lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Seega, tuvastamaks, kas tegemist on reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses, tuleb teha kindlaks, kas tegu on teabega, kas teave on avalikustatud üldtajutaval kujul (suunatud avalikkusele, avalikustatud). Lisaks tuleb vastata jaatavalt ühele järgmistest küsimustest: - Kas teave on edastatud teenuse osutamise suurendamise eesmärgil? - Kas teave on edastatud kauba müügi suurendamise eesmärgil? - Kas teave on edastatud ürituse edendamise eesmärgil? - Kas teave on edastatud isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgile Kaebaja poolt avaldatud reklaamid sisuga „Nad võivad su hääle kustutada", „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", "Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad" olid suunatud avalikkusele, kuivõrd MTÜ Ausad Valimised poolt tellitud ja X X Estonia OÜ poolt neile kuuluvatel reklaamikandjatel avalikustati reklaamid Tallinna linnas kokku 68 kohas, kus igaüks 2 võis neid näha ja lugeda. Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 2 lg 2 kohaselt on avalik koht üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa. Kahtlemata on Tallinna linnaruum avalik koht, seega MTÜ Ausad Valimised poolt avaldatud teave suunatud avalikkusele, st avaldatud ja seda üldtajutaval kujul, kuivõrd teave on nähtav kõigile Tallinna linnas liikuvatele isikutele. MTÜ Ausad Valimiste poolt avaldatud teave ei olnud edastatud teenuse osutamise suurendamise eesmärgil ega kauba müügi suurendamise eesmärgil ega ka ürituse edendamise eesmärgil, kuivõrd antud teabe puhul ei saa rääkida ärilistest eesmärkidest. MTÜ Ausad Valimised poolt edastatud teave sisuga „Nad võivad su hääle kustutada", „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", "Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad" on teave, mis edastatud isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. XX selgitas kohtuistungil, et MTÜ Ausad Valimised poolt avaldatud reklaamide eesmärk oli teavitada inimesi, kuidas nad peaksid käituma. Nende eesmärk oli suunata inimesi mõtlema, missugused ohud on, kui nad e-valimiste teel hääletavad (lk 84). MTÜ Ausad Valimised esindaja XX ütlustega on tõendamist leidnud, et teave avalikustati, et saavutada isikute käitumine teatud kindlal viisil ühiskondlikes huvides. MTÜ Ausad Valimised eesmärgiks oli inimestele öelda, et nad ei hääletaks elektrooniliselt. Elektrooniline hääletamine on Riigikogu valimise seaduses (71 peatükk „elektrooniline hääletamine §§-d 482-488), kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (§ 532) ja Euroopa Parlamendi seaduses (§ 472) sätestatud üks võimalus osaleda valimistel. Põhiseaduse § 56 sätestab, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega, rahvahääletusega. Seega on valimistel osalemine hääletamise teel kahtlemata avalik huvi ning kodanikel on õigus vabalt valida üks seaduses sätestatud neile sobivaim hääletamisviis.
lg 1 kohaselt peab reklaam tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust informatiivsest teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Vaatlejal peab olema võimalik eristada objektiivset informatsiooni reklaamiteatest. Kõike eelnevat arvesse võttes, vastab MTÜ Ausad Valimised poolt edastatud teave eelpool nimetatud kriteeriumitele, st teave on esitatud ja kujundatud viisil (erinevatel reklaamtulpadel Tallinnas suured plakatid lühikeste lööklausetega pilkupüüdva värvilahenduse taustal), mis tingivad arusaamise, et tegemist on reklaamiga
Kaebaja on kaebuses väljendanud seisukohta, et isegi, kui kaebuse esitaja poolt avaldatud teave on käsitletav reklaamina, siis on tegemist valimis- ja poliitilise reklaamiga, millisel juhul
ei kohaldu. Kohus märgib, et nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et reklaamiseadus ei välista valimis- ja poliitilise reklaami käsitlemist reklaamina reklaamiseaduse mõistes. Samuti ei ole Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium enda vastuses resoluutselt öelnud, et poliitiline- ja valimisreklaami puhul reklaamiseadus ei kohaldu, vaid teatavatel juhtudel võib poliitiline- ja valimisreklaam olla reklaamiseaduse esemeks, mistõttu tuleb asuda kaasuspõhisele lähenemisele. Justiitsministeerium on samuti nentinud, et poliitreklaam tuleks lugeda reklaamiseaduse eesmärki silmas pidades reklaami osaks reklaamiseaduse tähenduses. Valimised ei ole küll üritus
lg 1 p 3 mõttes („ürituse edendamine“ antud sätte mõttes eeldab suunatust ärilistele huvidele), kuid reklaami mõiste osa „isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil“ võib hõlmata ka poliitilist reklaami, aga seda eeldusel, et reklaami telliv erakond (sh ka üksikkandidaadid, valimisliidud jms) soovib mõjutada isikut osalema üldisemas mõttes valimistel, mitte ei kutsu üles hääletama enda poolt. Ka õiguskantsler enda analüüsis on jõudnud järeldusele, et grammatiliselt tõlgendades reklaamiseaduses sätestatud mõiste „reklaam“ definitsioon võib, kuid ei pruugi hõlmata poliitilist ja valimisreklaami, kõik sõltub konkreetsest juhtumist: kas reklaami tellija avaldatav teave on „ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil“. 3 Kohtu hinnangul ei ole aga MTÜ Ausad Valimiste poolt edastatud teave valimis- ja poliitiline reklaam. Mittetulundusühingute seaduse §-1 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Erakonnaseaduse § 1 sätestab, et erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. MTÜ Ausad Valimiste poolt edastatud teabes sisuga „Nad võivad su hääle kustutada", „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", "Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad" rõhutakse teabes esitatud informatsioonile endale - elektroonilise hääletamise ebaturvalisus ning kutsutakse üles mitte hääletama elektrooniliselt. Selle teabega ei viidata konkreetsele poliitilisele organisatsioonile või erakonna valimislubadusele või mingi konkreetse erakonna programmilistele seisukohtadele. Reklaamis puudub seos poliitilise ühendusega, ei väljendata poliitilisi huvisid. MTÜ Ausad Valimised põhikirja punktis 2.1. alapealkirjaga „Ühingu tegevuse eesmärgid“ on kirjas, et MTÜ eesmärgiks on üleüldiselt Eesti Vabariigis valimispettuste avalikustamine, Eesti Vabariigis korraldatavate valimiste õiguspärasuse analüüs jms (väärteotoimik lk 14). Seega kinnitab ka nimetatud põhikiri asjaolu, et MTÜ Ausad Valimised ei ole poliitiline organisatsioon, mis oma loosungite kaudu edastaks valimis- ja poliitilise sisuga reklaame. Antud juhul saab MTÜ Ausad Valimised poolt reklaamitavat käsitleda ennekõike faktipõhise teabena. MTÜ Ausad Valimiste poolt avaldatud teave on avaldatud isikute (s.o valijate) käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil, seega on kantud eesmärgist edendada reklaami tellija populaarsusest sõltumatuid ühiskondlikke huve. MTÜ Ausad Valimised poolt edastatud reklaam on käsitletav kui sotsiaalreklaam, kuivõrd reklaami rõhk on ühiskondlikele valupunktidele osutamisel ning nende võimalikule parandamisele, püüdes kujundada ühiskonna hoiakuid, ideid ja väärtushinnanguid. Nii MTÜ Ausad Valimised esindaja XX kui ka menetlusaluse isiku kaitsja Kalle-Kaspar Sepper selgitasid kohtuistungil, et MTÜ Ausad Valimiste poolt avaldatud teabe sisu ei viidanud ühelegi konkreetsele isikule, vaid oli üldine, suunatud kõigile inimestele, üldsusele tervikuna. Seega reklaami eesmärk oligi kujundada ühiskonna hoiakuid ja väärtushinnanguid elektroonilise hääletamise suhtes ning kutsus üles inimesi mitte elektrooniliselt hääletama, kuigi elektrooniline hääletamine on seaduses sätestatud võimalus osaleda hääletamises. Reklaami eesmärgiks oli, et inimesed hoiduksid elektroonilisest hääletamisest ja kasutaksid valimisõiguse teostamiseks traditsioonilist käitumisviisi s.o valimisjaoskonnas valimas käimist. Seega oli reklaami eesmärgiks mõjutada üldisemas mõttes isikute valimistel osalemist. Erinevalt poliitilise reklaami eesmärgist, milleks on tõsta erakonna kui tellija mainet (reklaam valmib erakonna huvides), on sotsiaalreklaam kantud eesmärgist edendada tellija populaarsusest sõltumatuid ühiskondlikke huve. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb MTÜ Ausad Valimised reklaami käsitleda sotsiaalreklaamina, mis on käsitletav reklaamina
Kuivõrd kõnealuse puhul on tegemist reklaamiga, peab MTÜ Ausad Valimised poolt tellitud ja MTÜ Ausad Valimised soovil avalikustatud reklaam vastama kõikidele reklaamiseaduses sätestatud nõuetele.
lg 4 p 2 kohaselt ei tohi reklaam kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist. Tegemist on elementaarsete ühiskondlikest väärtushinnangutest ja vajadustest tulenevate nõuetega. Valimisseaduste (Riigikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja Euroopa Parlamendi valimise seadus) kohaselt on elektrooniline hääletamine üks seaduslik viis valimistel osalemiseks. Seega käituvad isikud, kes osalevad valimistel elektrooniliselt hääletades neile seadustega tagatud/lubatud viisil (õiguskuulekalt). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnealune reklaam aga halvustab vähemalt sõnaliselt (reklaamides avaldatud väidetega) elektroonilist hääletamist ning seega selle kaudu valimistel osalemist ja ühte valimistel osalemise seaduslikku viisi. Veelgi enam, kõnealusest reklaamist jääb mulje nagu 4 inimesed, kes osalevad valimistel elektroonilise hääletamise kaudu, ohustavad Eesti iseseisvust (reklaamis esitatud väide: „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele"). Reklaamis esitatud väidetega „Nad võivad su hääle kustutada", „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", „Nad võivad anda Su hääle kellele tahavad" luuakse inimestele kujutlus selles, et ükskõik, kelle poolt sa elektrooniliselt hääletad, lood sa enda käitumisega olukorra, mis on ohtlik Eesti iseseisvusele. Seeläbi halvustatakse ja alavääristatakse elektrooniliselt hääletavate inimeste õiguskuulekat käitumist. Ainuüksi reklaami kujundus (punasel taustal musta kaabu ja mustade prillidega isik) on negatiivse alatooniga, kuivõrd tekitavad teatavat kõhedust. Eesti Vabariigis on käesoleval ajal küllaltki aktuaalne teema riigireetmine ja sellega seonduvalt ka spioonid ja pealtkuulajad. Mees musta kaabu ja prillidega (üks kujuteldava keskmise inimese põhiettekujutus spioonidest) jätabki mulje, et elektrooniline hääletaja saab end samastada justkui riigireeturiga, kes ohustab Eesti iseseisvust, demokraatiat. Samuti viitavad reklaamlaused „nad võivad su hääle kustutada“ ja „nad võivad anda Su hääle kellele tahavad“ võimalusele, et justkui võidakse elektrooniliselt antud hääl edasi anda isikule, kes on otseseks ohuks Eesti iseseisvusele. Ka menetlusaluse isiku kaitsja Kalle-Kaspar Sepper on kaitsekõnes öelnud, et „…punane ja must ja kaabuga mees, kellel on prillid ees, või midagi sellist, see võiks luua mingisugust negatiivset kuvandit, aga mis seal salata, see temaatika ongi selline, mis nõuab natuke kõditamist või närvikõdi.“ (lk 86). Seega alavääristab MTÜ Ausad Valimised poolt avalikustatud reklaam õiguskuulekat käitumist (elektroonilist hääletamist ning elektroonilise hääletamise kaudu valimistel osalemist kui ühte seadusega lubatud viisi valimistel osaleda). Lähtudes Eesti Vabariigi ajaloost, siis tuleb jaatada, et Eesti Vabariigi iseseisvus on rõhuva enamuse Eesti Vabariigi kodanike jaoks oluline teema ning MTÜ Ausad Valimiste poolt edastatud reklaamlaused tekitavad elektrooniliselt hääletavate inimeste seas segadust ning külvavad kahtlust, et inimesed on midagi valesti teinud, nad on seadunud ohtu või seavad elektrooniliselt hääletades tulevikus ohtu Eesti iseseisvuse. Elektrooniliselt hääletavate kodanike käitumist alavääristatakse, kuivõrd reklaamiga antakse mõista, et elektrooniliselt hääletavate inimeste seaduskuulekas käitumine ohustab riiklikku iseseisvust. Kaebaja on kaebuses märkinud, et talle jääb arusaamatuks, mil viisil on Tarbijakaitseamet jõudnud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt avaldatu „kutsub üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme“. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohtuväline menetleja ei ole kordagi viidanud, et antud reklaam kutsub üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme. Konkreetsel juhul seisneb MTÜ poolt tellitud reklaami õigusvastasus asjaolus, et reklaam alavääristab õiguskuulekat käitumist. MTÜ Ausad Valimised poolt avalikustatud e-hääletamise vastased reklaamid on vastuolus
lg 4 p-ga 2 just seetõttu, et need alavääristavad õiguskuulekat käitumist.
lg 4 p 9 kohaselt ei tohi reklaam otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kauba teenust ega üritust. Nimetatud punktide näol on tegemist kõlbeliste ja õigusriiklike väärtuste kaitsmisega. Diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu keelab ka põhiseaduse § 12. Mõiste „halvustama“ tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt halvaks pidama, (sõnadega) halba varju heitma. Käesoleval juhul saab MTÜ Ausad Valimiste poolt edastatud teavet käsitleda kui reklaami, mis vähemalt kaudselt alavääristab või muul viisil halvustab teatud kindlat tegevust, s.o elektroonilist hääletamist, kuivõrd reklaamidel esitatud väited „Nad võivad su hääle kustutada", „Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele", „Nad võivad anda Su hääle kellele tahavad" heidavad sõnaliselt halba varju elektroonilisele hääletamisele. Reklaam enda olemuselt peab sobima ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega, kuivõrd reklaam peegeldab ühiskonnas toimuvaid kultuurilisi muutusi. Menetlusaluse isiku esindaja XX selgitas kohtuistungil, et reklaami eesmärk oli suunata inimesi mõtlema, et nad teaksid, missugused on ohud, kui nad e-valimistel hääletavad. Nad teavitasid inimesi, kuidas tuleb käituda (lk 84). Nimetatud ütlused kinnitavad, et MTÜ Ausad Valimised 5 reklaami eesmärgiks oli halvustada teatavat tegevust, s.o elektroonilist hääletamist. Reklaam ei halvustanudki kedagi konkreetselt, vaid oli ebaisikuline, seega halvustaski kõigi elektrooniliselt hääletavate isikute tegevust. Reklaam kutsus üles mitte hääletama elektrooniliselt, vaid eelistama jaoskonnas hääletamist, sest vastasel juhul oled Sa ohuks Eesti iseseisvusele, kuivõrd Sinu hääl võidakse kustutada või anda kellelegi teisele. Reklaamlaused seostavad elektroonilise hääletamise riigi iseseisvuse ohustamisega ja just see halvustabki isikuid, kes elektrooniliselt hääletavad, kuivõrd neid isikuid süüdistatakse Eesti iseseisvuse ohustamises. Eelpool kirjeldatud tegevusega on MTÜ Ausad Valimised rikkunud seega
lg 4 p 2 ja
lg 4 p 9 sätestatud nõudeid.
§-s 3 on sätestatud üldnõuded reklaamile, milliste nõuete täitmine on seadusandja poolt kehtestatud imperatiivse sättena, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Juhul kui reklaam ei järgi kasvõi ühte
Kaebaja tellitud reklaamis ei esitata teavete elektrooniliste valimiste turvalisuse kohta viisil, mis ei alavääristaks kedagi ja oleks kooskõlas reklaamiseadusega. Kaebaja on valinud teise tee ja on oma reklaamis alavääristanud teatu isikute käitumisviisi. Kaebaja ei kutsunud isikuid mitte lihtsalt hääletama valimisjaoskonnas, vaid läbi selle, et süüdistas elektrooniliselt hääletavaid isikuid Eesti omariiklus ohustamises. Oma arvamust on võimalik väljendada ka sel viisil, et teisel arvamusel olevaid isikuid otseselt või kaudselt ei halvustata. Ei ole keelatud teha kriitikat, kuid kui see kriitika on esitatud reklaamina, tuleb jälgida reklaamiseaduse nõudeid ja see kriitika ei tohi kellegi tegevust halvustada või alavääristada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja viide põhiseaduse §-le 45 ja selle väidetavale rikkumisele ei ole asjakohane. Põhiseaduse § 45 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Kaebuse esitajale ei heidetagi ette arvamuse avaldamist hääletamise vastu, vaid seda, et MTÜ Ausad Valimised poolt edastatud teave ehk sotsiaalreklaam ei vasta reklaamiseaduses sätestatud nõuetele. Keeldu elektroonilise hääletamise ebaturvalisuse kohta arvamust avaldada ei ole. Selleks on mitmeid võimalusi: erinevad interneti foorumid, facebook, intervjuud meedias, arvamusartiklid. On võimalik organiseerida rahvaüritusi, kus oma ideid ja vaateid propageerida. Samuti on võimalik raamatute või brošüüride avaldamine e-valimiste teemal. Lisaks võimaldaks sellisele kujul avaldatud materjal hõlmata kogu MTÜ Ausad Valimised poolt vajalikuks peetavat teavet, kõiki arvamusi ja uuringuid e-valimiste teemal. Nähtuvalt MTÜ Ausad Valimised juhatuse liikme ütlustes, on MTÜ Ausad Valimised kasutanud enda seisukohtade avaldamiseks elektroonilise hääletamise kohta ka teisi võimalusi (internet, erinevad intervjuud, ajalehtedes artiklid). Seega ei ole rikutud põhiseaduse §-s 45 kaebajale sätestatud õigusi. Kuid kui arvamust avaldatakse Tallinna linna erinevaid reklaamplakateid kleepides, siis tuleb arvestada (nagu kohus eelnevalt tuvastanud on), et tegemist on reklaamiga reklaamiseaduse mõttes, millele kohalduvad ka reklaamiseaduses sätestatud normid ning nõuded, mida tuleb reklaami avaldades järgida. Kaebuse esitaja kaitsja Kalle – Kaspar Sepper on välja toonud asjaolud, et Riigikohus on sõnaselgelt öelnud, et tõele vastavate andmete avaldamine ei ole õigusvastane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10). Antud väärteoasja raames ei saa kohus hinnata, kas MTÜ Ausad Valimised poolt edastatud teave oli oma sisult õige või vale, kuivõrd kohtul puuduvad igasugused tõendid selle hindamiseks. Elektroonilise hääletamise ebaturvalisust kui fakti ei ole teaduslikult tõestatud ega põhjendatud. Kaebuse esitaja poolt on esitatud vaid kolme isiku arvamus ajakirjanduses, mis aga üldist praktikat ei kinnita. Isegi juhul, kui reklaamis esitatakse sisuliselt õiget teavet, peab selline reklaam vastama reklaamiseaduse nõuetele, s.t mitte igal viisil 6 ei või reklaamina avalikustada ka tõest teavet. Samas on kaebaja kaebuses märkinud, et hääletamine, eelkõige aga teatud hääletamisviisi valimine, on iga kodaniku vaba valik. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. MTÜ Ausad Valimised põhikirja kohaselt on menetlusaluse isiku tegevuse eesmärgiks muu hulgas Eesti Vabariigis korraldatavate valimiste kohta informatsiooni kogumine ja avalikustamine ning tegevuse eesmärkide saavutamiseks põhikirja kohaselt ühing muu hulgas teeb koostööd pressi, trükiste levitajatega. Seega pidi menetlusalune isik teadma, et elektrooniline hääletamine on üks legitiimne valimistel osalemise viis. Samuti, tehes koostööd pressi jms ettevõtjatega, pidi menetlusalune isik olema teadlik reklaamiseadusest ning selle nõuetest. Tulenevalt eelnevast pidi menetlusalune isik vähemalt möönma, et kõnealuste, elektroonilist valimist halvustavate reklaamide avalikustamine ei pruugi olla kooskõlas kehtivate normidega. Isegi juhul, kui menetlusalune isik ei olnud teadlik reklaamiseaduses sätestatud nõuetest, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud end reklaami tellijana enne nii laialdast (reklaamid avalikustati 68 erinevas kohas Tallinna linnas) reklaamkampaaniat reklaamiõigusalaste kehtivate normidega kurssi viima. Menetlusalusel isikul oli võimalik eelnevalt pöörduda reklaami reklaamiseadusega kooskõla väljaselgitamiseks Tarbijakaitseameti poole. Et menetlusalune isik enne reklaami tellimist ennast reklaamiseaduse vastavate normidega kurssi ei viinud ega reklaamide seadusega kooskõla/vastuolu välja ei selgitanud, on tegemist menetlusaluse isiku poolse hooletusega. Karistusseadustiku § 32 lõike 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub karistusseadustiku
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.