) §-ga 146. Enne massikohustuste täitmist tuleb pankrotivara arvel rahuldada vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded ning maksta võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist. Alles seejärel lubab
teha pankrotivarast väljamakseid massikohustuste rahuldamiseks, kusjuures juhul, kui pankrotivarast ei piisa nende täielikuks rahuldamiseks, tuleb massikohustused rahuldada võrdeliselt nende suurusega. Asjaolu, kas pankrotivarast piisab kõigi massikohustuste täitmiseks, selgub alles pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kohtu poolt. Seetõttu ei või maksuhaldur rakendada MKS § 131 lg-s 1 sätestatud abinõusid pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks enne lõpparuande kinnitamist. Maksuvõla sundtäitmine enne lõpparuande kinnitamist võib kahjustada neid võlausaldajaid, kellel on õigus esitada
Samuti võib see kahjustada ülejäänud massikohustuste võlausaldajate õigusi, kui selle tulemusena muutub võimatuks massikohustuste proportsionaalne rahuldamine. Korraldus on vastuolus
lõikega 2, kuna selle kohaselt täidetakse maamaksukohustust ebaproportsionaalselt suures ulatuses, võrreldes teiste massikohustuste täitmisega. Kaebaja pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena on tunnustatud AS Tallinna Sadam nõuet summas 981 217,99 eurot hoonestusõiguse tasu maksmise tagamiseks (tl 23-24).
lg 2 kohaselt tuleb AS-le Tallinna Sadam tema pandiga tagatud nõude rahuldamiseks maksta välja minimaalselt 85% hoonestusõiguse müügihinnast (106 000 eurot), so 90 100 eurot. Seega on kaebaja pankrotivara suuruseks, mille arvel on võimalik teha 2
lg 1 sätestab väljamaksete tegemiseks kindla järjekorra ning
lg 2 sätestab, et kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega. MTA on vaideotsuse viidanud
Kaebaja arvates on
Kui lähtuda käsitlusest, et iga massikohustuse võlausaldaja võib nõuda võlgnikult
lg 1 alusel kohustuse täitmist tema ees täies ulatuses, täidetaks massikohustused vastavalt sellele, millised võlausaldajad suudavad oma massikohustuste nõuded võlgniku vastu kõige kiiremini maksma panna. Pole mingit tähtsust asjaolul, kas maamaksu tasumise kohustus ja selle suurus oli kaebajale teada või mitte. Juba pankroti väljakuulutamise hetkel oli teada ka kaebaja kohustus tasuda AS-le Tallinna Sadam hoonestusõiguse aastatasu, mis on oma olemuselt massikohustus. Seega vastustaja käsitluse järgi oleks kaebaja võinud kogu pankrotivara arvel täita üksnes massikohustust AS Tallinna Sadam ees. 4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani kaebus rahuldamata. Kaebuse keskseks küsimuseks on, kas vastustajal on õigus massikohustuse rahuldamiseks teha pankrotimenetluse kestel täitetoiminguid.
lg 2 reguleerib olukorda, kus „jaotamisele kuuluva vara“ all peetakse silmas kogu pankrotivara, mis kuulub jaotamisele, mitte massikohustuste samas järjekorras olevaid väljamakseid.
lg 1 kohaselt võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda massikohustuse täitmist üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes. Massikohustuste puhul ei ole rakendatav väljamaksete võrdelisus. Kaebaja käsitlus nõuaks massikohustuste täitmiseks lõpparuande koostamist, mis oleks vastuolus
Sarnaselt kestvuslepingutele oli ka maamaksu tasumise kohustus ja suurus kaebajale varasemalt juba ette teada. Kaebaja esitatud täiendaval tõendil (Harju Maakohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-11-30254) ei ole seost vaidlustatud korraldusega.
) käsitletavad maksuvõlad, mis tekivad peale pankroti väljakuulutamist ja mis on seotud võlgniku majandustegevuse jätkamisega (
Nende kohustuste täitmiseks näeb pankrotiseadus ette erikorra (
MKS § 128 lg 1 ja
lg 1 koostoimest tuleneb, et maksuhalduril on võimalik läbi viia pankrotimenetluse jooksul tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlus pankrotivara suhtes. Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus on antud tulenevalt maksuvõla tasumata jätmisest ja on seaduslik, sest kaebaja ei ole vaidlustanud eelnevaid haldusakte. Ebaõiged on kaebaja väited, justkui tuleneks
lg-st 2 keeld rakendada massikohustuse sundtäitmist.
lg 1 toodud massikohustuste tekkimine ja kestmine sõltub suures ulatuses halduri tegevusest. Halduri kontrollist tulenevalt omab
lg 2 ja § 149 lg 1 suhte õigeks hindamiseks erilist tähtsust
Halduril on kohustus jälgida, et erineval ajal tekkivad massikohustused oleks täidetavad, ja juhul, kui need seda ei ole pankrotivara vähesuse tõttu, tuleb tal nende täitmine peatada, kasutades selleks kõiki tema käes olevaid õiguslikke vahendeid. Käesolevas asjas haldur teadis maamaksukohustuse olemasolust. Nähtuvalt 15.08.2012 esitatud vaidest oli haldurile selge, et tal puuduvad vahendid maamaksukohustuse täitmiseks (tl 19). Samas ei ole ta aga sellele teadmisele vaatamata esitanud seaduses ettenähtud teateid massikohustuste täitmise võimatuse kohta. Seda käsitlust toetab
, mis näeb samuti ette pankrotihalduri kohustuse teavitada võlausaldajaid, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sellisel juhul tehakse pankrotivarast väljamaksed
Ekslik on vastustaja seisukoht, et massikohustuste täitmiseks on kõlbulik kogu pankrotivara. Pankrotivara, mille kasutamise massikohustuste täitmiseks pankrotiseadus välistab, ei saa arvestada massikohustuse täitmiseks lubatava vara hulka. See aga ei tähenda, et massikohustuse sissenõudjal lasub kohustus kontrollida, kas tema nõuet täidetakse seaduses lubatud vahendite arvelt. Haldurile pidi hiljemalt 10.07.2012 toimunud enampakkumise lõppemise hetkeks selge olema, et tal ei jätku vahendeid massikohustuste täitmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
§-ga 146 sätestatud väljamaksete tegemiseks täies ulatuses ei piisa. Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Jääb ebaselgeks, kas halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei olnud vaidlustanud eelnevaid haldusakte, või põhjusel, et haldur ei olnud teatanud maksuhaldurile ja võlausaldajatele massikohustuste täitmise võimatusest. Halduskohus on rikkunud ka HKMS § 157 lg-t 2. Maksuhaldur ei tuginenud kohtumenetluses sellele, et kaebaja ei vaidlustanud eelnevaid haldusakte, s.t vastustaja ei tuginenud asjaoludele, millele rajas otsuse halduskohus. Kohus ei ole selgitanud, miks eeldab MTA 07.08.2012 korralduse vaidlustamine varasemate haldusaktide vaidlustamist. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, millisel alusel oleks ta pidanud varasemaid haldusakte vaidlustama. Kaebajal puudus alus 17.04.2012 maamaksuteate vaidlustamiseks. Asjakohatu on viide, et kaebaja ei taotlenud maksuvõla ajatamist, sest ajatamise kaudu ei ole võimalik saavutada maksuvõla osalist sissenõudmata jätmist. 4
lõikest 2 ei tulene kaebajale kohustust teavitada maksuhaldurit asjaolust, et pankrotivarast ei piisa maamaksukohustuse täitmiseks. Isegi kui kaebajal oleks selline kohustus, ei tähenda see, et
Samuti on ekslik kohtu väide, et haldurile pidi massikohustuste täieliku rahuldamise võimatus olema selge juba enampakkumise lõppemise hetkeks. Enampakkumise õnnestumine selgus alles pärast AS Tallinna Sadam poolt ostuhinna tasumist (15.08.2012), selleks ajaks oli aga vastustaja juba andnud vaidlustatud korralduse ning kaebaja kontolt oli 11 267 eurot maamaksuvõla tasumiseks üle kantud. Halduskohus on jätnud kohaldamata
Halduri võimalikud eksimused ei anna ühele massikohustuse võlausaldajale õigust rikastuda teiste arvel. Millises ulatuses piisab pankrotivarast massikohustuste täitmiseks, selgub alles pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, mistõttu ei või maksuhaldur rakendada MKS § 131 lg-s 1 sätestatud abinõusid pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks enne lõpparuande kinnitamist.
lg 1, mis võimaldab massikohustuste täitmist pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras, sisutuks. Norm sätestab üheselt, et täitmist saab nõuda „pankrotimenetluse kestel“, millest järeldub, et massivõlausaldaja ei pea ära 5
lg-le 1 tuginedes on massivõlausaldajal õigus kohe pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist asuda selle täitmist nõudma.
sisu ja eesmärki silmas pidades ei ole selle normi rakendamisel alust järgida
Pankrotihaldur peab kogu pankrotimenetluse kestel jälgima ja hindama, kas pankrotivarast piisab massikohustuste ja muude pankrotimenetluse kulude katteks. Kui pankrotivara on ebapiisavalt, tuleb kohut sellest
lg 1 kohaselt viivitamatult teavitada.
lg 2 sätestab seejuures üheselt, et alles pärast nimetatud teate esitamist ei ole massivõlausaldajatel
§-s 149 nimetatud õigusi. 11. Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu, mis jääb HKMS 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Muude menetluskulude väljamõistmist pole kaebaja taotlenud. Samuti ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud maksuhaldur. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.