3-11-2058/16

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2058 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus Viru Vangla 20.07.2011 käskkirja nr 6-3/1352-D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 01.03.2012 Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 20.07.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1352-D (tl 14-15), millega karistati kinnipeetav A.S.i vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.3, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt või täielikult vangistusseaduse § 22, § 30, § 31-32, § 34-38, § 46 ja § 48 tulenevaid õigusi. 02.09.2011 vaideotsusega nr 6-12/295-3 (tl 24) jäeti A.S.i poolt esitatud vaides (tl 21-22) sisalduv käskkirja nr 6-3/1352-D kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata. 03.10.2011 otsusega nr 612/295-4 (tl 25) jäeti rahuldamata ka samas vaides esitatud 20 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 23.08.2011 esitas A.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), kirjeldas 20.06.2011 toimunud sündmust ja oma käitumise põhjuseid ning leidis, et Viru Vangla rikub põhiseaduse § 12, § 13, § 17, § 18, § 19 ja §
6. Viru Vangla vastuses (tl 11-12) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti seda põhjendamatuks ning kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise ja käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes. Seejuures väideti, et toidujagaja suunas pudru viskamine on ilmselgelt ebaviisakas käitumine, olenemata sellest, kas toidujagaja saab pihta või mitte, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega. Veel väideti, et toidujagajad kasutavad ettenähtud toidukoguste väljastamisel kaalu, kaebaja ei saa ainult silma järgi otsustada, et tema toidukogus ei vasta normidele ega väljendada oma pahameelt toidu kausist välja viskamisega ning isegi kui tema eesmärgiks polnud toidujagaja tabamine, pidi ta sellise võimalusega arvestama.
7. Kohtuistungil jäi A.S. kirjalikult esitatu ning selle juurde, et tahab tunnistajatele ja vangla esindajale küsimusi esitada ega öelnud midagi täiendavat. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud, palus vastavas taotluses (tl 48) kaebust ilma tema esindajata arutada ja teatas, et jääb kirjalikult esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjas (tl 14-15) on A.S.ile vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ja Viru Vangla kodukorra punktile 8.1.3 toetudes süüks pandud seda, et 20.06.2011 üritas ta hommikusöögi ajal läbi avatud toiduluugi visata kinnipeetavast toidujagajat pudru ja teega, tabas teda väikese koguse teega, keeldus putru võtmast ning lubas edaspidigi samuti käituda. Vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujate ja teiste isikutega viisakas. Vangistusseaduse § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. A.S. pole käskkirjas kirjeldatut kaebuses (tl 1), vaides (tl 21-22) ega menetluse käigus antud seletuses (tl 19) põhimõtteliselt eitanud, kuid peab oma käitumist toidujagaja käitumisest tulenevalt õigustatuks ning väidab, et kavatseb ka edaspidi nii toimida kui ei saa talle ettenähtud toidunormi. Olenemata sellest, kas kinnipeetava peab vanglaametniku või vangla poolt antud ülesandeid täitva kinnipeetava mingit konkreetset tegevust õigeks ja kas talle meeldib niisuguse isiku käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal hoiduda ametniku või vangla poolt pandud kohustusi täitva kinnipeetava töö takistamisest ja häirimisest ning end viisakalt ülal pidada. Mida täpselt pidada ametniku kohustuste täitmise takistamiseks, teiste kinnipeetavate häirimiseks ja ebaviisakaks käitumiseks, on suures osas vastava isiku hinnangute küsimus, kuid päris kindlasti ei mahu vaidlusaluse käskkirja aluseks olevas ettekandes (tl 18), kinnipeetav R.L. seletuskirjas (tl 20) ja kaebaja enda pöördumistes (tl 1, 19 ja 21-22) kirjeldatud tegevus viisaka käitumise piiridesse ning on käsitletav nii vanglaametniku kui vangla antud töökohustusi täitva kinnipeetava kohustuste täitmise takistamise ja häirimisena olenemata sellest, kas eesmärgiks oli kellegi pudruga tabamine ja kas keegi sellega ka tegelikult pihta sai. Kuna kaebuses, vaides ja seletuses on A.S. selgesõnaliselt väitnud, et tahtiski kaussi sektorisse visata (tl 1 ja 19) või toiduluugilt maha lükata (tl 1) ja kausis olnud putru sektori põrandale kallata (tl 21), pole tema käitumist võimalik käsitleda muu kui tahtliku tegevusena. Seetõttu ei ole asjas enam midagi niisugust, mis vajaks tunnistajate ütluste abil või muul viisil täiendavat tõendamist.
9. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse 2 seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Viru Vangla poolt kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalid kinnitavad, et A.S.i puhul on kõik vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded järgitud. Distsiplinaarmenetluse käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 16), karistatut on teavitatud menetluse algatamisest (tl 17) ja talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 19). Karistus on A.S.ile määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning tema kohta koostatud käskkiri rajaneb kehtivatel õigusaktidel ja vastab haldusmenetluse seaduse § 55, § 56 ja § 57 haldusakti kohta kehtestatud vorminõuetele. Selles on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine ja valitud piirangute kohaldamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab viieteist ööpäeva pikkune karistus arvestada nii varem korduvalt karistatud kaebaja isikut kui vanglaametniku ja toidujagajast kinnipeetava kohustuste takistamises ja ebaviisakas käitumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule ning pole ülemäärase raskusega. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et A.S.ile määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja poolt loetletud põhiseaduse paragrahvides kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. Kaebuses on kaebaja muuhulgas viidanud põhiseaduse § 41 rikkumisele (tl 1). Nimetatud sättes sisalduv õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ei tähenda õigust vanglaametniku või mistahes muu isiku suhtes ebaviisakalt käituda, teda oma ülesannete täitmisel takistada ja häirida ning seaduseandja on samas sättes otsesõnu kehtestanud, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
10. Eeltoodust tulenevalt pole A.S.i kaebus põhjendatud ja jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 6) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3