seoses pankrotistunud Baltic Egg OÜ ja Eesti Pastatooted OÜ kohustuste käendamisega. Arvestades kostja sõlmitud tehingute kahjulikkust hagejale, võib Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-ga koostöö tegemist seletada kostja sooviga toetada hageja vahendite arvelt T. T., kes omakorda aitab täita kostja isiklikke kohustusi kreeditoride ees, ettevõtet. T. T. soovitusel pöördus kostja Scandinavian Consulting OÜ poole ning T. T. pojale kuulub ka äriühing, kellelt kostja soetas sülearvuti. Seega on kostja kõikide vaidlusaluste tehingutega soodustanud T. T., mis ei saa 6 olla juhuslik, vaid on kantud kostja tahtest teha endale isiklikult majanduslikult kasulikke tehinguid. Ka suurem osa EAS-i projekti eelarves ette nähtud kuludest oli mõeldud T. T. enda või temaga lähedalt seotud ettevõtetele. Projekti 222 407 euro suurusest kogumaksumusest 152 103 eurot, st ligi 70%, oleks tasutud T. T. ettevõttele Viiking Turundus ja Reklaam OÜ või tema poja ettevõttele OÜ Subdivision (tl 145–177, 30–33, 137–138). Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, milleks on väärtusetule eksporditaotlusele, konsultatsiooniteenusele ja korporatiivgraafikale tehtud kulud ning sülearvuti turuhinnast enammakstud kulu. Kostja poolt juhatuse liikme lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud (oleks teavitanud nõukogu plaanidest seoses jaemüügitegevuse ja jaetoodangu ekspordiga Soome ning küsinud nõukogult nõusolekut, täitnud hoolsus- ja lojaalsuskohustust). Hageja kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju oli lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest vastavad juhatuse liikme kohustused olid sätestatud temaga sõlmitud lepingu p-des 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 6.1. Eelnevast tulenevalt on kostja hageja juhatuse liikmena eiranud oma kohustusi määral, mis toob kaasa tema vastutuse hagejale tekitatud kahju eest (VÕS § 127 lg 1,

§ 631lg 2, hageja põhikirja p 10.8, juhatuse liikme lepingu p 6.1).

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitas kostja hagejale varalist kahju 21 034,58 eurot, sh kulutused EAS-i ekspordiprojekti koostamisele 7669,40 eurot, kulutused Soome jaemüügituru konsultatsiooniteenusele 2496,39 eurot, kulutused korporatiiv- ja tootegraafikale 10 225,35 eurot, sülearvuti Dell Latitude E6410 eest enammakstud ostuhind 643,44 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista. Ka hageja lisanduva viivise nõue on VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. H. Niinepuu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus TsMS §-s 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, kuna rajas otsuse hageja seisukohtadele ja jättis vastamata kostja vastuväidetele, ei hinnanud tõendeid, kohtu järelduste põhjendused ei ole järgitavad ning ei tulene asjaoludest ega tõenditest. Kohtuotsuse põhjendava osa p-d 4 ja 5 kordavad sisuliselt sõna-sõnalt hageja seisukohti. Kohus on viidatud 01.10.2010 helisalvestusele, mis ei ole asjas tõendiks. Koosolekul toimunut on kohus kirjeldanud täpsusega, mida kogutud tõendid ei võimalda. Kohus ei analüüsinud kostja põhjendusi, miks kostja alustas jaekaubandusprojekti ettevalmistamist. Selle asemel võttis kohus aksioomiks hageja seisukoha, et vastavat kava ei olnud vaja. Lisaks jättis kohus arvestamata, milline küsimus kuulub tavapärase juhtimise alla ja milline vajab erakorralisena nõukogu nõusolekut. Jättes kõrvale asjaolu, et kostja oli nõukogu esimeest toimuvast korduvalt informeerinud ja nõukogu esimees oli tegevustesse kaasatud, ei muutnud kostjale etteheidetavad tegevused põhimõtteliselt hageja tegevussuunda. Kohus ei hinnanud õigesti tunnistaja J. L. ütlusi. Tunnistaja on hageja nõukogu esimees, kellel on endal juhtimiskohustus ja kohustus edastada temal olevat infot nõukogule. Seega ei saa olla tegu erapooletu isikuga, vaid isikuga, kellel on asjaga seotud vahetud huvid. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et projekti õnnestumisel oleks saanud kõik kulud katta EAS-i ja PRIA toetuste arvelt (sh ei ole kohus hinnanud Tootjarühma tegevuskava p 13, milles on toetuse saamiseks esitatud tegevus „Jaekaubandusbrandi lanseerimine (õlid, jahud 7 jne“, p-s 15 on nimetatud samuti õlide ja jahude tootmist tulevikutegevusena). Kohus ei hinnanud ka kostja väidet, et nõukogu esimees pidi tavapärase arusaamisvõime juures olema kostja tegevusest informeeritud; 2) on maakohus Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-45-03 tsiteerinud ebatäpselt, märkides, et juhatuse liige peab tegutsema ka majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on seda seisukohta pehmendanud sõna „kõige“ osas, taandades vastava põhimõtte üldisele hoolsusele. Hoolsuskohustus koosneb mitmetest komponentidest, kuid kohtuotsusest ei ole võimalik saada aru, mida kostja kohtu arvates rikkus. Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline ajaline faktor. Olukorda, milles kostja asus juhatajana ametisse, kirjeldas kostja hagivastuses ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Jaekaubandusprojekti eesmärgiks oli suurendada ühingu kasumlikkust. Ühingu juhtimisel peab arvestama nii pikaajaliste kui lühiajaliste perspektiividega ning oleviku arvel tuleviku hüveks tehtavad kulutused loetakse üldjuhul vajalikuks. Tõendamiskoormis võimaliku tulevikus saabuva tagajärje osas on hagejal, kes ei ole kavade perspektiivitust tõendanud. Lisaks on olukorras, kus jaemüügikavaga tegelemine ei jätkunud, hageja ennast ise kahjustanud ja VÕS § 139 lg 1 alusel tuleks vähendada kahju suurus nullini. Juhatuse liikme tegevuse seos ajaga on oluline seoses sellega, et ei ole võimalik hinnata millegi edu või ebaedu ennustamise teel ning eriti olukorras, kus positiivse tulemuse saavutamine ei ole juhatuse liikme tagasikutsumise ja selle järel toimunud tegevuste tõttu võimalik. Hoolsuskohustuse üheks elemendiks on juhatuse liikme tegutsemine piisava informeerituse olukorras. Põhjendamatu on kohtu väide, nagu ei oleks konsultatsioonid Scandinavian Consulting OÜ-st olnud vajalikud. Mittevajalikkust ei saa järeldada asjaolust, et hageja on ekspordiprojektist loobunud. Asjaolu, et konsultatsioonid osutati pärast seda, kui projekt oli käivitatud, ei tähenda nende mittevajalikkust, tegu on asjaajamise juhusliku järjekorraga; 3) ei ole kohus lojaalsuskohustuse rikkumise osas tuginenud ühelegi tõendile, vaid on üksnes ümber kirjutanud hageja oletusi. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on tegu olukorras, kus juhatuse liige teeb tehingu, millest ta saab ise kasu. Selliseid asjaolusid ei esine. Asjaolu, et tehingute teisel poolel olid isikud, keda kostja tundis, ei anna iseenesest alust väita lojaalsuskohustuse rikkumist; 4) ei ole õige kohtu järeldus, et kõik kostja sõlmitud lepingud olid hinnaga, mis oli oluliselt suurem turuhinnast. Hageja poolt hinnaerinevuse kohta esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik teha järeldust, et tegu on turuhinnaga. Hinnavõrdlus saab toimuda konkreetses ajas, kuid esitatud dokumentides on hind näidatud oluliselt hilisema ajaga. Samuti saab võrrelda seda, milline on samalaadsete tehingute tegelik hind. Projektiekspert OÜ hinnapakkumises on tegu põhitasuga, mille eest tegelikult soovitud tulemust ei saa. Samuti on teistes pakkumistes tegu põhitasuga või orienteeruva tasuga. Samuti on üldteada asjaolu, et uue kliendi saamisel tehtav hinnapakkumine on sellises valdkonnas pigem madalam, tegelik teenuse hind kujuneb läbirääkimiste käigus. Madalam hind kajastab üldjuhul ka teenuse kvaliteeti. Üksnes hinnakriteeriumi alusel teenuste tellimine või kaupade ostmine ei saa olla õigustatud. Arvutite puhul on ajaline faktor erilise tähtsusega, kuna nende hinnad muutuvad äärmiselt kiiresti. Lisaks tuleb arvuti puhul lähtuda tehnilistest parameetritest. Hageja poolt võrdluseks esitatud andmed pärinevad teistest aegadest, samuti ei kattu seal toodud näitajad konkreetse arvuti tehniliste näitajatega (nt võimsam aku). OÜ Annus & Alaniit arve põhjal ei ole võimalik üldse kindlaks teha, millise konfiguratsiooniga ja seisundis arvutiga on tegu. Kahju suuruse arvestamisel võttis kohus arvutit puudutavas osas arvesse kostja vastuväidet, et summat tuleb arvestada käibemaksuta, kuna hageja on arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna deklareerinud, kuid ei arvestanud sama põhimõtet muude summade puhul. Kohus oleks pidanud hageja nõutud summast käibemaksu maha arvama (24 000 krooni, s.o 1533,88 eurot + 363,47 eurot + 1661,60 eurot, kokku 3558,95 eurot). 8
3. Põllumeeste ühistu KEVILI vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) vastavad kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 ja 2 nõuetele. Ühistu põhitegevus oli suunatud teraviljasaaduste hulgimüügile ja suurema projektina oli käsil Sõmeru elevaatori arendus. Kostja tegi tehinguid jaekaubandusprojekti arendamiseks Soomes. Arvestades, et tegemist oli tegevuses uue suunaga ja märkimisväärsete investeeringutega (üle 24 000 euro), oli tegemist tavapärase majandustegevuse raamest väljumisega, kuid nõukogu nõusolekut tehingute sõlmimiseks vastavalt

§ 55lg-le 4 ei olnud.

Konkreetsest tegevusplaanist kirjutas kostja nõukogu esimehele alles 09.02.2011, kui oli juba tellinud projekti, läbinud konsultatsiooni ning esitanud projekti EAS-le. Nõukogu esimees ei kinnitanud oma teadlikkust kostja plaanidest. Nõukogu esimehe juhtimiskohustus ei mõjutanud tunnistaja J. L. ütluste väärtust. Kohus on vastanud ka kostja väitele kulude katmisest EAS-i ja PRIA toetuste arvelt. Kui juhatuse liige võtab kulude katmise aluseks potentsiaalselt saadavad toetused, siis võib seda käsitleda kui viidet hoolsuskohustuse rikkumisele, kuna juhatus on teinud investeeringuid väga ebakindlatel alustel. Kohtuotsuse järeldusi ei muuda helisalvestuse kasutamine, sest otsuses viidatud asjaolud tulenevad ka teistest tõenditest (üldkoosoleku ettekande slaidid, tunnistaja J. L. ütlused); 2) rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (

§ 631lg 1).

Ka tulevikuperspektiive silmas pidavad tegevused peavad olema seaduslikud, lähtuma ühistu eesmärkidest ja otstarbekusest. Juhatuse liikme lepingu p-st 2.2 tuleneb selgelt kostja kohustus täita vajalikke ülesandeid. Kostja kasutas ühistu vara ebamõistlikult. Apellandi viide VÕS § 139 lg-le 1 on asjakohatu. Hageja ei saa olla kohustatud jätkama kostja omavoliliselt algatatud jaemüügikava. Samuti on asjakohatu kostja väide, et konsultatsiooniteenus oli vajalik piisava informeerituse tagamiseks. Konsultatsiooni ajaks oli tellimus EAS-i projekti koostamiseks esitatud ning konsultatsiooni läbis kostja ainuisikuliselt. Lisaks oli tegemist nõukoguga kooskõlastamata tegevusega, ebamõistlikult kuluka ja ebavajaliku konsultatsiooniga; 3) rikkus kostja lojaalsuskohustust. Apellatsioonkaebuses on sisustatud lojaalsuskohustust liiga kitsalt. Lojaalsuskohustuse sisuks on ühistu huvides tegutsemine, mis hõlmab kohustust vältida ühistu ja enda huvide konflikti (3-2-1-41-05 p 31; 3-2-1-41-03 p 10). Hageja on näidanud, et kostja soodustas tehingutega T. T., kes on äriliselt kostjaga vahetult seotud olnud. Mitmel korral koos äriühingutes tegutsemine viitab, et isikute vahel on teatav usaldusvahekord. Kohus on rikkumise tuvastamisel tuginenud objektiivsetele faktidele, mis nähtuvad äriregistrist ning vaidluse dokumentatsioonist; 4) mõistis kohus kahjud välja põhjendatud ulatuses. Hageja poleks kostja kohustuste rikkumiseta vaidlusaluseid tehinguid sõlminud ega kulutusi kandnud. Hageja esitas kostja tehingutele alternatiivsed hinnapakkumised, et näidata kulutuste ebamõistlikkust ja kostja hoolsuskohustuse rikkumist. Hageja pidas hinnapakkumiste küsimisel silmas ka teenusepakkujate kvaliteeti, samuti pole alust arvata, et vahepealsel ajal oleksid muudatused teenuste ja kaupade hindades olnud niivõrd olulised, et pakkumised oleksid võrreldamatud. Arvutite puhul samaväärse toote hind ajaga pigem langeb, sest turule tuleb paremini varustatud tooteid. Lisaks on arvuti pakkumistest aluseks võetud pakkumiste keskmine. Seega on hüvitise määramisel arvestatud arvutite hindade varieeruvusega. Hageja on kõik viidatud kulud kandnud, mistõttu on nende väljamõistmine taotletud summades õiguspärane. Vaidluse lahendamisel ei ole relevantne, kuidas hageja oma maksuarvestust on pidanud ja kas mingis osas on käibemaks tagastatud või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 21 034,58 eurot. 7.
4. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Üksnes asjaolust, et kohus nõustus hageja seisukohtadega ega nõustunud kostja vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused põhinevad asjas esitatud tõenditel ning maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on hinnanud õigesti tunnistaja J. L. ütlusi ning ainuüksi see, et tunnistaja puhul on tegemist hageja nõukogu esimehega, ei anna alust järelduseks, et tunnistaja ütlused oleksid erapoolikud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja ei ole omalt poolt esitanud tõendeid, mis tunnistaja J. L. ütluseid ümber lükkaks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on otsuse põhjendavas osas viidanud muu hulgas 01.10.2010 helisalvestusele, mis ei ole antud asjas tõendiks. Samas ei ole nimetatud asjaolu kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna maakohtu järeldused põhinevad asjas esitatud tõenditele. 7.2.

§ 55

lg 4 teise lause kohaselt tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

§ 55

lg-st 5 tuleneb, et kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja poolt hageja majandustegevuses kavaldatud ümberkorraldused, millega laiendati hageja tegevust toodangu jaemüügile ja ekspordile Soome, väljuvad hageja tavapärase majandustegevuse raamest ning sellele suunatud tegevusega rikkus kostja

§ 55

lg-tes 4 ja 5 sätestatud juhatuse liikme kohustusi.

§ 64

lg 2 kohaselt nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS §-s 320 sätestatust tulenevalt on nõukogu esimehe peamiseks ülesandeks nõukogu tegevuse korraldamine.

§ 55

lg-test 4 ja 5 tuleneb üheselt, et juhatus peab teatama nõukogule kohe ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest (juhatuse liikme informeerimiskohustus) ning et igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Kuivõrd kostja ei informeerinud nõukogu hageja kavandatavast majandustegevuse ümberkorraldustest seoses ekspordikava väljatöötamisega hageja toodetega Soome turule minekuks, siis ei ole tähendust kostja väitel, et nõukogu esimees pidi tavapärase arusaamisvõime juures olema kostja tegevusest informeeritud. Vaidlust ei ole selles, et nõukogu kui kollegiaalne organ kostja tegevusest ei teadnud ning kostja ei ole ka tuginenud sellele, et ta oleks nõukogu oma tegevusest informeerinud. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja poolt hageja nõukogu esimehe informeerimine kavandatava tegevuse esialgsetest plaanidest ei ole võrdsustatav nõukogu teavitamisega ja nõukogult nõusoleku saamisega. J. L. vastus kostja e-kirjale (I kd, t.l 26-27) ja J. Läänemetsa ütlused (I kd, t.l 192-195) tõendavad, et kostja ei olnud ekspordiprojektist 10 nõukogu teavitanud ning puudus nõukogu nõusolek projekti ja sellega seotud tehingute tegemiseks. 7.3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et lisaks

§ 55

lg-tes 4 ja 5 sätestatud kohustustele rikkus kostja ka temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu p-s 2.2 sätestatud kohustust tegutseda ühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, täita kõiki vajalikke ülesandeid ning ilmutada oma ülesannete täitmisel selleks vajalikku hoolt. Nimetatud kohustus hõlmab endas juhatuse liikme üldist hoolsuskohustust, milline on sätestatud

§ 631lg-s 1 ja Ts

ÜS §-s 35. Kostja poolt tehtud kulutuste tegemiseks (ekspordiprojektiga seotud tehingud) puudus nõukogu nõusolek ja need ei olnud seetõttu hageja jaoks vajalikud. Seega ei ole tähendust apellandi väitel, et ekspordiprojekti eesmärgiks oli suurendada ühingu kasumlikkust. Kostja rikkus hoolsuskohustuse sisuks olevat nõukogu informeerimiskohustust (

§ 55

lg 5) ning kuna kostjal puudus nõukogu nõusolek vaidlusaluste tehingute tegemiseks, siis on põhjendamatu apellandi väide, et konsultatsiooni saamine Scandinavian Consulting OÜ-lt oli vajalik. 7.

1. Juhatus liikme üldiseks seadusest tulenevaks kohustuseks on lisaks hoolsuskohustusele ka lojaalsuskohustus, mis seondub eelkõige usaldusega. Seega tähendab juhatuse liikme lojaalsuskohustus seda, et juhatuse liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele (vältima huvide konflikti). Eelnevast tulenevalt on lojaalsuskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui juhatuse liige enda poolt tehtud tehingutega eelistab kolmanda isiku huve juriidilise isiku huvidele ning ise seejuures otsest kasu ei saagi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hageja ei ole kostja poolt lojaalsuskohustuse rikkumist tõendanud. Äriregistri väljavõtted (I kd, t.l 37-46) tõendavad kostja ja T. T. varasemat ärilist seotust ning vaidlusaluste tehingute tegemine valdavas osas Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-ga, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli T. T., tõendab, et kostja lähtus T. T. ja enda, mitte hageja huvidest. Maakohus on õigesti märkinud, et lojaalsuskohustuse rikkumisele viitab ka see, et EAS-i projekti eelarves ettenähtud kuludest olid mõeldud ligi 70% T. T. enda ja temaga lähedalt seotud äriühingutele. 7.
2. Kostja rikkus vaidlusaluste tehingute tegemisega

§ 55

lg-tes 4 ja 5 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ning seega on need tehingud ebaseaduslikud sõltumata lepingute hinnast. See, et maakohus võrdles kostja poolt tehtud tehingute hindasid muude hinnapakkumistega, näitab üksnes kostja tehtud kulutuste ebamõistlikkust hoolsuskohustuse kontekstis. Seega kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisele hinnangu andmisel ei ole tähtsust apellandi arutlusel selle üle, kas kostja poolt sõlmitud lepingute hind ületas oluliselt turuhinda või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 1834 euro (koos käibemaksuga) eest sülearvuti Dell Latitude E6410 ostmisega rikkus kostja hoolsuskohustust käituda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning turuhinnast ligi kaks korda kõrgema hinna eest arvuti ostmisega ei tegutsenud kostja hageja huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et kolme sarnase arvuti hinnapakkumise keskmine hind on 885,56 eurot ning hinnavahe kostja poolt ostetud arvuti hinnaga on 643,44 eurot, mis on käsitletav kostja tekitatud kahjuna. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvutite hinnapakkumistes (I kd, t.l 139-141) kajastatud arvutid on oma tehniliste parameetrite poolest võrreldavad kostja poolt ostetud arvutiga ning ainuüksi sellest, et kostja ostetud arvutil on võimsam aku, ei saa järeldada, et hageja esitatud hinnapakkumisi ei saaks arvestada. Samuti ei ole usutav ega tõendatud kostja väide, et arvutite hindades oleksid toimunud muudatused, mis ei võimaldaks kostja ostetud arvuti hinda võrrelda hageja esitatud hinnapakkumistes kajastatud hindadega. Maakohus ei 11 ole arvutite hindasid võrreldes tuginenud OÜ Annus ja Alaniit arvele ning apellandi vastupidine seisukoht on põhjendamatu. 7.6. Õige ei ole apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud kahju arvestamisel käibemaksu arvestamata. Maakohtu otsuse p-s 9 on kohus kahju arvestamisel võtnud arvesse teenuste hinnad ilma käibemaksuta (vt I kd, t.l 17, 20, 24, 34 ning otsuse p 6.4 arvuti osas) ning selle tulemusel saanud kostjalt väljamõistetavaks kahjusummaks 21 034,58 eurot. Hageja ei ole seda maakohtu otsustust vaidlustanud. Seetõttu puudub alus kostjalt väljamõistetava kahjusumma vähendamiseks. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja