kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase 2 ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist summas 160 eurot igakuiselt alates juunikuust hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja ema XXXja kostja on suuliselt kokku leppinud, et kostja tasub XXX ühekordse maksena 28. veebruaril 2005.a. 145 000 krooni hageja ülalpidamiseks (t.l. 27). Hageja esindaja ei nõustu kostjaga, et 145 000 krooni ülekanne oli lapse ülalpidamiskulutuste katteks. Hageja esindaja on veenvalt põhjendanud, et hageja vanemad elasid kuni juulini 2005.a. koos ja ka raiskasid selle raha endi otstarbeks, samuti kandis sellest rahast 20 000 krooni hageja ema kostja ema XXX pangakontole (t.l.32). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lapse vanemate vahel oleks olnud kokkulepe ühekordses elatise maksmises. Seega on tuvastatud, et kostja ei maksa elatist lapsele lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja vajadused on hagiavalduse kohaselt 310 eurot kuus. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks hinnata lapse vajadusi, sest hageja nõuab elatist lähtudes lapse minimaalsetest vajadustest. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras. Kostja ei tööta, tal ei ole kinnisvara, väärtuslikku vallasvara ega rahalisi sääste. 2012.a. haigestus kostja bakterioloogilisse kopsutuberkuloosi ning Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.08.2012.a. otsusega nr XXX tuvastati kostjal üldhaigestumisest tulenev töövõimekaotus 100 % ning kostjale määrati igakuuline töövõimetuspension 255.66 eurot (t.l. 28). Töövõimetuspensionist tasub kostja eluasemekulud, soetab ravimid, rõivad ja toidu. Tervislik seisund ei võimalda kostjal saada mingitki lisasissetulekut. Kostja palub vähendada tema töövõimetuse tõttu elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps. 3 Kuna tuvastatud on, et kostja on töövõimetu ja kostjal muid sissetulekuid peale töövõimetuspensioni ei ole, siis on kohtu arvates põhjendatud vähendada XXX ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kostjalt tuleb XXX ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuuliselt 127 eurot, millise summa väljamõistmisel jääb kostja enda ülalpidamiseks samasugune summa s.o. kostja käsutada olevad rahalised vahendid oleksid kasutatud tema ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 127 eurot alates hagiavalduse esitamisest 07.06.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.