Kostja vastuväited
) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma ja
lg 1 alusel on tellija kohustatud töö vastu võtma.
lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele ning
lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
§-st 643 tulenevalt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
Kohus leiab, et tegemist on olulise puudusega ning seega olulise lepingurikkumisega, kuna kostja jaoks oli oluline kostja poolt esitatud kujundusega tulemasina saamine, so Eesti suunakoodiga telefoninumbri olemasolu tulemasinal. Hageja väited selle kohta, et kostja kinkekaartidel puudub telefoninumber on asjassepuutumatud ja ebaõiged. Kostja poolt kohtule esitatud kinkekaardilt nähtub, et kinkekaardil on märgitud kostja telefoninumber koos suunakoodiga (tl 76). Lisaks ei oma tulemasinate tellimise puhul tähendust, millise kujundusega on kinkekaart, kuna nende kujundused ei pea olema identsed. Iga ettevõte valib ise, millisena ta oma logo ja üksikuid tooteid presenteerib. See, millisel eesmärgil kostja antud tulemasinaid kavatses kasutada, ei omanud hageja poolt lepinguliste kohustuse sooritamisel tähendust. Kohus leiab, et kostja ei pidanud hagejale selgitama ega põhjendama neid motiive, miks pidi tulemasinal kujutatud logo olema koos suunakoodiga. Kostja tellis ja hageja ülesanne oli vastaval kujul tulemasinaid kostjale toota. Kostja selgituste kohaselt oli kostja jaoks tulemasinad olulised reklaami eesmärgil, mistõttu oli ka oluline, et sellel oleks kajastatud Eesti telefoninumbri suunakood. Kohus leiab, et kui tulemasinad olid mõeldud välisturistidele, on suunakoodi olemasolu telefoninumbri ees oluline, kuivõrd ei saa eeldada selle teadmist välismaalaste hulgas. Ilma suunakoodita ei ole välismaalt Eestisse helistamine võimalik ning suunakoodi olemasoluta ei täida tulemasin oma reklaami eesmärki. Seega jäi kostja
lg 2 p 1 mõttes olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Asjakohatud on ka hageja väited, et tulemasinate otstarve on tule andmine, mistõttu ei ole suunakoodi puudumine oluline. Kohus märgib, et oluline ei olnud see, kas tulemasinad annavad tuld ka ilma Eesti suunakoodita, vaid see, et tulemasina logo oleks kostja poolt soovitud kujul. Kui kostja soov oleks olnud tulemasinate kasutuspärane (tule andmiseks) soetamine, siis ilmselt ei oleks kostja pidanud seda hagejalt tellima, vaid oleks ostnud need kaubandusvõrgust hulgi. Asjakohatud on hageja väited, et tulemasinal olid olemas muud olulised rekvisiidid, sh kodulehekülje aadress, millele sisenemine erinevalt Eestisse helistamisest on tasuta. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et kodulehe aadressi kasutamine on turistide hulgas levinum kui telefoni teel informatsiooni küsimine. Logol kodulehe aadressi ja telefoninumbri rekvisiitide olemasolu olulisust tuleb pidada samaväärseks. Asjakohatu on ka hageja arutelu selle üle, kas tavaliselt turistilt saab Dunkri 5 tänava asukoha teadmist ilma linna nimeta eeldada. Seega suunakoodi puudumine oli oluline puudus. 11. Kohus leiab, et kostja on hagejat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Pooled ei vaidle 4 2-13-604 selle üle, et hageja andis töö kostjale üle 21.05.2012 kella 9.30 paiku kostja juures allkorrusel asuva turvamehe juures. Kostja on selgitanud, et helistas hagejale kell 11.00, et teatada töö mittevastavusest. Kostja poolt kohtule esitatud kõneeristuste väljavõttelt nähtub, et vastava kõne pikkus on olnud 10 minutit ja 48 sekundit (tl 75). Hageja ei ole kõne toimumisele ja kostja poolt väidetavale kõne sisule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub poolte vahelisest e-kirjavahetusest, et kostja on 21.05.2012 kell 17:24 saatnud hagejale e-kirja, milles on teavitanud hagejat töö mittevastavusest lepingutingimustele ning aluseks on märgitud 10.05.2012 saadetud email (tl 1011). Viimati nimetatud 10.05.2013 e-kirjaga edastas kostja hagejale logo kujunduse kohta. Seega on tõendatud, et kostja teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest samal päeval, millal töö üle anti, so ligi kaks tundi hiljem telefoni teel ning kaheksa tundi hiljem e-kirja teel. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ajaga
Kohus märgib, et
kohustab tellijat, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama ning
lg 1 kohustab mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatama.
§-st 643 ega
Hageja seisukoht, mille kohaselt töö vastuvõtmisel tellija automaatselt tingimusteta tööd aktsepteerib ja kaotab mistahes õigused töö puuduste osas nõudeid esitada, ei ole põhjendatud ega
Kohus nõustub kostja seisukohaga, millise kohaselt
Vastupidine seisukoht piiraks põhjendamatult tellija õigust töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Asjakohased ei ole ka hageja väited, milliste kohaselt oleks kostja pidanud koheselt märkama tööl esinevaid puuduseid, kuna tegemist ei olnud varjatud puudustega ning et tulemasinad vaatas üle hagejaga tellimuse üle läbirääkimisi pidanud kostja turundusjuht. Kohus leiab, et 500 tulemasina kohest ülevaatust töö üleandmisel ei saa pidada mõistlikuks. Lisaks on kostja selgitanud, et tulemasinate üleandmise ajal oli juhtkonna koosolek ning kostja oli varasemalt hagejat teavitanud sellest, et esmaspäeval kuni kella 11ni tulemasinaid ei toodaks, sest igal esmaspäeval on kella 9st kuni 11ni juhtkonna koosolekud. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kostja hagejat vastavast asjaolust teavitas. Hageja tõi kauba kostjale ära 21.05.2012 kella 9.30 paiku, so esmaspäeval kostja juhtkonna koosoleku ajal. Hageja ei saanud eeldada, et koosolek katkestatakse ja asutakse tellimust kontrollima, pigem pidi hageja arvestama sellega, et kauba kontroll saab olla pärast koosoleku lõppemist s.o alates kella 11.00. Kostja helistas hagejale kell 11.00 ja teatas töö mittevastavusest. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul kostja kaotanud õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, vaid on teinud seda
lg-s 1 sätestatud mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Lg 2 kohaselt muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on soovinud uue töö tegemist hageja poolt, allahindulust 50% olemasolevast arvest või kauba tagastamist. Hageja ei ole kostja poolt pakutuga nõustunud ning on pakkunud 10% hinnaalandust ja nõustunud kaupa tagasi võtma kui kostja maksab ära kulud trükile (tl 10-16). Kostja sõnul tagastas kostja hagejale kõnealused tulemasinad posti teel. Hageja sõnul ei ole ta kostja poolt ELS kulleriga saadetud tulemasinaid vastu võtnud, mistõttu olid nad kullerettevõtte poolt kostjale tagastatud. Kohus leiab, et kuna hageja oli oluliselt lepingut rikkunud ning hageja keeldus uue töö tegemisest, oli kostjal õigus tulenevalt
lg-st 1 lepingust taganeda, tagastada kaup hagejale ning keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna põhinõue rahuldamisele ei kuulu, jääb rahuldamata ka viivisenõue. 5 2-13-604 Menetluskulud 12. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3 tunni eest 315 eurot käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohustuslane (tl 47-50 ja 72). Hageja leidis, et põhjendatud kuluks on 200 eurot, mis sisaldaks käibemaksu (tl 58). Kohus leiab, et kuna kostja on kohtumenetluses esitanud kohtu nõudel mitu vastust ning tõendeid, siis on kostja lepingulise esindaja kulud 3 taotletud tunni eest summas 315 eurot TsMS § 175 lg 1 ja 4 järgi mõistlikud ja põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 274,64 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 274,64 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 320 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §st 1 on kostja lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Juhindudes TsMS § 162 lg 1, 2 § 175 lg 1, 4 tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista õigusabikulusid 315 eurot (käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 tuleb kostja taotlusel mõista hagejalt menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja menetluskuludelt viivis alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.