lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.04.2010.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-4731 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 14 (neljateist) päeva vangistuse võrra ning mõisteti Juri Vukkertile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 01.01.2012.a. Juri Vukkert on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on teda karistatud röövimise, huligaansuse ja narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegune karistus on mõistetud võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuritegude dünaamika on jäänud raskusastmelt samalaadseks, kuritegude sarnaseks jooneks on vägivaldsus. Väärteokorras on isikut karistatud 23 korda, sealhulgas ühel korral AS § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 10 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Ajavahemikul 20.07.2012 kuni 02.10.2012 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk „Igapäevane valik“. Ajavahemikul 02.08.2012 kuni 24.08.2012 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Alates 13.08.2012 on kinnipeetav hõivatud tööga. Kinnipeetav on edukalt läbinud riigikeele A2 ja B1 taseme kursused. Kinnipeetaval Juri Vukkertil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Võimaliku vabanemise korral asub Juri Vukkert elama ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on emale kuuluva kahetoalise korteriga, millest ühe toa saab kinnipeetav enda kasutusse. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele. Isikul on põhiharidus. Ta saab eesti keelest suhtlustasandil aru ja on võimeline igapäevastel teemadel rääkima. Isiku sõnade kohaselt läks ta peale põhihariduse omandamist tööle põhjusel, et oli vaja elamiseks raha teenida. Juri Vukkert on töötanud mitteametlikult raudteetöölisena, ehitusel. Vahetult enne vangistust oli ta töötu (ei olnud arvel töötukassas). Väidetavalt pidi Soome tööle minema, kuid enne seda pani toime kuriteo. Füüsiliste isikute täitetoimikute andmetel on Juri Vukkertil tasumata võlanõudeid 9210,70 eurot. Juri Vukkert on pärit paljulapselisest perest, emal on 7 last. Suhted emaga on head. Juri Vukkerti võimalikul vabanemisel on ema valmis poega toetama moraalselt ning võimaluse piires ka materiaalselt. Juri Vukkerti vennad on kriminaalkorras karistatud ja varasemalt on koos toime pandud kuritegusid. Elukaaslase G B suheldakse telefoni teel. Viimane lühiajaline kokkusaamine toimus 09.05.2012, sest seoses Juri Vukkerti paigutamisega Viru Vanglasse ei ole elukaaslane kokkusaamistel käinud, kuna väidetavalt ei ole rahalisi vahendeid. Isiku sõnul on elukaaslasega suhted head. Võimalikul vabanemisel soovivad nad esialgu elama asuda ema juurde, hiljem üürida omaette korteri. Juri Vukkert on varasemalt oma alkoholitarvitamist tunnistanud, kuid väitnud, et probleemi tal sellega ei ole. Praegune kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, mis tõendab vastupidist olukorda. Juri Vukkert ise ei pea oma käitumist probleemiks, leides, et politsei pidas teda kinni ilma põhjuseta ning on seisukohal, et politseiametniku löömist ei ole aset leidnud. Kinnipeetava sõnade kohaselt süstis ta endale narkootilist ainet enne eelmist kinnipidamist, s.o enne 22.11 2009 iga päev 2-3 korda. Peale vabanemist ja katseajale määramist alates 27.04.2010 väidetavalt narkootikume ei tarvita. 3 Kinnipeetav tajub ennast politseiametnike omavoli ohvrina ning süüdistab õigussüsteemi, et ainult tema pidi intsidendis osalenutest reaalselt vanglasse minema. Enesel vastutust ei näe, mis on ühtlasi ka põhjuseks, miks ta ei soovi korduvkuritegevust maandavates tegevustes osaleda. Kui eelmine kuritegu oli planeeritud, et ei jää vahele, siis antud juhul käitus Juri Vukkert hetkeemotsiooni ajendil. Seejuures kinnipeetav eitab kuriteo toimepanekut, väites, et tegu oli politseiametnike poolse jõu kuritarvitamisega. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43% ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Viru Vangla toetab Juri Vukkerti tingimisi enne tähtaega vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral teeb vangla ettepaneku panna talle katseajaks
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Juri Vukkert on säilitanud karistuse kandmise ajal suhted oma ema T K, kes usub, et poeg siiski muudab oma varasemat käitumist ja suudab ennetähtaegse vabanemise korral järgida seaduskuulekat eluviisi. Teadaolevalt ei ole Juri Vukkertil lähisugulaste ja töökaaslastega suhtlemisel probleeme olnud. Vabaduses avaldavad Juri Vukkertile negatiivset mõju kriminaalkorras karistatud, alkoholi- ja keelatud aineid tarvitavad isikud ja ta peaks hoiduma nendega suhtlemise alustamisest. Üheks riskifaktoriks on ka asjaolu, et Juri Vukkerti vennad on samuti kriminaalkorras karistatud ja varasemalt on koos toime pandud kuritegusid. T K on andnud kirjaliku nõusoleku oma korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Enne käesolevat vangistust elatus Juri Vukkert juhutöödest ja ema xxxx. Kuigi kinnipeetaval on olemas teatud tööoskused ja ta on mõnda aega töötanud ametlikult raudteel, ei suutnud ta eelmise katseaja perioodil endale legaalset tööd leida. Käitumiskontrolli ajal toimunud vestluste ajal on Juri Vukkert ametnikule avaldanud, et ta ei soovigi ametlikult tööle minna, sest siis läheb töötasu panka ja sealt võtavad kohtutäiturid kõik, mis on üle miinimumpalga rahaliste nõuete katteks ära. Käesoleva kuriteo pani Juri Vukkert toime katseajal. Kriminaalhooldusametnik ei pea antud juhul elektroonilist järelevalvet selliseks meetmeks, mis iseenesest maandaks kõik kuritegevusriskid ja hoiaks kinnipeetavat õiguskuulekana. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Juri Vukkerti puhul kuritegevusriske tõstnud tema enda otsused. Juhul, kui kohus otsustab Juri Vukkerti ennetähtaegselt vabastada on otstarbekas määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 (üheksa) kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral
Juri Vukkert ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on peaaegu 2 aastat vanglas olnud. Ta peab aitama lapsi (M ja S) ja ema ning tasuma rahalisi nõudeid. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimati narkootikume 2009.a ja alkoholi tarvitab ta vaid pühade ajal. Juri Vukkerti väitel ta sihilikult politseinikku ei löönud, vaid see juhtus kogemata, kui tal käed raudu pandi, sest ta ei tahtnud autosse minna. Isiku sõnul on ta valmis tagasi ühiskonda tulema. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juri Vukkerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 08.08.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. J. Vukkerti varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tema viimane vägivaldne kuritegu oli otseselt seotud alkoholi 4 liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et J. Vukkert võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised, vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine Tartu Maakohtu 10.01.2005 kohtumäärusega ning kriminaalhooldusele allutamine ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Samuti leiab prokuratuur, et J. Vukkerti ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – kolm aastat viis kuud ja neliteist päeva vangistust. Kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 15.06.2015. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kuna J. Vukkert kannab liitkaristust narkokuriteo ning katseajal toimepandud avaliku võimu teostamise vastase kuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et vägivald võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine Tartu Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Prokurör nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, kes „ei pea antud juhul elektroonilist järelevalvet selliseks meetmeks, mis iseenesest maandaks kõik kuritegevusriskid ja hoiaks kinnipeetavat õiguskuulekana“. J. Vukkerti ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ei toeta Juri Vukkerti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Vukkert ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sarnaseks jooneks on vägivaldsus. Käesoleval ajal kannab Juri Vukkert karistust katseajal toimepandud uue tahtliku kuriteo eest. Tartu Maakohtu kohtuotsusega 27.04.2010 tunnistati Juri Vukkert süüdi
lg 1 järgi ning teda karistati tingimisi vangistusega, kuid ta pani talle eelpool nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal 01.01.2012 toime
Juri Vukkertit on Tartu Maakohtu määrusega 10.01.2005 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ega ka vangistusest tingimisi enne tähtaega 5 vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Juri Vukkert kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 08.03.2012 otsusega
lg 1 ja
lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, millistest
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane narkokuritegu ja
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kinnipeetav õigustab jätkuvalt oma viimast kuritegu ega näe enesel süüd. Juri Vukkerti vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ega kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et käitumiskontrollile allutamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega ei ole Juri Vukkerti puhul selliseks meetmeks, mis iseenesest maandaks kõik kuritegevusriskid ja hoiaks kinnipeetava õiguskuulekana. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mitteasumisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Vukkerti suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.