KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-28742 Tsiviilasi X X hagi X Xi vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 693 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.08.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X Siilivask Kostja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 30.08.2013 otsus muutmata ja rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X Xi kanda. apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
- X X esitas 07.06.2013 hagi Harju Maakohtusse X Xilt elatise saamiseks summas 160 eurot kuus.
- Hageja sündis xxxxxxxx ja on X X ja kostja tütar. Vanemate kooselu lõppes juulis
- Mingit suulist kokkulepet lapse ülalpidamiseks tulevikus vajaliku elatise ühekordse makse kohta ei sõlmitud. 145 000 krooni laekus X X pangakontole teistel põhjustel ja kuna kooselu kestis juulini 2005, raisati raha koos enda otstarbeks. Kuni tänase päevani materiaalset abi kostjalt ei ole laekunud. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja hageja esindaja kooselu lõppes
- Kooselu lõppemisel sõlmis kostja X Xga suulise kokkuleppe selles, et kostja tasub talle lapse ülalpidamiseks tulevikus vajaliku elatise ühekordse maksena. 28.02.2005 kandis kostja kokkuleppe alusel X X pangakontole 145 000 krooni. Seega on asjakohatu väide, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Viimastel aastatel on tütar koolivaheaegadel viibinud Valga linnas, kus kostja ja tütar on sageli kohtunud ning kostja on hagejale vastavalt võimalustele soetanud vajalikke asju.
- Lapse igakuiste vajaduste kogumahuks on hagis märgitud 310 eurot, millest ühe vanema osa suuruseks on 155 eurot. Kostja ei ole kahjuks võimeline osalema tütre ülalpidamises isegi seaduses toodud miinimumi ulatuses. Kostja ei tööta, ta ei oma kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara ega rahalisi sääste.
- aastal haigestus kostja bakterioloogilisse kopsutuberkuloosi. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.02.2012 otsusega nr 2889/1 tuvastati kostjal üldhaigestumisest tulenev töövõimekaotus 100 % ning määrati igakuuline töövõimetuspension 255,66 eurot, millest kostjal tuleb tasuda eluasemekulu, soetada ravimid, rõivad ja vajalik toit. Tervislik seisund ei võimalda kostjal saada mingitki lisasissetulekut. Hagi rahuldamisel peaks väljamõistetav elatisemäär olema selline, mis võimaldaks kostjale ülejäävate rahaliste vahendite arvelt mingigi inimväärse toimetuleku. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas 30.08.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 127 eurot alates 07.06.
- Kohus tuvastas, et hageja X X elab koos ema X Xga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja nõudis elatist 160 eurot igakuiselt alates juunikuust hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei olnud, et kostja ei tasu regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et lapse vanemate vahel oleks olnud kokkulepe ühekordses elatise maksmises.
- Hageja vajadused on hagiavalduse kohaselt 310 eurot kuus. Pooled ei vaielnud lapse vajaduste üle. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras. Kostja ei tööta, tal ei 2 ole kinnisvara, väärtuslikku vallasvara ega rahalisi sääste. 2012.aastal haigestus kostja bakterioloogilisse kopsutuberkuloosi ning Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.08.2012.a. otsusega nr 2880/1 tuvastati kostjal üldhaigestumisest tulenev töövõimekaotus 100 % ning kostjale määrati igakuuline töövõimetuspension 255,66 eurot. Kostja palus vähendada tema töövõimetuse tõttu elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
- Kohus leidis, et põhjendatud on vähendada X X ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kostjalt tuleb X X ülalpidamiseks välja mõista elatis 127 eurot kuu. Nimetatud summa väljamõistmisel jääb kostja enda ülalpidamiseks samasugune summa, s.o kostja käsutada olevad rahalised vahendid oleksid kasutatud tema ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista uue otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis 50 eurot kuus.
- Sotsiaalkindlustusameti 16.09.2013 tõendist nähtuvalt on kostja töövõimetuspensioni suuruseks 140,81 eurot. Kostjal on tulenevalt osalisest töövõimekaotusest püsiva töö leidmine Valga maakonnas küsitav. Kuna maakohtu otsuse kohaselt tuleks kostjal tasuda elatist 127 eurot kuus, jääks tema enda vajaduste katteks vaid 13,81 eurot. Arvestades praeguse sissetuleku suurust, ei ole kostjal võimalik maksta elatist enam kui 50 eurot. Vastustaja seisukoht
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Maakohus arvestas kostja töövõimetusega ja mõistis elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et kostja tervis on vahepeal paranenud, ei saa olla aluseks, et vähendada veelgi maakohtu poolt väljamõistetud elatist. Kostja saab töövõimetuspensioni vähem seetõttu, et ta on nüüd juba võimeline töötama. Sotsiaalkindlustusameti 18.08.2013 otsuse kohaselt on kostja töövõime kaotuse protsent 40 % varasema 100% asemel. Eelduslikult kostja paraneb ja tema töövõime edaspidi suureneb pidevalt kuni täieliku taastumiseni. Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolu, et tal ei ole võimalik Valga maakonnas mitte mingisugust sobivat tööd leida. Menetluskulude jaotus ja selgitus
- Maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
- TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 3 4