Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Liisingvõtja soovis liisingesemeid ise välja osta, kuid hageja seda ei võimaldanud. Sõidukid on müüdud alla turuhinna. Liisinglepingu nr XXX järgse asja turuhind oli 185000-219000 kr /käibemaksuta/ 2010.a. juunis- juulis ning lepingu nr XXX järgse asja turuhind on käesoleval ajal 7080-10000 eurot /käibemaksuta/. XXX müüb sarnaseid sõidukeid hinnaga käesoleval ajal 9900-10100 euroga /käibemaksuta/. Müügiarvet ei ole esitatud. Sõiduki tagastamise kulud ei ole põhjendatud, kuna sõidukid tõi liisingvõtja ise hagejale tagasi. Müügikulud on põhjendamatult suured. Kohtu põhjendused Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kooskõlas TsMS § 413 lg 1 teeb kohus kostja suhtes teise tagaseljaotsuse, kuna hagi on selles toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tegemist on kostja suhtes tehtud teise tagaseljaotsusega.
järgi on liisingleping leping, mille kohaselt peab liisingandja omandama liisingvõtja poolt määratud müüjalt liisingeseme ja andma selle liisingvõtja kasutusse ning liisingvõtja peab maksma asja kasutamise eest tasu.
lg 1 alusel tuleb lepingut täita.
lg 1 p 4 kohaselt on kohustuste rikkumise korral liisingandjal õigus leping liisingvõtjale üles öelda.
§
lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 4 järgi tuleb liisingandjale hüvitada ka liisingandjale lepingu ülesütlemisega seotud lisakulud.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest,
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt. Kuna hagi asjaoludest nähtuvalt1) oli hagejal sõlmitud kaks liisinglepingut põhivõlgnikuga, kes pidi tasuma liisingmakseid ning lisakohustusena ka kindlustusmakseid, 2) liisingvõtja rikkus lepingut, jättes tasumata liisingmaksed (intressi ja osamaksed), kindlustusmaksed ning jäi viivitusse nende kohustuste täitmisega, 4) kohustuse rikkumise tõttu on lepingud liisingvõtjale üles öeldud, 5) lepingutest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmiseks on sõlmitud kostjaga 3 käenduslepingud, 6) kuna võlgnik ega käendaja ei ole hüvitanud liisingandjale pärast lepingute ülesütlemist liisingesemete ostuhinna ja vara tagastamise ja realiseerimise kulusid, viiviseid ja tagastamise kulusid kindlustusmakseid ning võlguolevaid intressi ja osamakseid ja mida ei katnud sõidukite tagastamise aja turuväärtus, 7) kokku on võlgnevus kahe lepingu järgi 6450,26 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist
Eeltoodu alusel on hagi õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6450,26 €. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu 375 € (192 eurot maksekäsu kiirmenetluse lõiv + täiendav lõiv hagi esitamisel 183 €). Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt nende tasumisega viivitamisel alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
MS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 6450,26 eurot. Kohus andis kostjale menetlusabi ekspertiisikulude kandmisel määrusega 13.08.2013. Kohtul ei ole andmeid, et kostja varanduslik olukord võimaldaks kulusid kanda, seega jäävad ekspertiisikulud 648 eurot riigi kanda TsMS § 190 lg 7 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.