Obsah (4)

§ 111§ 112§ 104§ 116

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Agu Timmi ja Einar Vene 29. november 2013, Tartu Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 29. mai 20

) § 114 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 5. Kontrollides, kas M. Villemsi menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et menetlusabi andmine M. Villemsile riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole põhjendatud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. M. Villemsi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (

1. juuli 2013 kuni
2. november 2013) sissetulek 116,45 eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni 81,51 eurot. Menetlusabi taotluses on M. Villems märkinud, et tal kulub igakuiselt elektrile kuni 5,12 eurot. Isikukonto väljavõtte kohaselt on M. Villemsil vabakasutuskontolt broneeritud 4,21 eurot, kuid Tartu Vangla vastusest päringule, milles ringkonnakohus soovis teavet, milliste kulutuste tarbeks on nimetatud reserveering tehtud, selgub, et 4,21 eurot on broneeritud kaupluses tasumiseks. Seega ei nähtu isikukonto väljavõttest kulutusi elektrile, mistõttu ei saa neid isiku sissetulekust maha arvata. Menetlusabi taotluses on M. Villems välja toonud, et ta on kolmes haldusasjas tasunud riigilõive kokku 45 euro ulatuses. Haldusasjades nr 3-13-1503 ja nr 3-13-1360 ja on riigilõivud tasunud Anne Villems. Haldusasjas nr 3-13-1983 esitas M. Villems Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a määrusele, millega tagastati M. Villemsi kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu, määruskaebuse. Määruskaebuses on M. Villems väitnud, et nimetatud haldusasjas tasus
5. novembril 2013 riigilõivu A. Villems. Seega ei ole kaebaja vastavaid kulutusi enda vahendite arvelt kandnud. Muude M. Villemsi sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Arvutuste kohaselt on M. Villemsi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 17,47 eurot [(116,45-81,51):4x2]. M. Villems on kaebuses esitanud tühistamis- ja kohustamisnõude.

§ 104

lg 1 ls 2 alusel tuleb kaebuses mitme nõude esitamisel tasuda riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 571 lg 7 järgi tasutakse halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Käesoleva asja menetluskulud M. Villemsi jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. 6. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul

§ 112lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud.

Seetõttu jätab ringkonnakohus M. Villemsi menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning ei jätka menetlusabi andmist apellatsioonkaebuse esitamisel. 2 7.

§ 116

lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kuigi ringkonnakohus M. Villemsi menetlusabi taotlust ei rahuldanud, ei olnud taotlus ringkonnakohtu hinnangul esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda M. Villemsile riigilõivu tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse jõustumisest arvates.

1. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga
3. Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Tiit Lõhmus Agu Timmi 3 Einar Vene