← Eesti

3-12-433/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. juuni 2013, Tartu 3-12-433 AS Uvic kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.2011 käskkirja nr 13-6/2664 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31.01.2012 vaideotsuse nr 13-4/45 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks AS Uvic taotluse uuesti lahendamiseks Tartu Halduskohtu 06.11.
  2. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) apellatsioonkaebus 29.05.20123 Kaebaja AS Uvic, esindajad Markus Kirsberg ja Triin Raudsepp Vastustaja PRIA, esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  4. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.
  5. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS Uvic kaebus rahuldamata.
  6. Kaebaja halduskohtu- ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
  7. Välja mõista AS-lt Uvic 15,97 eurot PRIA kasuks menetluskulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  8. juuli
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. AS Uvic esitas PRIA-le taotluse Eesti maaelu arenduskava 2007-2013 meetme 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisaväärtuse andmise investeeringutoetuse“ raames. Investeeringute eesmärk on alustada uute, kõrge lisaväärtuse ning ekspordivõimega toiduainete valmistamist, tõsta ettevõtte tootmisjõudlust, toodangu kvaliteeti ning tagada kvaliteedi stabiilsus läbi investeeringute seadmetesse ja külmhoone rekonstrueerimisse.
  11. PRIA peadirektori 30.11.
  12. a käskkirjaga nr 13-6/2664 jäeti AS Uvic poolt esitatud põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr 160011780141 põllumajandusministri 27.07.
  13. a määruse nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 85) § 13 lg-te 2 ja 4 alusel rahuldamata.
  14. AS Uvic esitas eelpool nimetatud otsuse peale vaide.
  15. PRIA 31.01.
  16. a vaideotsusega nr 13-4/45 jäeti vaie rahuldamata, kuid taotlus sai juurde 3 hindepunkti. Seega sai AS Uvic taotlus vaidemenetluse tulemusena PRIA-lt 16 hindepunkti.
  17. AS Uvic esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse PRIA peadirektori 30.11.
  18. a käskkirja nr 13-6/2664 ja 31.01.
  19. a vaideotsuse nr 13-4/45 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks AS Uvic taotluse uuesti lahendamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohtu 06.11.
  21. a otsusega kaebus rahuldati. - hindamiskriteerium 5.1.Vastustaja kaalutlused ei ole veenvad ja vastustaja ei ole tõsikindlalt põhjendanud, miks ei ole antud juhul tegemist investeeringuga tehnoloogiasiirdesse. Seega annavad kaebaja nimetatud asjaolud alust järelduseks, et kaebaja investeerib projekti raames oskusteabe ja patentimata tehniliste teadmiste omandamisega tehnoloogiasiirdesse ehk immateriaalsesse varasse. Samuti ei tulene vastustaja seisukohtadest, millisest õigusaktist tuleneb, et kui näiteks ainult ühe seadme puhul on tegemist uue tehnoloogia kasutuselevõtuga, siis ei kvalifitseeru nimetatud faktiline asjaolu vaidlusaluse hindamiskriteeriumi eest hindepunktide saamiseks. Vastustaja kaalutlused on asjakohatud. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel peaks kaebaja saama täiendavalt 3 hindepunkti. - hindamiskriteerium 5.2 osas on poolte vahel vaidlus eelkõige õiguse kohaldamise küsimuses ja kaebaja tõendite asjakohasuses. Taotluse esitamise ajal nägi määruse lisa 4 ette, et hindepunktide saamine erivajadusega tarbijagrupile ettenähtud toodete ja rahvatervise seisukohast lähtudes parandatud toitainelise koostise näitajatega toodete eest on sõltuvuses pädeva asutuse tõendist või tehtud uuringu lõpparuandest, mis kinnitab toote asjakohaseid omadusi. Kohus ei nõustu vastustaja kaalutlustega. Kehtiv õigus ei ava pädeva asutuse tunnuseid ega loetelu. Määrus ei anna kohtu hinnangul alust vastustaja poolt kohaldatud kaalutlustel kaebajale hindepunktide andmata jätmiseks. Kuna kaebaja soovib toota ilma eritunnusteta E-ainete vabasid kulinaariatooteid, siis tõendab esimene kaebaja poolt esitatud tõenditest, et tootma soovitakse hakata rahvatervise seisukohast lähtudes parandatud toitainelise koostisega tooteid. Kuna tegemist on üldise E-ainete vabade toodete tootmisega, siis ei anna kehtiva õiguse keeleline tõlgendus ja vastustaja poolt esitatud kaalutluste sisu alust väiteks, et kaebaja teine tõend ei ole käsitletav pädeva asutuse tõendina/uuringuna E-ainete vabade toodete eelistest tarbijale. Lisaks peaks kaebaja saama täiendavalt 4 hindepunkti. - hindamiskriteerium 5.
  22. Vastustaja ei ole vaideotsuses kummutanud kaebaja poolt tõendatud asjaolu, et töötlemisahel pikeneb seoses hakklihamassi segaja kasutuselevõtuga vorstitoodete tootmisel, aga eelkõige seoses lihaleiva tootmisega, mida kaebaja oma kinnituse kohaselt varasemalt ei ole tootnud. Lihaleib on ka vorstitooteks. Töötlemisahel pikeneb ka seoses uue ahju kasutuselevõtuga, samuti aga ka tarbija jaoks tarbija ahjus küpsetamist võimaldava toote 2 pakendiliini kasutuselevõtuga. Seega töötlemisahel pikeneb, kuna tarbija ei pea enam enne toote ahjus valmistamist seda kodustes tingimustes ahjus valmistamiseks ette valmistama. Vastustaja ei ole kummutanud oma kaalutlustes kaebaja selgitust, et ilma uue ahjuta ja toodete gaasilisse keskkonda pakendamiseta ei ole üldse (või praktiliselt) võimalik E-ainete vabu tooteid toota ja sedavõrd pikalt säilitada. Seega on tõendatud ka vastustaja poolt oluliseks peetud toote innovaatilisusega seonduv. Samuti ei ole veenvad vastustaja vastuväited seonduvalt maksumuse väiksuse motiivil töötlemisahela pikendamiseks mittelugemisega, kuna kehtiv õigus taolisi asjaolusid ei reguleeri. Lisaks peaks kaebaja saama täiendavalt 5 hindepunkti. - hindamiskriteerium 6.
  23. Kuna kaebaja ei ole tõendanud keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamist investeeringu tulemusena, siis on asjakohased ka vastustaja kaalutlused kaebajale hindepunktide andmata jätmise kohta. - hindamiskriteerium 6.
  24. Investeeringu eesmärgiks peab olema tõhusamalt kasutada kõrvalsaaduseid, kaastooteid ja tootmisjäätmeid. Kohus leidis, et kaebaja poolt esitatud argumendid annavad aluse asuda seisukohale, et kaebaja on täitnud vähemalt miinimumnõuded, et rääkida investeeringu tulemusel kõrvalsaaduste, kaastoodete ning tootmisjääkide tõhusamast kasutamisest ning kaebajal on õigus selle hindamiskriteeriumi eest saada 3 hindepunkti. Seega kuulub kaebus täielikult rahuldamisele ja vaidlustatud haldusaktid tühistatakse ning PRIA-le tehakse ettekirjutus anda välja uus haldusakt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  25. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.
  26. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus jätta rahuldamata. Määrus nr 85 on vastu võetud “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme 1.6 alameetme 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine” rakendamiseks alusel. “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” kohaselt on antud meetme üks spetsiifilistest eesmärkidest muu hulgas innovaatiliste investeeringute soodustamine. Tartu Halduskohtu 06.11.
  27. a otsuse kohaselt peaks PRIA taotlejale hindamiskriteeriumi 5.1 eest andma 3 hindepunkti, kuna kohtu arvates on tegemist PRIA-poolse diskretsiooniveaga. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et antud kriteeriumi eest ei saa hindepunkte anda, kuna uut etappi töötlemisprotsessi ei lisandu, see tähendab, et taotleja ei tee midagi täiesti uut võrreldes senise tegevusega. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt tähendab seda, et lisandub uus tegevus (nt enne ei pakendatud toodangut ja nüüd pakendatakse), mitte seda, et enne oli pakendamiseks üks meetod ja nüüd investeeringuga hakatakse pakendama teise meetodiga. Hindepunkte ei anta ka selle eest, kui suureneb efektiivsus/kiirus vms. Seega uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutuselevõtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka Toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Vana seadmega samalaadset tööd tegeva uue ja kaasaegsama ning võimekama mudeli ostmine ei ole käsitletav uue tehnoloogia kasutuselevõtmisena. Tartu Halduskohtu 06.11.
  28. a otsuse kohaselt peaks PRIA taotlejale hindamiskriteeriumi 5.3 eest andma 4 hindepunkti. Kohtu arvates pikeneb töötlemisahel, kuna tarbija ei pea enne toote ahjus valmistamist seda kodustes tingimustes ahjus valmistamiseks ette valmistama. Tegemist ei ole pikema töötlemisahelaga, vaid antud juhul muutub vaid tarbijamugavus. Tegemist ei ole investeeringu innovaatilisusega selles mõttes, et hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Taotleja senise toodangu hulka kuulus kulinaariatoodete, vorstide ja singi tootmine. Kuna uue investeeringuga seotud toodete puhul on tegemist sama toodanguga, mis on E-ainete vaba, siis sisuliselt jätkab taotleja endist tootmistegevust sest toodetakse 3 jätkuvalt samasid tooteid kui praegu ning nende toodete puhul ei ole tegemist suurema töötlemisastmega toodanguga kui taotleja eelnevalt valmistas. AS Uvic poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse sisuks on vaidlus kaebaja taotluse sisulise hindamise üle ning kaebajale antud hindepunktide üle teatud hindamiskriteeriumite osas. AS Uvic ei vaidlustanud kaebuses menetluskorra rikkumist, kaalumisreeglite järgimata jätmist ega motiveerimiskohustuse mittetäitmist.
  29. AS Uvic palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole ületanud kohtuliku kontrolli piire. Hindamiskriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada meetme eesmärkidega, mida aga PRIA ei ole teinud. Apellatsioonkaebuses on PRIA peatunud kitsalt kaebaja taotluse vastavusel hindamiskriteeriumitele. Enne konkreetsete hindamiskriteeriumite rakendamise osas vastuväidete esitamist peab kaebaja vajalikuks meelde tuletada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus“ eesmärke. MAK alammeetme 1.6.1 „Põllumajandustoodete ja metsapuiduliste metsasaaduste töötlemine“ eesmärgiks on põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise. Hindamiskriteeriumi 5.1 osas leidis halduskohus õigesti, et PRIA on teinud diskretsioonivea, sest kaebaja investeeringut tuleb pidada uue tehnoloogia kasutuselevõtuks. Hindamiskriteeriumi 5.2 osas taotluse esitamise ajal ei ole võimalik esitada tõendit alles investeeringu kasutuselevõtu järel toodetava konkreetse toote kohta. Kaebaja on tõendanud tunnustatud ja adekvaatsete uuringute tulemustega investeeringuga kavandatud toodete parandatud toitainelise koostise näitajaid. Hindamiskriteeriumi 5.3 osas leidis halduskohus õigesti, et kaebaja on tõendanud, et investeeringu tulemusena hakatakse tootma suurema töötlemisastmega lõpptarbijale suunatud tooteid ning et PRIA ei ole neid väiteid kummutanud. Hindamiskriteeriumi 6.2 osas on kohus õigesti leidnud, et investeeringu tulemusena kõrvalsaadused ja tootmisjäätmed kasutatakse tõhusamalt, kuid PRIA on jätnud selle eest hindepunktid andmata. Hindamiskriteeriumi 6.1 osas on investeeringu eesmärk vähendada tootmisjäätmete hulka. Kaebaja märgib, et praegu kasutatakse tootmisjäägina tekkivat lihalõikuse jääki (eelkõige odavate) pelmeenide täidisena. Tegemist on odava ning väärtusahelas kõige madalama tootega. Kavandatud investeeringutega (tumbler/soolvee prits) on võimalik vähendada nn tehnoloogilist jääki, sest need seadmed suudavad toorainet kasutada efektiivsemalt ning sellest tulenevalt tekib ka jääki vähem. Uuel soolvee pritsil on rohkem ja peenemaid nõelu ning sellega saab teha ühe tsükliga topeltpritsimist. Kuna nõelad on peenemad, siis nad lõhuvad lihatekstuuri vähem ning topeltpritsimine annab võimaluse ühe korraga lisada väiksema koguse soolvett iga nõela kohta. See aga annab võimaluse ära kasutada rohkem toorainet ilma sellest jääke tekitamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 06.11.
  31. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab AS Uvic kaebuse rahuldamata.
  32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oleks pidanud hindamiskriteeriumi 5.1 eest saama 3 punkti. Asjas puudub ringkonnakohtu arvates vaidlus selle üle, et kaebaja investeeringu eesmärgiks on kasutusele võtta ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. See, et kaebaja soovib kasutusele võtta uue soolvee pritsi ja hakklihamassi segaja ei ole midagi uut, kuna kaebaja on ise kinnitanud, et tegemist on ainult praegustest seadmetest suurema võimsusega seadmetega ning sellega kasvab vaid tootmisvõimsus. Seda ei ole võimalik aga väita 4 vaakumpakkide liini ja karbipakkide liini osas. Praegusel momendil kaebajal selliseid seadmeid ei ole ja tal puudub võimalus paralleelselt pakendada tooreid ja valmistooteid. Seega on uute pakkimisliinide ostmise puhul tegemist kaebaja jaoks uue tehnoloogiaga, kuna muutub valmistoodangu pakendamine ja selle tagajärjel ka toodangu pikema säilivuse tagamine. Samuti on uue tehnoloogiana käsitatav ka soojusvaheti kasutuselevõtt, kuna selle tagajärjel on võimalik külmutusseadmetest eralduvat soojust võimalik kasutada tooraine keetmiseks vajaliku sooja vee saamiseks. Tegemist on selliste tehnoloogiliste uuendustega, mille alusel on võimalik kaebajale anda punkte.
  33. Kaebaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja oli õigustatud saama 4 hindepunkti hindamiskriteeriumi 5.2 eest. Selle hindamiskriteeriumi alusel on võimalik saada punkte siis, kui hakatakse tootma erivajadustega tarbijagrupile ettenähtud tooteid või tooteid, milles on rahvatervise aspektist lähtuvalt parandatud oluliste toitainelise koostise näitajaid. PRIA on jätnud punktid andmata põhjusel, et kaebaja poolt viidatud artiklite puhul ei ole tegemist pädeva asutuse või uuringu lõpparuandega ja neid ei saa hindamisel arvesse võtta. Halduskohus on õigesti leidnud, et kehtivas õiguses ei ole antud asutuste loetelu, kes on võimelised andma hinnangut selle kohta, kas tegemist on rahvatervise seisukohalt oluliselt paremate toodetega. Samas on ringkonnakohtu arvates üldteada asjaolu, et mida rohkem lisaaineid tarbijale müüdud tooted sisaldavad, seda rohkem on nad inimesele kahjulikud. Kuna praegusel momendil on kaebaja investeeringu eesmärgiks asuda tootma E-ainete vabasid tooteid, siis on need tervislikumad kui enne toodetud tooted.
  34. Hindamiskriteeriumi 5.3 eest on võimalik saada 5 punkti, kui hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Hindepunktide andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega ning hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Kaebaja varasemaks toodanguks oli kulinaartooted, vorstid ja singid. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et hakklihamassi segaja kasutuselevõtuga pikeneb töötlemisahel. Kuna kaebaja ka varasemalt tootis vorstitooteid, siis pidi ta ka varasemalt kasutama hakklihasegajat nende valmistamiseks. Uue hakklihamassi segaja ja uute ahjude kasutuselevõtmine ei suurenda ringkonnakohtu arvates toodete töötlemisastet. Samuti ei saa töötlemisastme suurenemisest rääkida sellel puhul, et kaebaja soovib hakata tootma lihaleiba, mida ta varem ei ole tootnud. Tegemist on kulinaartootega, mida kaebaja tootis ka varem. Sisuliselt võiks töötlemisahela pikendamisest ringkonnakohtu arvates rääkida siis, kui näiteks taotleja hakkaks investeeringu tulemusena poolfabrikaatide asemel tegema valmistoodangut. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vastustaja on õigesti jätnud andmata kaebajale punktid hindamiskriteeriumi 5.3 alusel.
  35. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ja vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajale tuleb andmata jätta punktid hindamiskriteeriumi 6.1 alusel. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu otsust punktide andmata jätmise osas vaidlustanud, siis jätab ringkonnakohus selles osas kaebaja vastuväited apellatsioonkaebusele tähelepanuta.
  36. Hindamiskriteeriumi 6.2 alusel on taotlejal õigus saada 3 punkti, kui investeeringu eesmärk on tõhusamalt kasutada kõrvalsaaduseid, kaastooteid ning tootmisjäätmeid. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsustusega, mille kohaselt oli kaebajal õigus selle eest saada punkte. Kaebaja on ise kinnitanud, et enne investeeringu saamist on ta kasutanud veise- või sealiha lõikamisel tekkinud kõrvalsaadusi hakkliha valmistamisel. Investeeringu tulemusel tekib kaebajal võimalus neid kõrvalsaadusi ladustada ja kasutada kõrgema väärtusega toodete valmistamisel (grilltoodetes). Tegemist ei ole seega tootmisjääkide tõhusama ärakasutamisega, vaid kaebaja soov on saada tootmisjääkidest valmistatavate toodete eest paremat hinda. 5 Tõhusamast tootmisjääkide ärakasutamisest oleks ringkonnakohtu arvates võimalik rääkida vaid sellel juhul, kui kavandatava investeeringu tulemusel väheneks toomisjääkide hulk. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Seega on vastustaja õigesti jätnud kaebajale hindamiskriteeriumi 6.2 alusel punktid andmata.
  37. Nagu nähtub PRIA 31.01.
  38. a vaideotsusest nr 13-4/45 anti kaebajale kokku 16 hindepunkti. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebajal on õigus saada punkte ka hindamiskriteeriumide 5.1 ja 5.2 alusel, siis saab kaebaja juurde 7 hindepunkti. Seega saab kaebaja taotlus kokku 23 hindepunkti. Kuna rahuldamata jäeti kõikide taotlejate taotlused, mis hindamise tulemusena said alla 25 hindepunkti, siis jääb kaebaja taotlus investeeringutoetuse saamiseks rahuldamata.
  39. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtulahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja halduskohtumenetluses ja apellatsioonimenetluse kantud kohtukulud tema enda kanda. PRIA on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot. See kulub AS-lt Uvic väljamõistmisele PRIA kasuks. Madis Ernits Maili Lokk 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.