← Eesti

3-12-1308/34

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 180§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1308

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-12-1308 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Ettevõtlusameti 23.05.2012 korraldusega nr 5-1.5/389 kohustati Neste Eesti AS-i viitega maksukorralduse seaduse §-le 46, § 90 lg-le 1, § 91 lg-le 2, § 136 lg-tele 1-3, kohalike maksude seaduse (KoMS) § 10 lg 5 p-le 1 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks XXX“ (edaspidi „reklaamimaksumäärus“) § 8 lg-le 4 ning § 10 lg-le 1 kõrvaldama puudused tema
  2. a. reklaamimaksu maksudeklaratsioonides ning esitama maksudeklaratsioonide parandused, millega deklareerida XXX tee XX tankla läheduses asuv reklaam 5 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korraldust põhjendati järgmiselt. Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 3 kohaselt on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil füüsilise või juriidilise isiku poolt. Neste Eesti AS eksponeerib oma XXX tee XX asuva tankla lähedal haljasalal XXX tee linna siseneval sõidusuunal sõiduteele suunatult valgustulpa, millel on teave „NESTE“, „A24“ ja erinevad kütuste liigid ja hinnad. Valgustulba püstitamise eesmärgiks tuleb pidada tankla klientide arvu ja kütuse müügi suurendamist ehk tegemist on reklaamiga. Valgustulbast tanklani jõudmiseks peab linna suunduv isik esmalt sellest mööduma ja pöörama paremale, läbides kokku 300-400 m. Valgustulp ei paikne tankla sissesõidutee vahetus läheduses. Ainuüksi asjaolu, et sissepääs tanklasse on XXX teelt ja valgustulp asub XXX teel, muudab vahemaa märkimisväärseks ja üheselt tajutavaks. Seega ei asu valgustulp Neste Eesti AS majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures.
  3. Neste Eesti AS kaebuses palutakse Tallinna Ettevõtlusameti 23.05.2012 korraldus nr 51.5/389 tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et XXX tee XX kaubandusteabe tulp ei ole reklaam. RekS § 2 lg 2 kohaselt ei käsitata reklaamina: „1) majandus- ja kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega“. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 10 lg 2 järgi võib kaubanduslik teave paikneda müügikoha juures või enne tegevuskoha sissepääsu või ehitisel, kus tegevuskoht asub, või kõikides nimetatud kohtades samaaegselt; sama paragrahvi lg 3 järgi peab teave kauplemisaja kohta olema välja pandud uksel või vaateaknal enne tegevuskoha sissepääsu või müügikoha juures. Neste tankla paikneb XXX tee ja XXX tee nurgal, kuid tankla ja tee vahel on kõrghaljastus, mistõttu pole tankla XXX teel XXX suunal liikuvale sõidukijuhile nähtav enne, kui alles tanklaga kohakuti jõudes, mis on ilmselgelt liiga hilja liiklusvoolus kiirusega 70 km/h ümberreastumiseks. Sõidukijuht, kellele kaubanduslik teave on suunatud, ei saa seda tajuda, sest põhitähelepanu on suunatud ohutule liiklemisele. Vastustaja on soovitanud varasemates menetlustes kujundada kaebaja kaubandusteabe tulbad ümber liiklusmärkideks, mida ei maksustata, kui need vastavad seadusega liiklusmärkidele kehtestatud nõuetele. Ent liiklusmärgile pole võimalik lisada ettevõtjat identifitseerivat RekS § 2 lg 2 või KaubTS § 10 lg 2 kohast teavet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2

(11)3-12-1308 22.02.2011 määrusega nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ kehtestatud teeninduskohamärk 721 „Tankla“ on ainult tingmärk. XXX linna poolt kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ettevõtlusvabaduse ja ärilise sõnavabaduse ebavajalik ja mõõdupäratu ning seega materiaalselt põhiseadusevastane. Ettevõtlusvabaduse ning väljendusvabaduse kitsendamine saab toimuda vaid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Ükski õigusakt ei sisalda mõiste „majandus- või kutsetegevuse koht“ legaaldefinitsiooni ega määratle kaubandusliku teabe avaldamise kohta ettevõtja omandis või majandustegevuse registris tegevuskohaks märgitud kinnistu piiridega, nagu seda soovib teha vastustaja. Samuti ei keela seadus kaubanduslikku teavet paigutada haljasalale. RekS-st ega mõnest muust seadusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus määratleda ala, mida loetakse majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures olevaks või enne sissepääsu paiknevaks RekS § 2 lg 2 p-de 1-3 või KaubTS § 10 lg-te 2 ja 3 mõttes. Tulenevalt põhiseaduse § 154 lg-st 1 peab kohalik omavalitsus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel seaduse volitusnormi rakendamisel lähtuma selle ulatusest ja sisust. Seega saavad reklaamimaksu tasumise alused tuleneda RekS-st ja KaubTS-st. Tegevuskoha tähistamise kohustuse eesmärk on klientide teavitamine kaupleja tegevuskohast. Vastustaja on varasemas kohtumenetluses (haldusasi nr 3-09-1702) asunud seisukohale, et majandus- või kutsetegevuse koha määratlemisel on oluline hinnata, kas kaupa või teenust osutatakse seal vahetult. Kui see nii pole, s.t. kui tarbijal pole võimalik eksponeeritavat kaupa osta, siis on tegemist reklaamiga, isegi kui teave vastab RekS § 2 lg 2 p-de 1-3 tunnustele. Kõnealuses tanklas on võimalik valgustulbal märgitud kaupa osta. PS § 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Eeltoodust lähtudes peab reklaamimaksu rakendamiseks olema sarnaselt teiste maksudega täpselt ja üheselt reguleeritud ka maksu objekt. Tänaseks on kujunenud olukord, kus ettevõtja teave osutub reklaamiks XXX linna suva järgi. Ükski õigusakt ei sisusta reklaamimaksu objekti „väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistus käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega“. Maksukohustuse täpne ja ammendav ulatus ei tulene kohaselt avaldatud ja kättesaadavatest õigusaktidest. 3. XXX linn palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga. Tallinna Ringkonnakohus on 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 ja reas hilisemates otsustes (311-463, p 12; 3-09-1702, p 9; 3-11-1062, p 9; 3-11-386; 3-11-377, p 12; 3-11-361, p 10) sedastanud, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt pole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas; kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt teabe peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Praegusega samasisulises vaidluses haldusasjas nr 311-463 leidis ringkonnakohus 19.01.2012 tehtud otsuses, et valgustulba lakoonilisele ja neutraalsele sisule vaatamata tuleb selle konkreetsesse kohta püstitamise peamiseks eesmärgiks pidada tankla klientide arvu suurendamist ehk tegemist on oma iseloomult reklaamiga, mitte pelgalt Neste Eesti AS majandustegevuse koha tähistusega. Kohus põhjendas, et faktiliselt samasuguse tulba (suurus, valgustatud, kajastatud informatsioon) 3
(11)3-12-1308 püstitamise eesmärgi käsitlemise erinevalt haldusasjast nr 2-3/382/05 tingis esmajoones tulba asukoht, mis on ilmselgelt valitud sooviga saavutada ka selliste inimeste tähelepanu, kes sellekohase üleskutseta (viide tankimise võimalusele ja kütuse hindadele) kaebaja poolt pakutava kauba ostmisest huvitatud ei oleks. Ehkki valgustulp toimib kahtlemata kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohast teavitava tähisena, pole neile isikutele, kes on juba otsustanud XXX tanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine tanklast umbes 90 m eemale haljasalale paigutatud ja XXX teele suunatud suuremõõtmelise ja valgustatud postiga. Piisaks näiteks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest (nt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 17 lg 1 p 3 kohased juhatusmärgid 63 „Suunaviidad“ koos vajaliku lisateabega või § 19 lg 1 p 11 kohased teeninduskohamärgid 721 „Tankla“ vajaduse korral koos asjakohase lisateabe või lisateatetahvliga). 2) Vaidlusalusele reklaamile ei kohaldu RekS § 2 lg 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 nimetatud erandid, kuna valgustulp ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures. RekS § 2 lg 2 p-des 1 ja 3 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-des 1 ja 3 nimetatud erand kohaldub juhul, kui teave asub majandus- või kutsetegevuse kohas. Määruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandus- või kutsetegevuse koht niisugune koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Kaebaja majandus- või kutsetegevuse koht on tankla, kuid valgustulp asub sellest 90 m eemal, tankla ja valgustulba vahele jääb haljasala ja kõrghaljastus. 90 m tanklast eemal asuv teave ei saa samaaegselt asuda tanklas, s.o. kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas. RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p 2 nimetatud erand kohaldub juhul, kui teave asub majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Määratlemata mõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ on kohtud mitmel korral sisustanud ja jõudnud sarnasele järeldusele. Haldusasjas 3-11-463 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi on „sissepääs“ sissepääsemist võimaldav koht või käik, sissekäik ning „juures“ tähendab „kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal“ olevat, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“ olevat; kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Sissesõidutee kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohta asub XXX teel, valgustulp aga XXX teel, XXX tee ja XXX tee ristmikust kaugemal kui 60 m. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.01.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-361, et teave, mis paikneb üle 20 m sissesõiduteest eemal, pole sissepääsu juures asuv. Isegi kui valgustulp asuks kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, ei kohalduks sellele RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 sätestatud erand, mille kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Valgustulbal on eksponeeritud lisaks kaubamärkidele ka pakutavate kaupade (kütuse liikide) nimetused ja hinnad. Kuna selline teave nagu kauba nimetus ja hind ei ole RekS § 2 lg 2 p-s 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 nimetatud, tuleks selle eksponeerimist majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures käsitleda reklaamina. 4. Tallinna Halduskohtu 23.10.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 4
(11)3-12-1308 1) Reklaami määratleb RekS § 2 lg 1 p 3 ja sama paragrahvi lg 2 loetleb erandid, mil mingit teavet reklaamina ei käsitata. Alusetu on kaebaja väide, et ettevõtja teave osutub reklaamiks Tallinna linna suva järgi. KoMS § 2 lg-st 1, § 4 lg 1 p-st 2, § 5 p-st 5 ja §-st 10 tulenevalt on reklaamimaks kohalik maks, mis kehtestatakse valla- või linnavolikogu poolt maksumäärusega, kus peab olema määratud ka maksuobjekt; reklaamimaksuga maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu, samuti reklaamimaksu soodustuste ja vabastuste andmise tingimused ja korra kehtestab volikogu. Seega on Tallinna linnal õigus ja kohustus määratleda maksu objekti. 2) Vaidlus puudub selles, et kõnealune valgustulp paikneb XXX tee äärsel haljasalal ning tulbal on kiri „NESTE A24“ ja erinevate kütuseliikide nimetused ja hinnad. Vaidlus käib selle üle, kas tulbal avaldatud teave on käsitatav reklaamina või mitte. 3) Kohus nõustub vastustajaga, et ehkki valgustulp toimib kahtlemata ka kaebaja tegevuskohast teavitava tähisena, pole XXX tee linna siseneva sõidusuuna äärde sõiduteele suunatud valgustulba püstitamise peamiseks eesmärgiks kaebaja majandustegevuse koha (tankla) tähistamine, vaid selle klientide arvu suurendamine. Mis tähendab, et tegemist on reklaamiga. Suuremõõtmelise ja valgustatud tulba asukoht – tanklast umbes 90 m ja tanklasse sissesõiduteest 300-400 m kaugusel – on ilmselgelt valitud sooviga saavutada ka selliste inimeste tähelepanu, kes sellekohase üleskutseta (viide tankimise võimalusele ja kütuse hindadele) kaebaja poolt pakutava kauba ostmisest huvitatud poleks. Üksnes tanklasse sissepääsu näitamiseks oleks piisanud ka asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest, näiteks suunaviidast või teeninduskohamärgist 721 „Tankla“ koos asjakohase lisateabe või lisateatetahvliga. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks pärast otsitava majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust näiteks liikluskorraldusvahendite abil teadasaamist piisavalt aega vajalike manöövrite tegemiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid paigaldada mõistlikule kaugusele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti kauguse kohta. 4) Asjakohatu on kaebaja väide, et niisugustele liikluskorraldusvahenditele pole võimalik paigutada ettevõtjat identifitseerivat RekS § 2 lg 2 või KaubTS § 10 lg 2 kohast teavet. Viidatud sätetes märgitud teavet ei loe seadus reklaamiks üksnes siis, kui see paikneb majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, ehitisel, kus niisugune koht asub ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (RekS § 2 lg 2) või müügi- või tegevuskohas ja enne tegevuskoha sissepääsu (KaubTS § 10 lg 1 p 2, lg 2). Ka vedelkütuse seaduse (VKS) § 4 lg-s 1 loetletud teabe (kütuse nimetus ja hind; müüja ärinimi, registrikood, registreeringu number, asukoha aadress ja kontakttelefoni number; kütuse kasutamise otstarbest tulenev muu oluline teave) nähtavale kohale väljapanek on nõutav üksnes tanklas. Kaebaja majandustegevuse kohaks on tankla asukohaga XXX tee XX. Seega oleks kõnealuse teabe eksponeerimine kaebaja tanklast 90 m kaugusel ja tanklasse sissesõiduteest 300-400 m kaugusel igal juhul reklaam, olenemata sellest kas see teave paikneks valgustulbal, liikluskorraldusvahendil või mingil muul objektil. Nii kaugel tanklast olevat teavet ei saa kuidagi käsitada paiknevana kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Neste Eesti AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. 5
(11)3-12-1308 1) Otsus sisaldab olematuid viiteid ja kontrollimatuid fakte. Halduskohtu otsuse kaebaja seisukohti käsitlevas osas esitatakse kaebaja väitena, et vastustaja poolt kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ebavajalik. Kaebaja ei ole sellist väidet esitanud, vaid leiab vastupidi, et reklaamimaksu objekt on seni üheselt defineerimata õigusmõiste. Seega on otsus vastuolus

§-ga

  1. Otsuses märgib kohus, et tulba asukoht on tanklast umbes 90 m ja tanklasse sissesõiduteest 300-400 m kaugusel. On arusaamatu, millist tanklat kohus käsitleb. Selleks ei saa olla käesoleva vaidluse objektiks olev tulp, mille kaugus tanklast Maa-Ameti geoportaali andmetel on 44 m. Ka vastustaja ei ole sellistele vahemaadele viidanud. 2) Leides, et suuremõõtmelise ja valgustatud tulba püstitamise põhieesmärgiks on reklaam, asus kohus ettevõtjate kaubandusliku teabe vormi kujundama selliselt, et see peab olema väike ja valgustamata. Sellega rikkus kohus põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Sõidukiiruse 70 km/h juures on oluline, et kaubanduslik teave oleks erilise keskendumiseta nähtav tänavalt või teelt ning ka pimedal ajal. 3) Tulenevalt põhiseaduse §-st 113 ning § 157 lg-st 2, peavad ka reklaamimaksuõigussuhte elemendid olema kindlaks määratud seaduses (vt ka Riigikohtu 26.11.2007 otsus nr 3-4-1-1807). RekS § 2 lg 2 p 2 lubab õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ maksuhalduril ja kohtul sisustada igal üksikjuhtumil selle asjaoludest lähtuvalt eraldi, mistõttu on see säte vastuolus põhiseadusega. 4) Kuna kohtud on erinevates vaidlustes maksuobjekti määratlemisel ja tähistuse kvalifitseerimisel reklaamiks seadnud väga erinevaid kriteeriume, esineb vastuolu ka õigusselguse põhimõttega. Apellant viitab Tallinna Halduskohtu 15.07.2011 otsusele haldusasja numbrit näitamata, Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale haldusasjas nr 3-11-377, Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 otsusele nr 3-11-1062, Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsusele haldusasjas nr 3-09-1702 (kus viidatakse Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 avaldatud seisukohale, et reklaamiga ei ole tegemist, kui avaldatakse neutraalse sisu ja esitusviisiga lakoonilisi fakte ning sõnumis ei sisaldu väärtushinnanguid pakkumise kohta) ja märgib, et neil juhtumeil on tähistuse kaugus majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust jäänud vahemikku 12-102 m ning kohus ja maksuhaldur on leidnud, et tegemist ei ole olnud sissepääsu juures oleva teabega. Vaidlusalusel valgustulbal olev teave on neutraalse sisu ja esitusviisiga ning ei sisalda väärtushinnanguid. XXX linn on avaldanud, et linnaeelarve tulude pool suureneb peamiselt tänu reklaamimaksu prognoositust paremale laekumisele. Ettevõtjale ei ole teada, millises mahus või milline kohalik omavalitsus võib hakata varempaigaldatud kaubandusteabe tulpasid avalikustama.
  2. XXX linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kuna reklaamimaksumäärus on kehtestatud KoMS-s (§ 2 lg 2) sisalduva volitusnormi alusel ning on KoMS-ga ja RekS-ga kooskõlas ja ei muuda KoMS-ga sätestatud maksuõigussuhte ulatust, siis on tegemist intra legem määrusega ehk seadust täpsustava määrusega, mis on kooskõlas põhiseadusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-463 p 11). Reklaamimaksumääruses sisalduvad kõik maksumääruse kohustuslikud elemendid, milleks on MKS § 4 lg 3 kohaselt maksu nimetus (määruse pealkiri, § 1 lg 1 p 2), maksu objekt (määruse § 2), maksumäär (määruse § 5), maksumaksja (määruse § 1 lg 1 p 4), maksu saaja või laekumise koht (määruse § 7 lg 3), maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood (määruse § 7), maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused (määruse § 6), võimalikud maksusoodustused (määruse § 4). 2) Määruses sisalduv mõiste „majandus- või kutsetegevuse koht“ on kooskõlas RekS ja kaubandustegevuse seaduses sätestatuga. Apellant on ekslikul seisukohal, et maksuobjekt on „majan6

(11)3-12-1308 dus- või kutsetegevuse koha sissepääs“. Maksuobjekt on määruse kohaselt reklaam. Reklaami mõiste sisustamisel on juhindutud RekS regulatsioonist, samuti sätestab määrus identselt RekS § 2 lg-ga 2, millist teavet ei käsitata reklaamina. 3) Apellandi seisukoht taandub sellele, et õigusaktides ei ole defineeritud, millist teavet tuleb pidada majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures asuvaks, mistõttu ei ole selge, milline teave on reklaam ja milline mitte. Mõiste „majandus- või kutsetegevuse koht“ sisustamisel on asjakohane juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) ja KaubTS-st. TsÜS § 16 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevuse koht tema püsiv ja kestev tegevuskoht. Tegevuskoha mõiste tuleneb KaubTS § 14 lg-st 1, mille kohaselt on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Müügikoht on sama seaduse § 2 p 6 järgi koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Seega on majandus- või kutsetegevuse koht selline koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust, ning selline koht võib olla nii püsiv, kestev kui ka ajutine. Ka reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse majandus- või kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Eeltoodud põhjendustel on reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 6 kooskõlas asjaomaste õigusaktidega. Määruse § 1 lg 1 p-s 6 nimetatud vahetu pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Vahetu teenuse pakkumine ja osutamine tähendab, et teenust pakutakse ja osutatakse kohapeal. 4) Vaidlusalune valgustulp ei asu apellandi majandus- või kutsetegevuse kohas või selle sissepääsu juures ning sellel eksponeeritud teave on reklaam. Apellant on majandustegevuse registris registreeritud jaekaubanduse valdkonnas (kütuse müük, registreering nr XXX). Väljaspool automaattanklat asuv koht, kus apellant vahetult kaupu ei müü ja teenuseid ei paku, ei ole apellandi majandus- või kutsetegevuse koht, st koht, kus teostatakse vahetult kauba või teenuse pakkumist/müüki. Apellandi majandus- või kutsetegevuse koht on üksnes tanklas. Apellandi poolt eksitavalt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsuse nr 23/382/05 p-des 10-12 asuti seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt teabe peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Seda seisukohta on ringkonnakohus hiljem korranud otsustes nr 3-11-463 (p 12), 3-09-1702 (p 9), nr 3-11-1062 (p 9), nr 3-11-386 ja nr 3-11-361 (p 10). Seega tuleb teabe kvalifitseerimisel reklaamiks hinnata muuhulgas ka teabe eksponeerimise eesmärki. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kohaldatav on käesoleva vaidlusega sisuliselt identses vaidluses (Neste Eesti AS kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2011 korralduse nr 5-1.5/60 ja 15.02.2011 korralduse nr 5-1.8/244 tühistamiseks) Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2013 otsuses haldusasjas nr 3-11-463 võetud seisukoht valgustulba püstitamise eesmärgi osas. Ehkki valgustulp toimib kahtlemata apellandi majandus- või kutsetegevuse kohast teavitava tähisena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud automaattanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik apellandi majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine tanklast hinnanguliselt 90 m eemale, XXX teele suunatud ja haljasalale paigutatud suuremõõtmelise ja valgustatud postiga, vaid piisaks näiteks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest. 7
(11)3-12-1308 5) Vastustaja kordab seisukohti RekS § 2 lg 2 p-des 1-3 ning reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-des 1-3 sätestatud erandite mittekohaldatavusest ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist. Tallinna Halduskohtu 15.07.2011 otsus haldusasjas 3-11-463 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2012 otsusega ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 otsus haldusasjas 3-11-1062 Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2011 otsusega. Viited tühistatud otsustele pole asjakohased. Kaks ülejäänud osundatud kohtuotsust (haldusasjas 3-11-377 ja haldusasjas 309-1702) toetavad vastustaja ning apelleeritud kohtuotsuse seisukohti. Vastupidiselt apellandile leiab vastustaja, et määratlemata mõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ on kohtud mitmel korral sisustanud ja jõudnud sisuliselt samale järeldusele (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-11-463 ja 3-11-377). Käesoleval juhul asub sissesõidutee apellandi majandus- või kutsetegevuse kohta XXX teel. Valgustulp asub XXX teel ja selle kaugus XXX tee ja XXX tee ristmikust on Maa-ameti geoportaali andmetel üle 60 m. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2012 otsuses haldusasjas 3-11-361 leidnud, et teave, mis paikneb üle 20 m eemal sissesõiduteest, ei ole sissepääsu juures asuv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kooskõlas KoMS § 4 lg 1 p-ga 2 sätestab reklaamimaksu objekti reklaamimaksumääruse § 2, mille lg 1 p 1 kohaselt on maksuobjekt „reklaam, mida eksponeeritakse avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territooriumi, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult.“ Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel valgustulbal olevat teavet eksponeeritakse reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p-s 1 määratletud kohas. Pooled vaidlevad selle üle, kas selle teabe eksponeerimine vastab maksuobjekti tingimusele, et tegemist on reklaamiga.
  2. Reklaami mõiste määratleb reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1, mille kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määratlus kattub RekS § 2 lg 1 p-s 3 toodud reklaami määratlusega. Seega tuleb asja lahendamisel esmalt hinnata, kas teave vastab reklaami mõistele reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1 kohaselt. Käsitledes varasemas vaidluses Neste Eesti AS valgustulpa, millel olid eksponeeritud kaubamärgid „NESTE“ ja „A24“ ning kütuseliikide hinnad ja nimetused, asus Tallinna Ringkonnakohus 19.01.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-463 (p 12) järgmisele seisukohale. Reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga.
  3. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduses on reklaami asukohta kirjeldatud järgmiselt. Valgustulp asub aadressil XXX tee XX asuvast tanklast eemal linna siseneval sõidusuunal. Valgustulbast tanklani jõudmiseks peab linna suunduv isik esmalt mööduma valgustulbast ja pöörama paremale, läbides kokku hinnanguliselt 300-400 m. Sissepääs tanklasse on XXX teelt ja valgustulp asub XXX teel. Vastuses kaebusele (tl 43-44, p 11) märgib vastustaja, et ehkki valgustulp toimib kahtlemata kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohast teavitava tähisena, ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud XXX tanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine 8
(11)3-12-1308 tanklast hinnanguliselt 90 m eemale, XXX teele suunatud ja haljasalale paigutatud suuremõõtmelise ja valgustatud postiga, vaid piisaks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest.
  1. Need andmed on aluseks võtnud ka halduskohus. Ebaõige on apellandi väide, nagu poleks vastustaja sellistele vahemaadele viidanud. Mõõtkavaga väljavõtte põhjal Maa-ameti kaardiserverist (tl 23) ja tuginedes ka tankla ja valgustulba fotodele (tl 21 ja 22), jääb valguspost tankla varikatusest, mille all paiknevad tankurid, ca 90 m kaugusele, ca 45 m on vahemaa valgusposti ja tankla katastriüksuse piiri vahel. Liialdatud on vastustaja hinnang, nagu peaks valgustulbast tanklani jõudmiseks läbima 300-400 m. Samas nõustub ringkonnakohus vastustaja hinnanguga, et klientide jaoks, kes on juba otsustanud tanklast kütust osta ning otsivad vaid tanklale juurdepääsu, pole vajalik selline suuremõõtmeline ja valgustatud post, vaid piisaks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest.
  2. Haldusasjas nr 3-11-463 viitas kaebaja analoogiliselt käesoleva haldusasjaga sellele, et valguspostist mööda viival teel on lubatud sõidukiiruseks kuni 70 km/h, mistõttu on vajalik tagada sõidukijuhtide tähelepanu võimalikult vähene hajumine. Selle viite kohta leidis ringkonnakohus, et see pole tõsiseltvõetav, sest vastasel juhul ei saaks ka kõnealusel teel paiknevad liikluskorraldusvahendid kuidagi täita oma eesmärki, kuivõrd nende märkamine nõuab vaidlusaluse valgustulbaga võrreldes märksa suuremat pingutust. Tegelikkuses peaks sellele küsimusele lähenema hoopis vastupidi ning tiheda liiklusega ja tavapärasest suurema piirkiiruse korral tuleks liiklusohutuse seisukohalt eriti silmas pidada, et teega külgnevat ala ja sõiduteede vahelist haljasala ei koormataks sõidukijuhtide tähelepanu ülemääraselt koondavate kujutiste või teabega. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks pärast otsitava majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust näiteks liikluskorraldusvahendite abil teadasaamist piisavalt aega vajalike manöövrite tegemiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid paigaldada mõistlikule kaugusele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti kauguse kohta (19.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-463, p 13). Samale seisukohale jääb ringkonnakohus ka käesolevas asjas.
  3. Eeltoodud põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et valgustulbal eksponeeritud teabe näol on tegemist reklaamiga reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 1 (ja RekS § 2 lg 1 p 3) mõttes. Järgnevalt on oluline hinnata, kas selle suhtes kohaldub mõni reklaamimaksumääruses toodud eranditest, mil teave vaatamata vastavusele määruse § 1 lg 1 p-s 1 toodud määratlusele reklaamina käsitletav pole.
  4. Reklaamina ei käsitleta reklaamimaksumääruse kohaselt: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lg-s 2 nimetatud teave) (§ 1 lg 2 p 1); 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (§ 1 lg 2 p 2); 3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust „käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud teabega“ (§ 1 lg 2 p 3). Vaidluse asjaolusid arvestades ei tule kõne alla ülejäänud reklaamimaksumääruse § 1 lg-s 2 loetletud juhud. Eelviidatud sätted vastavad sisult RekS § 2 lg 2 p-des 1-3 toodud eranditele reklaami mõistest.
  5. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandus- või kutsetegevuse koht koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Menetlusosaliste vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et kõnealune valgustulp ei asu Neste Eesti AS majandus- või kutsetegevuse kohas. Seega ei ole reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-d 1 ja 3 (ega RekS § 2 lg 2 p-d 1 ja 3) käesoleva vaidluse puhul asjakohased, kuivõrd need määratle9
(11)3-12-1308 vad tingimused, millal ei käsitata reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuse kohas eksponeeritavat teavet (sh nimetatud koha tähistust). Neste Eesti AS majandustegevuse kohaks on XXX tee XX asuv tankla, kuid valgustulp asub sellest hinnanguliselt 90 m eemal.
  1. Reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 (ja RekS § 2 lg 2 p 2) annab ettevõtjale võimaluse oma majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures tähistada oma majandus- või kutsetegevuse kohta, tuues välja selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninime.
  2. Haldusasjas nr 3-11-463 on ringkonnakohus reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 nimetatud määratlemata õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ sisustanud eesti keele seletava sõnaraamatu abil, mis seletab sõna „juures“ kui „kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal“, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“; kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Vaidlusalusest valguspostist tuleb XXX teel asuva tankla sissesõidutee alguseni sõita ca 140 m. Seetõttu ei pea ringkonnakohus valgusposti tankla sissesõidutee juures asuvaks. Kuna vaidlusalune post ei asu Neste Eesti AS majandustegevuse koha sissepääsu juures, siis puudub vajadus võtta täiendavalt seisukoht selle osas, kas ka valgustulbal eksponeeritava teabe sisu (kaupade liigid ja hinnad) välistaks RekS § 2 lg 2 p 2 ja reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p 2 kohaldamise.
  3. Vaidlusaluse valgustulba reklaamimaksu objektina käsitlemist ei välista ka KaubTS § 10, kuivõrd selles nimetatud kaubanduslikku teavet tuleb anda müügi- või tegevuskohas (millega antud juhul tegemist ei ole), välja arvatud tegevuskoha tähistus (kaupleja ärinimi, kaubamärk, domeeninimi, tegevuskoha liik, tegevuskoha nimi), mis võib paikneda muu hulgas enne tegevuskoha sissepääsu (KaubTS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2). Viimatinimetatu vastab sisuliselt reklaamimaksumääruse § 1 lg 2 p-s 2 (ja RekS § 2 lg 2 p-s 2) sätestatud eranditele ning kuna ringkonnakohus nimetatud normide kohaldatavuse eelnevalt juba välistas, siis laieneb see seisukoht ka KaubTS § 10 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatule. VKS § 4 lg-s 1 loetletud teabe nähtavale kohale väljapanek on samuti nõutav üksnes tanklas, mistõttu saab ka üksnes selles ulatuses olla piiratud vastava informatsiooni eksponeerimise suhtes reklaamimaksu kohaldamine. Käesoleval juhul on muu hulgas kütuse nimetus (VKS § 4 lg 1 p 1) ja kütuse hind (VKS § 4 lg 1 p 2) valguspostil välja pandud tanklast oluliselt eemal ning sellisel juhul nimetatud teabe suhtes erandi tegemist ette nähtud ei ole.
  4. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlusalusele teabele ei kohaldu reklaamimaksumääruses sätestatud erandid, mil reklaami mõistele vastavat teavet reklaamina ei käsitleta, ning see teave on reklaamimaksu objektiks reklaamimaksumääruse § 2 lg 1 p 1 alusel.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga väitega, et tulenevalt põhiseaduse §-st 113 ning § 157 lg-st 2, peavad ka reklaamimaksuõigussuhte elemendid olema kindlaks määratud seaduses. Põhiseaduse § 113, mille kohaselt riiklikud maksud „sätestab seadus“ ja mida on Riigikohus apellandi viidatud 26.11.2007 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-07 sarnaselt varasema praktikaga tõlgendanud selliselt, et maksuõigussuhte elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses, reguleerib riiklikke makse. Kohalike maksude kehtestamist reguleerib põhiseaduse § 157 lg 2, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus „seaduse alusel kehtestada ja koguda makse“. Seega on kohaliku maksu kehtestamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, põhiseaduse § 157 lg 2 allutab selle seadusereservatsioonile. Maksu kehtestamisel kohaliku omavalitsuse õigusaktiga ei saa maksuõigussuhte elemendid olla kindlaks määratud seaduses. Reklaamimaks on kohalik maks (KoMS § 2 lg 1, § 5 p 5). 10
(11)3-12-1308
  1. Määratlemata õigusmõistete kasutamine seondub vajadusega võtta arvesse üksikjuhtumi asjaolusid ning ei ole iseenesest vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kohtu arvates ei ole maksuobjekti määratlemisel kasutatud mõiste „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ sedavõrd lai, et muudaks maksustamise suvaliseks. Apellandi viidatud Tallinna Ringkonnakohtu praktika selle mõiste sisustamisel ei ole vastuoluline.
  2. Halduskohtu otsuse kaebaja seisukohti käsitlevas osas kaebajale väite, et vastustaja poolt kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ebavajalik, omistamine põhineb kaebaja 28.09.2012 täiendavates seisukohtades (tl 52) öeldul: „XXX linna poolt kohaldatav reklaamimaksu objekti määratlus on ettevõtlusvabaduse ja ärilise sõnavabaduse ebavajalik ja mõõdupäratu ning seega materiaalselt põhiseadusevastane piirang“. Seega ei ole kohus kaebajale omistanud olematut väidet. Kui aga võtta õigeks, et apellant ei väidagi XXX linna poolt kohaldatava reklaamimaksu objekti määratluse ebavajalikkust, jääb arusaamatuks, kuidas mõjutas temale sellise väite omistamine asja lahendamise tulemust.

§ 180

lg 1 kohaselt on apellatsiooni korras edasikaebamise aluseks üksnes halduskohtu poolt kohtumenetluse normi oluline rikkumine. Kaebaja eelviidatud, 28.09.2012 täiendavates seisukohtades (tl 52) esitatud väite kohta leiab ringkonnakohus, et kaebaja pole hinnangut reklaamimaksuobjekti ebavajalikkuse ja mõõdupäratuse kohta kuidagi põhjendanud, mistõttu ringkonnakohtul pole seda väidet võimalik sisuliselt hinnata.

  1. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus muutmata.
  2. Apellatsioonkaebuses taotletakse vastustajalt apellandi kasuks menetluskulude väljamõistmist, kuid apellatsiooniastmes pole esitatud muid kuludokumente kui maksekorralduse apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot tasumise kohta. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jäävad tema menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema kanda

§ 109lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.