HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSE OSAS (tl. 23-24) Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega on 3 aastat. Nõue muutus sissenõutavaks 27.03.2008.a. Hageja esitas 02.12.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati 25.08.2010.a avalduse rahuldamata jätmisega. Seega algab aegumine 27.03.2008.a, kulgeb kuni 02.12.2009.a, siis peatub ja algab uuesti 25.08.2010.a. Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud 05.02.2013.a, seega vähem kui kolm aastat pärast viimase protsessitoimingu tegemist vastavalt
KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSE OSAS (tl. 27) Kostja nõustub hageja väidetega, et nõue muutus sissenõutavaks 27.03.2008.a ja peatus 02.12.2009.a - 25.08.2010.a. Kostja ei nõustu hageja väitega, et alates 25.08.2010.a algab uuesti aegumine. Kui aegumine peatus 02.12.2009.a – 25.08.2010.a, siis järelikult aegumine jätkub 25.08.2010.a. Aegumine pole katkenud vaid peatus. Kostja on seisukohal, et aegumine algas 27.03.2008.a kuni 02.12.2009.a, mis aegumine peatub kuni 25.08.2010.a. Seejärel jätkub aegumine alates 25.08.2010-05.02.2013.a. Nõude sissenõutavaks muutumisest on möödas 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva, seega on nõue aegunud
KOHTU SEISUKOHT Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.02.2008 laenulepingu nr. 2100177293 (tl. 6-11), mille alusel sai kostja hagejalt laenu 127.82 eurot 30 päevaks. Arve nr 17056 (tl. 12) alusel pidi kostja laenu summas 161,38 eurot tagastama hiljemalt 26.03.2008.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt
Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nõue muutus sissenõutavaks arvel esitatud maksetähtaja ületamisel s.o alates 27.03.2008.a. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas kulges aegumine pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmist.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lõike 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arve esitati kostjale 25.02.2008 maksetähtajaga 26.03.2008. Seega algas nõude aegumistähtaeg
Käesolevas asjas esitas hageja kohtule 02.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati avalduse rahuldamata jätmisega 25.08.2010. Tartu Maakohtule on hagi esitatud 05.02.2013. Seega tuleb kohaldada
lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1.
lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse 2 esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 02.12.200925.08.2010 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega.
lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hagi aegumise tähtaeg jätkus alates 26.10.2010 ja peatus hagi esitamisega 05.02.2013.
lg 3 ja
lg 2 kohaselt on arvutus perioodil 01.01.200901.12.2009 333 päeva, perioodil 26.10.2010-04.02.2013 832 päeva, kokku 1165 päeva. Seega lõppes aegumistähtaeg
kell 24.00. Hageja viitab oma vastuses
lg 4.
lg 4 kohaselt kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Kohus on seisukohal, et hageja on vääralt tõlgendanud viidatud sätet. Maksekäsu kiirmenetlus ja kohtumenetlus on eraldiseisvad menetlused. Kohtumenetluse peatamiseks on vajalik kohtumäärus TsMS § 360 lg 1 kohaselt. Kohus selgitab, maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise puhul võib avaldaja pöörduda hagiavaldusega esitamisega maakohtule kus algab uus kohtumenetlus. Käeolevas asjas ei ole kohus menetlust peatanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, antud asjas ei tule hageja viidatud säte
lg 4 kohaldamisele.
kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega kohaldub
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata laenulepingust nr 2100177293 väljastatud arve nr. 17056 alusel tuleneva põhinõude summas 161.38 eurot ja viiviste nõude summas 127.13 eurot, kokku 288.51 euro väljamõistmiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.