punktis 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. 04.07.2012 esitas E.P vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/1067-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 01.08.2012 vaideotsusega nr 6-12/259-3 kinnipeetava vaide rahuldamata. 08.08.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja E.P 06.08.2012 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 25.06.2012 käskkirja nr 6-3/1067-D tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Käesoleva kohtumenetluse aluseks on E.P poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebus, milles E.P nõuab Viru Vangla 25.06.2012 käskkirja nr 6-3/1067-D tühistamist. Kaebaja leiab kaebuses, et ta ei saa olla koristaja ega ori eetilistest, psühholoogilistest ja oskuste vaatenurgast. Kaebajal puuduvad harjumused, soov ja oskused töötamiseks vanglas koristajana. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vaidlustatud haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja isiklikust täitmiskavast (ITK) nähtub, et riskide maandamiseks tuleb kaebajal muuhulgas asuda tööle. Kaebajale pole antud õigust valida omale meelepärast tööd ja põhjendada koristajatööst keeldumist väitega, et tal puudub soov ja harjumus teha koristaja tööd. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja arvates on kaevatav õigusakt õigusvastane, sest kaebajal pole oskusi, harjumusi ja soovi teha koristaja tööd vanglas, mistõttu tuleb Viru Vangla 25.06.2012 käskkiri nr 6-3/1067-D tühistada (tl 53-54p). Vaidlus on küsimuses, kas Viru Vangla 25.06.2012 käskkiri nr 6-3/1067-D vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele, millega määrati kaebajale
p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 16.04.2012 käskkirjaga nr 6.-2/591-T rakendati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna üldkasutavate ruumide koristajana alates 26.04.2012 kuni 25.07.2012 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele ning käskkirja on kaebajale tutvustatud 20.04.2012. Kaebaja keeldus käskkirja tutvustamisel allkirja andmisest ja käskkirja koopiast (tl 52). 06.06.2012 kella 20.45 paiku keeldus kaebaja talle antud korraldusest hakata koristama E7 osakonnas. Kaebaja keeldus ka seletuskirja kirjutamisest (Viru Vangla valvuri 06.06.2012 ettekanne (tl 56)).
Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last.
Kohus tuvastas tõendiga (tl 58), et kaebaja tööle määramise on 15.04.2012 kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna arst J. K. Korralduse andmise hetkel, 06.06.2012 oli vastustaja 16.04.2012 käskkiri kehtiv ja kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik, mistõttu oli E. P
lg-st 1 tulenev kohustus töötada.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on E.P vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud
p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on igati õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). 2 Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus loeb tõendatuks tõendiga teade (tl 59), et kaebajat teavitati tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest, talle selgitati õigust anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi ning esitada enda kaitseks asjaolusid, tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. Kohus on tuvastanud tõenditega distsiplinaarmenetluse protokoll 19.06.2012 (tl 55-55p) ja Viru Vangla käskkiri 25.06.2012 nr 6-3/1067-D (tl-d 53-54p), et kaebajale on tutvustatud eelnimetatud dokumente ning kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest, läbiviimisest ja määratud distsiplinaarkaristusest. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Karistusviisi valikut, kartserit, ei saa pidada menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Täiskasvanud kinnipeetavale võib distsipliinirikkumise eest määrata maksimaalselt 45 ööpäeva kartserit. Seetõttu on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise raskust, kinnipeetava varasemat karistatust ja karistuse määramise eesmärki on määratud karistus 45 ööpäeva kartserit proportsionaalne ja vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse vastustaja 25.06.2012 käskkirja nr 6-3/1067-D õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks rahuldamata (tl 53-54p). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumääruse (tl 34-35) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.