lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava I. T kaitsja Talvi Vaske Prokuröri abi Veera Kremez Kaitsja I. T isikukood XXX, elukoht XXX XX , kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati: 21.12.2010 Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu 15.11.2011 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, vabanes 28.11.2011 Väärteokorras karistatud 13-l korral. Tõkend – vahistamine alates 17.08.2012.a, kahtlustatavana kinni peetud 15.08.2012.a. Talvi Vaske Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a. määrus täielikult. 1 2. Tühistada Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a. otsus osaliselt KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra I. T
Mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.
lg 6; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 21.12.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.
lg 1 alusel 10.07.2012 toimepandud varguse eest ja 23.07.2012 karistati
lg 1 alusel 23.07.2012 toimepandud varguse eest), st süstemaatiliselt, uuesti ajavahemikul 23.07.2012 kuni 12.08.2012 tungis XXX XX maja keldrisse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära /varastas/ L. L kuuluva meeste maastikujalgratta Author Traction (raami nr XXX), maksumusega 600 eurot. Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, kuuekuulise perioodi kestel vähemalt kahel korral, st süstemaatiliselt, uuesti 09.08.2012 kella 20.30 paiku XXX XX asuva XXX Kaubanduskeskuse eest grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A. A kuuluva jalgratta Cube Analog Disc 16 (raami nr XXX), maksumusega 700 eurot ja J. I kuuluva jalgratta Mongoose SX 4,3 (raami nr XXX), maksumusega 150 eurot. Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, kuuekuulise perioodi kestel vähemalt kahel korral, st süstemaatiliselt, uuesti 13.08.2012 ajavahemikul kl 20:00-20.58 XXX XXX asuva XXX spordikompleksi peaukse juurest, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära seal seisnud A. Š kuuluva jalgratta Merida Bikes MATTS (raami nr XXX), maksumusega 317 eurot. Varguse käigus lõhkus I. T jalgratta luku ja võttis jalgrattalt maha pakiraami koos tiibadega, millega tekitas kannatanule kahju summas 29,75 eurot. Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, kuuekuulise perioodi kestel vähemalt kahel korral, st süstemaatiliselt, uuesti 14.08.2012 kl 23.00 kuni 15.08.2012 kl 01.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära XXX XX, ööklubi „XXX“ ees maaalusesse parklasse viiva trepi käsipuu külge lukustatud (luku maksumus 20 eurot) A. M kuuluva jalgratta Giant Sedona DX (raami nr XXX), maksumusega 250 eurot. 2 Seega pani I. T toime
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), mis on toime pandud süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt. Samuti tema, 11.08.2012 omandas ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Nimelt I. T omandas 11.08.2012 kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult nimega „XXX“ V. L kuuluva ja 11.08.2012 kella 20.00 paiku XXX XX maja rõdult varastatud jalgratta Panther Rider (seeria nr XXX), maksumusega 224,10 eurot ning pantis selle 11.08.2012 oma nimel XXX XX asuvas Forion Invest OÜ pandimajas, pidades võimalikuks, et antud jalgratas on varastatud. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, uuesti 12.08.2012 omandas ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Nimelt omandas 12.08.2012 kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikult XXX keskturu juures A. Z kuuluva ja 11.08.2012 XXX XX tee XX maja trepikojast varastatud jalgratta Scott, maksumusega 150 eurot ning pantis selle 12.08.2012 oma nimel XXX XX asuvas Jefest Grupp OÜ pandimajas, pidades võimalikuks, et antud jalgratas on varastatud. Seega pani I. T toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. I. T tunnistati süüdi
Samuti tunnistati I. T süüdi
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 järgi mõista üksikkaristuse raskeima suurendamise teel liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 6 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.12.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 21 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks 15.08.2012.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustati Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a ostust vähendades liitkaristust 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 sättest tulenevalt. APELLATSIOON: 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava I. T kaitsja Talvi Vaske. Apellatsiooni aluseks on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 338 p 3 ja 238 lg 2 järgi, kuna Harju Maakohus ei arvestanud, et kohtuistung toimus lühimenetluse sätete järgi ning ei vähendanud I. T põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mistõttu süüdistatavale on mõistetud põhjendamatult ärakandmisele kuuluv 6 kuud pikem karistus. I. T karistamisel arvestas kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et vastutust raskendavaid asjaolusid tema puhul ei ole tuvastatud. Samas leidis kohus, et T. süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine ja sellest tulenev eluviis välistab kohtu arvates süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kohaldamise või üldkasuliku tööga karistuse asendamise. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole selline isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid, asendamaks karistuse üldkasuliku tööga, kuivõrd kohtul puudub 3 igasugune veendumus, et süüdistatav suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalselt ärakandmisele kuuluv karistus. Eeltoodut silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et I. T tunnistas oma süüd puhtsüdamlikult ning ainult tänu tema ütlustele osutus võimalikuks politsei poolt varastatu tagastamine kannatanutele ning kuritegude kiire avastamine ja menetlemine. Samas kinnitas süüdistatav, et tal on olemas sotsiaalvõrgustik, kes teda vanglast vabanedes moraalselt toetaks ning vajadusel ka materiaalset abi osutaks ning seetõttu palub ringkonnakohtul siiski kaaluda talle mõistetud reaalse vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tulenevalt eeltoodust palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a. kohtuotsus osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega vähendada talle
lg 2 p 7, 8, 9 ja
lg 2 p 2 järgi mõistetavat liitkaristust 1 aasta 6 kuud ühe kolmandiku võrra see on 6 kuu võrra, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust ning kaaluda mitme kohtuotsuse järgi mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4.Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kaitsja apellatsiooni motiividega, asub alljärgnevale seisukohale. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht nr 3-1-1-85-13 antud kriminaalasjas märgib üheselt, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu. Samuti ei ole KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või arvutusveana KrMS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Maakohus on oma 15.veebruari 2013.a. määrusega KrMS § 306 lg 5 alusel täpsustanud Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a otsust vähendades liitkaristust 1/3 võrra KrMS § 238 lg 2 sättest tulenevalt, kuid arvestades Riigikohtu seisukohta antud asjas, ei anna KrMS § 306 lg 5 kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamise kohta KrMS § 238 lg 2 alusel, mistõttu maakohtu 14.veebruari 2013.a. otsus kuulub tühistamisele osaliselt KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise ja
Riigikohus ei ole andnud juhiseid 15.veebruari 2013.a määruse osas, kuid kolleegium leiab ühiselt, et kuigi Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a määrus ei oma õiguslikke tagajärgi, peab kohtukolleegium vajalikus tühistada ka Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a. määrus, millega täpsustati Harju Maakohtu 14.veebruari 2013.a. otsust ja seda põhjusel, et kohtuotsuse täitmine oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. 4.1 Kaitsja apellatsioonis toodule, asendada mõistetud liitkaristuse üldkasuliku tööga, märgib kohtukolleegium järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt I. Tile mõistetud karistuse asendamiseks puudub seaduslik alus.
lg 6 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse
Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ja selle täitmisele pööramine on obligatoorne. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist olukorraga kus seadus näeks üldse ette kohtule vangistuse täitmisele pööramise korral
lg 6 sättest tulenevalt võimaluse asendada
lg 2 alusel moodustatud liitkaristust üldkasuliku tööga, nagu on sätestatud
4 Lisaks eeltoodule sätestab
lg 1 üheselt üldkasuliku töö kohaldamise alused, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seadusandja on tunnistanud lubatavaks ainult vangistuse asendamise üldkasuliku tööga juhul, kui vangistus on mõistetud § -dest 73 või 74 tuleneval katseajal toime pandud tahtliku kuriteo ees, järgides § 73 lg 4; § 74 lg 5; § 65 lg 2 sätteid.
lg 1 ei sätesta, et lubatav oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ka juhul, kui vangistus on mõistetud §-st 76 tulenevalt katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega on
vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja puudub seaduslik alus moodustatud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3; § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.veebruari 2013.a. määruse täielikult ja Harju Maakohtu 14.veebruari 2013 aasta otsuse osaliselt. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Orvi Tali Meelika Aava Sten Lind 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.