Obsah (5)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2013, Tallinn Tsiviilasja

) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • M V kui müüja ja kostja kui ostja sõlmisid 19.03.2004 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt võõrandas M V kostjale kinnistu asukohaga Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus Heldri tee 27 (I kd t lk 6–22,23); • Hageja kui täitja ja kostja kui tellija sõlmisid 19.03.2004 teeninduslepingu, mille punkti 3.1 kohaselt kohustus tellija tasuma täitjale teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside (vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, drenaaži- ja sidetrasside) üldise korrashoiu ja patrullteenuse eest 506.50 krooni kuus; punkti 2 kohaselt pidi tagama asumi siseteede ja üldise heakorra (lumekoristus, teede puhastamine, tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagama tänavavalgustuse aastaringse korrasoleku, teatama kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, tagama trasside toimimise, tagama patrullteenuse asumis, osutama tellija või asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole lepinguga hõlmatud. (I kd t lk 24–25); • 10.02.2006 esitas kostja hagejale teeninduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (I kd t lk 28) ja keeldus lepingust tulenevaid kohustusi täitmast (I kd t lk 27, 29).
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale lepingujärgsete maksete võlgnevuse või mitte, sest väidetavalt on hageja jätnud lepinguga võetud kohustused täitmata. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõude aluseks olev leping kehtib või on lõppenud. Lepingu liik
Kohus leidis, et poolte vahel 19.03.2004 sõlmitud teenindusleping on käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lõike 1 järgi. Kõnealune leping oli suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd osutamisele, seetõttu on tegemist käsunduslepinguga. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus sarnases vaidluses 07.10.2009 kohtuasja nr 3-2-1-93-09 punktis
Lepingu täitmine
Hagejal oli tulenevalt poolte vahel 19.03.2004 sõlmitud lepingu punktist 2 kohustus tagada Heldri asumi siseteede ja üldine heakord (lumekoristus, teede puhastamine tolmust ja prahist, haljasalade niitmine ja korrashoid), tagada tänavavalgustuse aastaringne korrasolek, teatada asumi kommunikatsioonitrasside plaanilistest remonttöödest vähemalt 48 tundi enne remonttööde algust, tagada asumi kommunikatsioonitrasside (vesi, kanalisatsioon, drenaaž, side jne) toimimine, tagada patrullteenus elamurajoonis ning 5 osutada kostja kui tellija või asumi elanike soovil muid teenuseid, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud. Nimetatu täitmine ei olnud hagejale kohustuslik, kui probleemid tekkisid riketest või vääramatust jõust. Lepingu punkti 3.1 kohaselt tuli kostjal tasuda hageja osutatavate teenuste (teede, tänavavalgustuse ja asumi kommunikatsioonitrasside üldine korrashoid ja patrullteenus) eest 506.50 krooni kuus (sealhulgas käibemaks 18%). 30.01.2006 esitas kostja hagejale pretensiooni lepingus toodud kohustuste mittetäitmise kohta (III kd t lk 37). 30.01.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu, kui hageja ei ole oma kohustusi täitnud hiljemalt 10.02.
Kohus on seisukohal, et hageja ei täitnud teeninduslepingut lepingu ülesütlemisele eelnenud perioodil mahus, mis vastab lepingus kokkulepitule. Hageja rikkus oluliselt lepingut, mis andis kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Asjaolu, et hagejal oli sõlmitud 01.01.2005 leping (II kd t lk 15–16) OÜ-ga Morrisoni Puidutööstus, mille kohaselt viimane pidi hagejale osutama sekretär-personalitöötaja-laohoidja teenust, haldusteenust, valveteenust ning teostama jooksvat remonti ja osutama haldusteenust, ei tõenda, et hageja oleks täitnud kostja ees oma teeninduslepingust tulenevad kohustused. Teenuse osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka OÜ Morrison Puidutööstus arved hagejale (II kd t lk 17–18), Balti Haldus OÜ arved hagejale ja hageja ning OÜ Balti Haldus poolt allkirjastatud aktid (II kd t lk 19–90), mis on aktis märgitu kohaselt aluseks 01.01.2005 koostatud töövõtulepingule. Samuti ei tõenda teenuse osutamist hageja konto väljavõtted (III kd t lk 50–52; 130–132). Nimetatud tõendid saavad tõendada asjaolu, et OÜ Morrisson Puidutööstus ja Balti Haldus OÜ esitasid teenust hagejale ning et hageja tasus nimetatud teenuste eest teenuse osutajatele. Tõenditest ei nähtu hageja teenuse osutamine kostjale, tööde maht ega ka kvaliteet.
Ka hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Toru Abi arved hagejale (II kd t lk 92–93; tõendavad teenuse osutamist Heldri tee 2 kinnistul, mis aga ei ole kostja elukohaks), Raasiku Elekter AS-i arve-saatelehed hagejale (II kd t lk 94–95, 111; ei nähtu materjalide kasutamine Heldri elamurajoonis), Sinivoore Elekter OÜ arve hagejale (II kd t lk 96), ELTEL Networks AS-i arved hagejale (II kd t lk 97–100, 102–103), OÜ TTelefon arved hagejale (II kd t lk 101, 106; tõendavad teenuse osutamist Hundi teel ja Heldri põik 5, mis ei ole kostja elukohaks), Haljastus ja teedekeskus OÜ arved hagejale (II kd, t. lk 104–105; ei nähtu teenuse osutamine Heldri elamurajoonis); OÜ Pesutehnika arve hagejale (II kd t lk 107; ei nähtu teenuse osutamine Heldri elamurajoonis), OÜ Ranna Mehhanismid arved hagejale (II kd t lk 108; ei nähtu teenuse osutamine Heldri elamurajoonis), Fortum Elekter AS arved (III kd t lk 53-), OÜ Maistrell arve hagejale (II kd t lk 110; ei nähtu teenuse osutamine Heldri elamurajoonis), fotod Heldri elamurajoonist (II kd t lk 113–124) ei tõenda asjaolu, et hageja täitis kostja ees oma lepingulised kohustused.
Kostja on koos teiste Heldri elamurajooni elanikega teinud 30.01.2006 pretensiooni (III kd t lk 37), kus on märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates
aastast, ebaselge on hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel on turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei ole hageja hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid on likvideerinud AS Viimsi Vesi. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele on
aasta jaanuaris teostamata libedusetõrje, samuti töötab tänavavalgustus osaliselt. Kõiki neid puudusi hageja töös ja hagejapoolset lepingu rikkumist tõendasid oma ütlustega tsiviilasjas nr 2-07-46739 09.09.2008 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud H Z (I kd t lk 180–182), E Pukk (I kd t lk 182– 183), 20.10.2010 kohtuistungil M M (I kd t lk 192) ja K K (I kd t lk 196). H Zu ütluste kohaselt oli tal maja kõrval torude leke ning hageja haldusjuht palus pöörduda Viimsi Vee 6 poole. Tunnistaja sõnul oli aastatel 2005 – 2006 umbes 40% tänavavalgustusest korras; kruusatee tolmas ja oli libe;
aastal enne pretensiooni koostamist oli tänav läbimatu; haljastust ei olnud olemas, praht vedeles; teed lükkasid elanikud ise puhtaks. Tunnistaja E P ütluste kohaselt
aasta lõpus ja
aasta alguses teede puhastust ja tänavate valgustust praktiliselt ei eksisteerinud; muru niitmist on tunnistaja näinud alajaama ümbruses, mitte kogu haljasalal; tänav on olnud libe, kuna seda ei hooldatud; ei ole kedagi näinud tänavaid liivatamas või hooldamas. M M ütluste kohaselt muruniitmist, libedusetõrjet ega lumekoristust ei toimunud aastatel 2005 – 2007; sel ajal ei toiminud ka tänavavalgustus; vahel lülitati sisse 18 lampi, lampe oli 25; tunnistaja käis igal hommikul aastatel 2005 – 2007 lampe lugemas, kuna oli siis juba pensionär; ka niitis ta ise; tänavad on libedad, drenaaž ei toimi; lund lükkasid elanikud ise ja küsisid ka vallalt abi; koristusprobleem on olnud pidevalt; turvapatrulli teenuse osutamist ei näinud; hagejaga telefoni teel ühendust tunnistaja ei saanud. Tunnistaja Kai K ütluste kohaselt ei olnud aastatel 2005 – 2007 mingit heakorda; tema jaoks oli oluline tänavavalgustus, mis tol ajal puudus; 2,5 aastat elati täielikult pimeduses; patrullteenuse osutamine on välistatud; elanikud paigaldasid ise drenaaži suunaga Hundi teele; tänavad olid tavaliselt tolmused; ei näinud ühtegi prahi- ega tolmupühkijat.
Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlusi ei lükka ümber ka tunnistaja Lauri L poolt antud ütlused käesolevas tsiviilasjas (III kd, t lk 42 pöördel–44 pöördel). Tsiviilasja nr 2-07-46739 04.04.2011 protokollist nähtub, et tunnistaja Rain R oli OÜ Balti Halduse juhataja alates
aasta lõpust (III kd t lk 32). Seega ei oma tunnistaja ütlused tähtsust lepingu ülesütlemisele eelnenud teenuse osutamise kohta ning kuivõrd kohus leidis, et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli põhjendatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata
aasta lõpust alates osutatud teenuse kvaliteeti või mahtu. Teenuste osutamist hageja poolt kostjale ei tõenda ka fotod (II kd t lk 113–124; III kd t lk 137–147), sest nendelt ei ole võimalik aru saada, millal need tehtud on ja millist tänavat pildistatud on. Samuti ei nähtu, kes on fotodelt nähtuva heakorra taganud.
Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt esitatud Falck Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud leping ja arved (II kd t lk 145–182) ning R R sõidulehed (II kd t lk 183–190) ei tõenda asjaolu, et patrullteenust kostjale ja teistele Heldri elamurajooni elanikele enne lepingu ülesütlemist osutati või et elanikud olid teadlikud teenuse olemasolust (sealhulgas kas elanikele oli teada telefoni number, millelt saab patrulli kohale kutsuda). Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja on osaliselt osutanud patrullteenust või osaliselt on olemas olnud tänavavalgustus, siis ei tõenda see lepingu nõuetekohast täitmist, sest kõik ülejäänud teenused on osutamata või on osutatud oluliste puudustega. Hageja ei ole tõendanud, et oleks osutanud teenuseid ümbruskonnas pakutavate teenustele võrreldava kvaliteediga.
Kõige eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta oleks kostjale lepingus kokkulepitud määras teenuseid osutanud kuni kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseni. Lepingu erakorraline ülesütlemine
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.01.2006 (III kd t lk 37) esitasid kostja ja teised Heldri elamurajooni elanikud hagejale pretensiooni, kus oli märgitud, et elamurajoonis puudub kuni pretensiooni esitamiseni teedeäärne haljastus ja selle hooldus, tänavaid ei puhastatud tolmust ja prahist alates
aastast, ebaselge oli hinnakirjas sisalduv turvateenuse sisu, kuna elamurajooni elanikel olid turvalepingud sõlmitud otse turvaettevõtetega, samuti ei olnud hageja hooldanud kommunikatsioonitrasse, kõik avariid oli likvideerinud AS Viimsi Vesi. Lisaks pikaajalistele lepingu rikkumistele oli 2006 jaanuaris teostamata libedusetõrje, tänavavalgustus töötas vaid osaliselt. Pretensioonis 7 andsid esitajad hagejale kohustuste täitmiseks aega kuni 10.02.
10.02.2006 ütles kostja teeninduslepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei asunud jätkuvalt lepingut täitma, oli oluliselt rikkunud lepingu tingimusi ja jätnud täitmata süstemaatiliselt omale lepinguga võetud kohustused (I kd t lk 28).
VÕS §-le 631 on VÕS §-s 196 sätestatu erinormiks. Punkti 8 kohaselt pidi pooltevaheline leping kehtima kuni 19.03.
Punktis 9 oli sätestatud, et juhul, kui üks kuu enne lepingu tähtaja igakordset saabumist ei ole kumbki pool taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse leping pikenenuks järgmiseks aastaks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja rikkus lepingut oluliselt, oli kostjal õigus leping hagejale erakorraliselt üles öelda, mida viimane tegigi.
Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja ja teiste Heldri elamurajooni elanike poolt esitatud pretensioonis antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli ebamõistlikult lühike, arvestades asjaolu, et lepingus oli kokku lepitud lepingu lõpetamisest etteteatamiseks kahekuune tähtaeg, kuid nimetatu ei võta kostjalt õigust leping ennetähtaegselt üles öelda. Tulenevalt VÕS § 114 lõike 1 kolmandast lausest pikeneb ebamõistlikult lühike tähtaeg mõistliku täiendava tähtajani. Kui arvestada mõistlikuks tähtajaks lepingus kokku lepitud kahte kuud ning asjaolu, et hageja ei kõrvaldanud talle pretensioonis esitatud puudusi ka kahe kuu jooksul, oli kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine seaduslik ja kehtiv (I kd t lk 30, 95).
Kohtu hinnangul ei tõenda hageja 02.01.2006 esitatud teatis (I kd t lk 26) asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Väär on hageja seisukoht, et nimetatud tõendiga on võimalik tõendada asjaolu, et hageja 02.01.2006 avaldus teeninduslepingus sätestatud tasu tõstmiseks oli tegelikuks põhjuseks kostja poolt lepingu ülesütlemisele. Nimetatud asjaolu esitatud tõendist ei nähtu.
Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et kostja ütles hagejale nende vahel sõlmitud teeninduslepingu erakorraliselt üles, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt teeninduslepingus kokkulepitud tasu perioodi 01.02.2006 kuni 30.04.2009 eest, samuti viiviseid, ning hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei hinnanud kohus hageja poolt kostjale esitatud arveid (I kd t lk 35–73) ja viivise arvestust (I kd t lk 34). Tõenditest
Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt esitatud 01.01.2004 leping hageja ja AS Morrison Ehitus vahel ei ole käesolevas menetluses asjakohane tõend, kuna pooled leppisid käesolevas menetluses kokku, et tõendatakse vahetult ülesütlemisele eelnenud perioodi, see tähendab alates aastast
Kohus nõustus hagejaga selles, et 26.05.2011 Harju Maakohtu kohtuotsus (I kd t lk 161– 166) ja 27.12.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsus (I kd t lk 167–176) tsiviilasjas nr 2-0746739 ei saa olla tõendiks käesolevas tsiviilasjas, kuna ei tõenda ega lükka ümber käesoleva tsiviilasja lahendamiseks olulisi asjaolusid.
Kohus ei nõustunud hagejaga selles, nagu oleks kohus 18.10.2012 määrusega tagastanud talle tõendeid, mis olid käesoleva vaidluse lahendamiseks asjakohased. Kohus tagastas asjakohatud tõendid ja tõendid, mis väljusid tõendamiseseme raamest, see tähendab dokumendid, mis hageja seisukohalt tõendasid teenuse osutamist enne
aastat, kuna nimetatud perioodini teenuse osutamine ei välistaks asjaolu, et
aastal oli kostjal alus lepingu ülesütlemiseks. 8 Apellatsioonkaebus
11.03.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse täielikult ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ning ebaobjektiivselt, mistõttu järeldas ekslikult, et hageja ei osutanud Heldri elamurajoonis
aastal sõlmitud teeninduslepingus kokkulepitud teenuseid. Seega on maakohus rikkunud oluliselt tõendite hindamise põhimõtteid (

§ 231

lõiked 1 ja 2) ja ringkonnakohtul tuleb esitatud tõendid ümber hinnata ning tuvastada uuesti asjas tähtsust omavad asjaolud.

Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et teeninduslepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, mis ei ole suunatud mitte niivõrd mingi kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuse osutamisele. Seega võttis hageja endale lepinguga kohustuse kokkulepitud teenuseid kostjale osutada, mitte saavutada Heldri elamurajoonis selline (hea)kord, mis kostjat subjektiivselt rahuldaks. Järelikult omab asjas tähendust see, kas hageja kostjale teenuseid osutas või mitte. Lepingus sätestatud teenused on sarnased kommunaalteenustele, mida kohalik omavalitsus elanikkonnale pakub. Seega tuleks ka täitmise kvaliteeti kõrvutada eelkõige Viimsi vallas tavapäraste kommunaalteenustega. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-93-09 punktis 17 sätestatust pidi hageja tõendama lepingus kokkulepitud teenuste osutamist ning kostjal oli õigus öelda leping erakorraliselt üles VÕS § 63 lõikes 1 ja § 196 lõikes 1 sätestatud alustel.
Vaidlust ei ole teenuste loetelu üle, mida hageja pidi Heldri elamurajoonis osutama. Maakohtu otsus põhineb M.M, K.K, E.P ja H.Zu ütlustel, milles nimetatud isikud on selgitanud, et nad ei ole saanud teenuseid. Viidatud on sellele, et tunnistajate sõnul on veeja kanalisatsioonitrasse hooldanud AS Viimsi Vesi, mitte hageja ning et patrullteenust ei ole hageja üldse taganud. Hageja taotlusel on üle kuulatud tunnistaja L.L, kes on OÜ Balti Haldus haldusjuhina detailselt selgitanud seda, kuidas
aasta maikuust kuni
aasta suve alguseni teenuseid osutati ning kuidas ta teenuste osutamist Heldri elamurajoonis kontrollis. L.L ütlused seostavad ühemõtteliselt Heldri elamurajoonis teenuste osutamist OÜ-ga Balti Haldus, kelle seotust teenuste osutamisega Heldri elamurajoonis on korranud ka Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-46739 üle kuulatud R.R. Mõlema tunnistaja ütlused kirjeldavad teenuste osutamist Heldri asumis sarnaselt, mistõttu puudub alus nende õigsuses kahelda. Samuti katavad ütlused vaidlusalusele ülesütlemisele eelneva ning vahetult järgneva perioodi. Hagejale jääb seetõttu arusaamatuks, miks L.L (aga ka R.Re) ütlused, mis kummutavad oma sisult M.M, K.K, E.P ja H.Zu ütlused, on kohtu jaoks vähema tõendusliku kaaluga. Maakohus ei ole oma erinevat hinnangut sama liiki tõenditele põhjendanud.
Lisaks tunnistajate ütlustele toetavad hageja väiteid ka dokumentaalsed tõendid (II kd t lk 15–90). Hageja möönab, et osadel kuluarvetel ei nähtu sõnaselgelt, et tegemist oleks Heldri asumis osutatud teenuste eest esitatud arvega, kuid peab sellist eeldust arvele ebamõistlikuks. On ilmne, et mingi kauba eest esitatud arvetele ei märgi müüja seda, kus ostja kaupa kasutama hakkab, vaid arvel on esitatud eelkõige tehingu pooled ja tehingu arvnäitajad. Hageja on piisavalt arvete seotust ka tõendanud. Maakohtu järeldus, et kuluarved peaksid seostuma kostjale personaalselt (see tähendab tema kinnistul) teenuse osutamisega, on ekslik. Lepingu punkti 2 kohaselt oli hageja kohustuseks tagada teenused Heldri asumis, mitte kostja kinnistul. Kuivõrd poolte vahel puudus vaidlus, et hageja esitatud fotod (II kd t lk 113–124) on tehtud Heldri asumi tänavast, on väär kohtu poolt nimetatud tõendite kõrvalejätmine põhjendusega, et fotodelt ei nähtu, kus need on tehtud. Samuti ei ole põhjendatud kohtu hinnang, et fotod ei tõenda, kes teenuseid osutas. 9 Periood, mille eest hageja tasu nõuab, on
aasta veebruar kuni 11.04.2009 ning kostja väidab, et sellel ajal oli heakord tagamata, tänavad prahised, hooldamata ning raskesti läbitavad. Ometi ei nähtu sellist olukorda
aasta kevadsuvel tehtud fotodelt, asum näib olevat hoopis heas korras. Kuivõrd pooled ei vaidle fotode tegemise koha üle ning fotode tegemise aega tõendavad neile lisatud fototabelid, siis on vastavate tõendite olulisus ja asjakohasus asjas ilmne. Seega on usaldusväärselt tõendatud teenuste osutamine, samas kui kostja ei ole teenuste puudumist või ebakvaliteetsust suutnud tõendada.
Siseteede korrashoid ja üldine heakord olid tagatud ning see asjaolu on ka tõendatud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et R.Re ütlused ei ole asjas olulised. Kuna need puudutavad teenuse osutamist perioodil, mille eest hageja tasu nõuab, on tegemist olulise tõendiga. Samuti kinnitavad R.Re ütlused OÜ Balti Haldus poolt teenuse osutamise järjepidevust. Täiesti põhjendamatu on maakohtu arvamus, et L.L ütlused ei lükka ümber E.P, K.K, M.M ja H.Zu ütlusi. Hageja hinnangul ei saa viimaste ütluseid lugeda erapooletuteks ja objektiivseteks, kuivõrd kõik on oma ütlustes kinnitanud, et soovivad asja lahendamist hageja kahjuks; samuti on need vastuolus eelnevalt mainitud fotodega. Maakohus ei ole sellele vastuolule tähelepanu pööranud. Seega on tõendamata, et tegemist oli VÕS §-s 631 sätestatud aluse esinemisega hageja käitumises või mõjuva põhjusega VÕS § 196 lõike 1 tähenduses. Sellises situatsioonis pidanuks maakohus minimaalseltki põhjendama, miks Heldri elanike ütlused kaaluvad sellegipoolest üles kõik hageja teised tõendid, ja lahendama need vastuolud, mis on kostja tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõendite vahel. Antud juhul ei ole maakohus oma siseveendumuse kujunemist arusaadavalt ja jälgitavalt otsuses selgitanud.
Vastuvaidlematult on asjas tõendatud patrullteenuse tagamine Heldri asumis vaidlusalusel perioodil – seda tõendavad AS Falck Eesti ja hageja vaheline leping ja esitatuid arved (II kd t lk 145–182). Hageja juhib tähelepanu sellele, et R.R sõidulehed ei olnud esitatud selleks, et tõendada patrullteenuse osutamist, vaid selleks tõendiks oli OÜ Balti Haldus valvežurnaali väljavõte perioodist 05.01.2007–17.08.
Seega on maakohus patrullteenuse tagamise tuvastamisel tuginenud ekslikule tõendile. Taas tekib küsimus, miks Heldri elanike ütlustest tuleneb, et nemad ei ole patrulli kunagi näinud. Hageja arvates ei ole põhjust kahelda AS Falck Eesti korrektsuses, mistõttu on kostja tunnistajad andnud ebaõigeid või vähemalt sisult puudulikke ütlusi. Eeltoodu tõttu on täielikult põhjendamata maakohtu järeldus, et leping AS-iga Falck Eesti ning arved ei tõenda patrullteenuse osutamist. Hageja teavitas Heldri elanikke nii kinnistu omandamisel kui ka lepingu sõlmimisel patrullteenuse olemasolust, samuti oli lepingus kostjale teatavaks tehtud hageja kontaktandmed, millelt oli võimalik saada infot teenuse sisu kohta. Kostja ei ole kordagi enne 30.01.2006 pretensiooni esitamist pöördunud patrullteenuse sisu osas selguse saamiseks hageja poole. Seega on pretensioonis toodud väide teenuse ebaselguse kohta otsitud. Samuti on eelnevaga tõendatud, et kostjat oli teavitatud sellest, et patrullteenus oli lepingu osaks ja soovi korral oli kostjal õigus nõuda vastava teenuse kohta hagejalt infot. Asjaolu, et kostja seda ei teinud, ei saa käsitleda hagejapoolse minetusena patrullteenuse tagamisel. H.Zu ütlustest nähtub, et patrullteenuse tagamise eest tasumisest keeldumise põhjus ei olnud mitte teenuse puudumine, vaid asjaolu, et H.Z enda arvates teenust ei vajanud. Sama nähtub kõnealusest pretensioonist. On selge, et teenuse puudumine ning teenuse järgi vajaduse puudumine on erinevad asjad ning vajaduse puudumine teenuse järgi ei tõenda hagejapoolset olulist lepingurikkumist patrullteenuse tagamisel.
Poolte vahel ei ole vaidlust, et Heldri asumis on tänavavalgustuse rajatis. Nii kostja ise kui tunnistajad on kinnitanud, et tänavavalgustus vähemalt osaliselt töötas. R.R ja L.L on kinnitanud, et tänavavalgustust hooldati, seega oli vastav teenus hageja poolt osutatud. 10 Kostja kohustuseks oli tõendada, et valgustus ei töötanud olulisel määral. Kostja on tuginenud tunnistajate ütlustele, kuid nende põhjal ei ole võimalik väita, et tänavavalgustus ei töötanud olulisel määral. Arvestada ei saa tunnistaja K.K ütlustega, kuivõrd need puudutavad tänavavalgustust Viimsis Hundi teel, mis ei ole Heldri asumi tänavavalgustuse osa. Seega ei ole põhjendatud kohtu järeldus, et tänavavalgustus ei töötanud olulisel määral. Ka 30.01.2006 pretensioonis heidetakse hagejale ette vaid 6 kinnistu ees oleva laterna pirni riket, samas kui kinnistuid on piirkonnas H.Zu ütluste kohaselt 30–
Seda ei saa nimetada olulisel määral tänavavalgustuse puudumiseks. Hageja on tõendanud, et ta on taganud Heldri asumis tänavavalgustuse, samas kui kostja ei ole tõendanud, et valgustus ei töötanud olulisel määral.
Kaevatavas otsuses ei ole maakohus üldse tuvastanud, kas ja kes kommunikatsioonitrasse hooldas. Seega ei saa olla tuvastatud, et hageja oleks vastava teenuse osutamata jätnud. Maakohus on tsiteerinud üksnes elanike kõnealust pretensiooni, kuid arusaamatuks jääb, kuidas saab pretensioonis esitatud etteheide tõendada, et hageja jättis täitmata kommunikatsioonitrasside hoolduse ja toimimise tagamise kohustuse. Hageja osutas teenust Heldri asumi üldkasutatavate vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldamiseks, see on kuni kinnistu liitumispunktini ning puuduvad tõendid selle kohta, et kostja või keegi teine oleks pidanud trasside hoolduse eest AS-ile Viimsi Vesi eraldi tasuma. Ka sidekanalisatsiooni hooldus on tõendatud ELTEL Networks AS-i arvetega (II kd t lk 97– 100, 102–103) ja tunnistaja L.L ütlustega.
Maakohus on jätnud hageja väidetavad rikkumised seoses haljasalade hooldusega tuvastamata ning otsusest ei selgu, millised olid need haljasalad, mida hageja hooldama pidi. Seega on haljasalade hoolduse puudumisega seotud maakohtu järeldused põhjendamatud. Hageja on tõendanud, et ta hooldas neid haljasalasid, mille hooldamises olid pooled tema hinnangul kokku leppinud. Vaidlusaluses lepingus puudus kohustus haljastust rajada, seega ei saa haljastuse rajamata jätmist hagejale ette heita. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja on jätnud niitmata tema aia ja tänava vahele jääva ala, mis aga Viimsi valla heakorraeeskirja punktide 4.4, 4.5, 10.2 ja 11.9 kohaselt on käsitletav puhastusalana. Hageja leiab, et teenindusleping ei kohustanud teda mainitud ala hooldama.
Asjas on tõendamata, et hageja rikkumised oleksid esinenud ka
aasta kevadel. Vastav maakohtu väide on seega ebaõige. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale fotomaterjali, mis tõendab vastupidist.
aasta kevadel tehtud fotodelt nähtub, et Heldri asumis valitseb heakord. Seega on täielikult väär maakohtu järeldus, et ka
aasta kevadel, see on mõistliku täiendava tähtaja möödumisel puuduste kõrvaldamiseks, oleksid esinenud rikkumised lepingu täitmises hageja poolt. Juhul, kui maakohus leidis, et leping lõppes 10.04.2006, tulnuks hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt välja lepingus kokkulepitud tasu perioodi veebruar 2006 kuni 10.04.2006 eest.
Arvestades eelnevalt esiletoodud kohtupoolseid eksimusi tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel, on maakohus hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt ja ühekülgselt ning tuvastanud vääralt vaidlusaluse lepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemise. Maakohus on jätnud tõenditest tuleneva teabe, mis kinnitab hageja väiteid, põhjendamatult tähelepanuta ning omistanud arusaamatutel alustel määrava tähenduse E.P, K.K, M.M ja H.Zu ütlustele. Otsusest ei nähtu, mis on sellise käsitluse põhjendused. Seetõttu leiab hageja, et maakohtu otsus põhineb tõendite hindamist reguleerivate menetlusnormide olulisel rikkumisel (

§ 232lõiked 1 ja 2).

Otsus on ka olulisel määral põhjendamata osas, mis puudutab tõendite analüüsimist, neile erineva kaalu andmise põhjendamist ning tõendites olevate vastuolude kõrvaldamata jätmist. 11 Vastustaja seisukoht

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt.

§ 654lõike 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

Ka võtab kolleegium

§ 652

lõike 1 punkti 1 alusel kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjaolude uut tuvastamist.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki pool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks selle täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
Maakohus tuvastas analüüsitud tõendite kogumi alusel, et hageja kui käsunditäitja poolt pakutud teenused oma kvaliteedis ja mahus olid sellised, et kostjalt käsundiandjana ei saanud oodata, et ta oleks jätkanud lepingu täitmist kokkulepitud tähtajani, see on veel üle 8 aasta. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendist asjakohaselt jälgitav. Maakohus ei ole jätnud hageja tõendeid (tunnistajate L.L ja R.Re ütlused) tähelepanuta, kuid leidis, et need ei lükka kostja tõendite kogumit ümber.
Kolleegium ei näe alust kogutud tõendeid teisiti hinnata. L.L, kes tegeles hageja alltöövõtja töötajana konkreetse asumiga
aasta maikuu teisest poolest kuni
aasta suve alguseni, kirjeldas teatud töid, mida haldusfirma hageja tellimusel seal tegi (aeg-ajalt trimmerdas teeääri ja alajaama ümbrust, korjas lendlevat prügi, organiseeris teede lumest puhastamist ja libeduse tõrje tegemist (graniitkillustikuga, mida vahetusest vabad valvurid käsitsi loopisid), 3 korda organiseeris korvtõstuki tänavavalgustuse elektripirnide vahetamiseks, ühel korral tellis kanalisatsioonitrassi läbi pesemiseks pesuri, paaril korral kutsus välja Elteli lõhutud elektrikaableid parandama, 1 kord töötles tolmavat teed vastava kemikaaliga. Samas kirjeldasid elanikud tunnistajatena asumis valitsenud mitterahuldavat olukorda ja leidsid, et seda, milles oli lepingutes kokku lepitud ja mille eest neilt raha küsiti, nad ei saanud. Pretensiooni ja lepingute ülesütlemise avalduse esitasid 14 kinnistu omanikud. Seega ei olnud tegemist ühe või kahe äärmiselt pretensioonika kliendiga, vaid kokkulepitud teenuste osutamise kvaliteedi ja mahuga ei olnud rahul enam kui 1/3 kinnistu omanikest (seisuga 2006 jaanuar kinnistuomanike arv tsiviilasja materjalidest ei nähtu, aga t I kd lk 95-98 nähtub, et seisuga 2008 oli omanikke 41). Ka kinnitas L.L, et elanikud esitasid ka temale pretensiooni. R.R aga tegeles konkreetse asumiga alles alates
aasta lõpust, mis tähendab, et tema asjas tähtsustomava perioodi kohta (lepingu sõlmimisest 19.03.2004 kuni pretensioonini 10.02.2006) ütlusi anda ei saanud.
Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellandiga selles, nagu oleks maakohus järeldanud, et kuluarved oleksid pidanud seonduma personaalselt kostja kinnistul tehtud töödega. Maakohus on lahendi
punkti viimases lauses pidanud kostjale teenuste osutamisega silmas teenuste osutamist Heldri asumis. Hageja poolt esitatud kuludokumendid (haldusfirma arved hagejale) ei tõenda teenuste osutamist konkreetselt selles asumis. L.L 12 ütluste kohaselt osutas tema äriühing haldusteenust hagejale lisaks seonduvalt Heldri elamurajoonile ka Tulbi tänava büroohoones, Narva mnt apteegihoones ja objektil Mustamäe. Seega kauba nimetus „leping 01.01.2005“, „teenused veebr“ jmt tõepoolest ei tõenda Heldris tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Samale seisukohale tuleb asuda ka hageja poolt esitatud fotode osas. Kindlasti ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, nagu tuleks lepingu täitmise kvaliteeti kõrvutada eelkõige Viimsi valla poolt pakutavate tavapäraste kommunaalteenustega. Pooltevahelises lepingus (t I kd lk 24-25) selline tingimus puudub. Teenuste osutamine
aasta kevad-suvel vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma, sest käsundiandja oli selleks ajaks lepingu juba kehtivalt lõpetanud.
Apellandi seisukoht, et isegi kui lugeda lepingu ennetähtaegne lõpetamine kostja poolt põhjendatuks, tuleks kostjal tasuda
aasta arved kuni 10.04.2006, on iseenesest kooskõlas VÕS § 629 lõikega
Samas ei ole võimalik kaebust ka selles osas rahuldada, sest hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millist teenust ja millises mahus ta reaalselt tol perioodil osutas (kui üldse osutas) ja milliseid kulusid seoses sellega kandis.
Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu

🔗 Ametlikule allikale