3-12-842/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-842 Otsuse kuupäev

1. september 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi V.J.’i kaebus Tartu Vangla 20.03.2012 käskkirja nr 62/485 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja- V.J. Vastustaja- Tartu Vangla Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus.
4. Tühistada Tartu Vangla 20.märtsi 2012 käskkiri nr 6-2/
6. Mõista Tartu Vanglalt välja riigituludesse riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja 97 senti. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
7. oktoober 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Vangla 20.03.2012 käskkirjaga nr 6-2/485 tunnistati kinnipeetav V.J. süüdi Tartu vangla kodukorra p 7.1.7 nõuete süülises rikkumises ning karistati selle rikkumise eest kartserisse paugutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav
10. 2012 kella 14.40 paiku toime järgmise teo: ei teavitanud vanglateenistust talle mittekuuluvast saunalinast, mis asus temale määratud nari alumise voodiaseme konstruktsiooni peal. 21.03.2012 esitas V. J. käskkirja peale vaide, 04.04.2012 vaideotsusega nr 1-11/120-1 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata. 1 25.04.2012 esitas V. J. Tartu Halduskohtusse kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
11. V.J. palub kohtul Tartu Vangla 20.03.2012 käskkirja nr 6-2/485 tühistamist (kaebajal taotletud kehtetuks tunnistamist) põhjusel, et Tartu Vangla ei ole arvestanud olemasolevate asitõenditega ning on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole välja selgitanud kas kaebajale mittekuuluv saunalina oli tema kasutada. Kaebaja märgib, et asjaolu, et saunalina oli tema magamisaseme tugitalal ei tähenda veel, et see talle kuulus. Kambrid on kahesed ja kaebajal ei ole enda voodit vaid kahekorruseline nari, mida peab jagama oma kambrikaaslasega. Seetõttu ei saa kaebaja keelata oma kambrikaaslasel kuivatada oma saunalina voodi tugitoel. Vanglal puudub ka õigusakt, mis keelaks kaebaja aseme otsas oleval tugitalal kambrikaaslasel omi asju kuivatada või hoida. Vanglal on teada isik Yrjo Vomm, kes on saunalina omaks tunnistanud. Kaebaja märgib, et tal puudub kohustus kõrvaliste asjade omaniku tuvastamiseks ning kaebaja järeldab, et asjad kambris, mis pole tema omad, on kambrikaaslase omad. Vangla on teadlik saunalina tegelikust omanikust ning asjaolust, et see saunalina pole talle kunagi kuulunud ega olnud ka tema kasutuses.
12. Arusaamatuks jääb, miks vanemvalvurid kasutasid läbiotsimisel ainult kaebaja isiklike asjade ühtset nimekirja, kuigi kambris on kaks kinnipeetavat. See viitab pahatahtlikkusele ning soovile kaebajale ettekanne koostada. Vastustaja vastuväited
13. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning on seisukohal, et 04.04.2012 vaideotsuses nr 111/120-1 toodud põhjendused on asjakohased ka käesolevas kohtumenetluses. Lisaks vaideotsuses esitatule soovib Tartu Vangla kaebuses väidetu kohta märkida järgmist.
14. V. J. väidab, et Tartu Vangla ei ole välja selgitanud, kas talle mittekuuluv saunalina oli tema kasutada. On tõsi, et ei ole tuvastatud, kas kaebaja kasutas saunalina või mitte. Samas ei ole see antud juhul ka oluline, sest Tartu Vangla kodukorra p 7.1.7, mille rikkumise eest kaebajat karistati, kohustab talle mittekuuluva või vanglas keelatud eseme leidmisest koheselt teatama. Seega ei ole selle punkti rikkumise seisukohast oluline, kas V. J. kasutas eset või kas ta oleks saanud seda soovi korral teha.
15. Samuti esitatakse kaebuses väide, et kinnipeetaval pole kohustust kõrvaliste asjade omaniku tuvastamiseks ning tema järeldab, et asjad, mis pole tema omad, kuuluvad tema kambrikaaslasele. Kohustus hoida end kursis kambris asuvate asjade omanikest tuleneb juba kas või samast kodukorra punktist 7.1.7, mille alusel kaebajat distsiplinaarkorras karistati. Usaldusväärsemaks tuleb pidada distsiplinaarmenetluse käigus antud seletust, milles V. J. väitis, et ei tea, kelle rätikuga oli tegemist, sest tema vaidemenetluses antud selgitus distsiplinaarmenetluse käigus väärate faktiväidete esitamise põhjuste kohta ei ole faktiliste asjaolude tõttu usutavad. Nimelt tuleneb 01.03.2012 antud seletuskirjast selgelt, et V. J. oli eksimuses normi sisu osas, mille alusel distsiplinaarmenetlust alustati. Seletuskirjast ilmneb, 2 et ta arvas, et distsiplinaarmenetlust alustati teistelt asja omandamise, mitte sellest teatamata jätmise tõttu. Oma eksimust mõistes muutis ta ka alates vaide esitamisest ütlusi.
16. Kaebuses heidetakse Tartu Vanglale ette ka läbiotsimise käigus ainult tema isiklike asjade ühtse nimekirja kasutamist. Seda asjaolu ei ole kaebaja esitanud ei distsiplinaar- ega vaidemenetluses, mistõttu tuleb see jätta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tähelepanuta. Lisaks ei ole vanglal enam praegusel ajal ka võimalik usaldusväärselt kontrollida, millised nimekirjad olid läbiotsijatel kaasas 20.02.
17. Samuti ei oma see asjaolu sisulist tähtsust Tartu Vangla kodukorra p 7.1.7 rikkumise osas ehk sõltumata sellest, kas läbiotsijatel oli kaasas ühe või kahe kinnipeetava isiklike asjade nimekiri, ei muutu antud kodukorra punkti rikkumise tõendatus.
18. Kaebaja sõnul puudub vanglal ka vastav õigusakt, mis keelaks tema aseme otsas oleval tugitalal tema kambrikaaslasel oma asju kuivatada. Ka see väide ei ole asjas sisuliselt oluline, kuna vaidlus on asjas V. J.i, mitte tema kambrikaaslase teo keelatuse üle. Samas ei vasta see ka tõele. Tartu Vangla kodukorra p 4.7 kohaselt määratakse kambrisse paigutamisel kinni peetavale isikule kapp ja voodi ning talle mitte määratud voodi ja kapi kasutamine on keelatud. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene, mida niisugusel juhul voodi kasutamise puhul silmas pidada, tuleb selle all mõista voodi igasugust kasutamist, mille hulka kuulub ka rätiku riputamine voodi konstruktsioonide külge. Kohtu põhjendused ja otsus
19. Kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on olnud vanglateenistujate Helari Kaljuste ja Risto Aulingu ettekanded nr 593 ja 593A, milledes märgitakse, et 20.02.2012 kella 14.40 paiku läbiotsimise käigus süüdimõistetute eluhoone kambris 373 leiti, et kinnipeetav V.J. hoidis temale määratud voodikoha tähistusega A uksepoolsel tugialal helesinist lillekeste kujutisega saunalina, mis kinnipeetava isiklike asjade ühtse nimekirja andmetel ei kuulu temale. Vanglaametnike ettekannetes on märgitud lisaks, et suuliselt kinnipeetav tunnistas, et antud saunalina talle ei kuulu, tema sini/valge saunalina olevat vist pesuruumis.
20. Kohus, lähtudes eeltoodust ja hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VangS § 63 lg1 võib distsiplinaarkaristusi määrata vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebajat on karistatud Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.7 rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.7 sätestab, et kinni peetav isik on kohustatud tööriista kadumisest või leidmisest, talle mittekuuluva või vanglas keelatud eseme leidmisest koheselt teatama ning üle andma järelevalvet teostavale teenistujale, kes teavitab sellest koheselt peaspetsialist-korrapidajat suuliselt või juhtkonda kirjalikult. Kaebajat on vaidlusaluse käskkirjaga karistatud kartserikaristusega 5 ööpäeva selle, eest et ta ei teavitanud vanglateenistust talle mittekuuluva saunalina leidmisest.
21. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud saunalina ei olnud kummagi kambris 373 viibinud kinnipeetava (V.J. ja Yrjo Vomm) isiklike asjade nimekirjas. Vaideotsuse järgi viibisid V. J. ja Y. Vomm selles kambris koos ajavahemikul 24.01.2012 kuni 26.03.2012.a. Kuna kambris 3 rohkem isikuid ei olnud, sai leitud saunalina kuuluda või olla kas V. J.i või Y. Vommi kasutuses.
22. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud 29.02.
23. Kaebuse esitaja on 01.03.2012 seletuses märkinud, et läbiotsimisel leitud saunalina talle ei kuulu ning ta ei tea selle päritolu. Nähtuvalt samast seletuskirjast, on kaebaja korduvalt püüdnud rõhutada just seda, et see saunalina talle ei kuulu, ning et tema karistamine võõra vara omamise eest on alusetu (tlk.42). Kuna kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas puudub dokument kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamisest teatamise kohta, siis ei ole võimalik kindlaks teha, millises süüdistuses menetlus algatati, ehk kas kaebajalt küsiti seletust saunalina omamise või selle leidmise kohta.
24. Samal päeval, so 01.03.2012 on aga kambrikaaslane Y. Vomm andnud samuti kirjaliku seletuse, milles ta on märkinud, et kambrist leitud värviline saunalina ja kott kuulusid talle ning et talle kuulus ka helesinine saunalina, mis rippus alumise voodi kohal. Seega on kambrikaaslane tunnistanud, et vaidlusalune saunalina on tema oma. Lisaks sellele saunalinale on läbiotsimisel leitud ka teisi, kummagi kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas puuduvaid esemeid, mis kambrikaaslane samuti omaks võttis. 20.03.2012 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ei ole üldse analüüsitud kummagi kambrikaaslase seletusi, ega põhjendatud, miks Y. Vommi seletus on vale ja miks sellega arvestada ei saa. Distsiplinaarmenetluse protokollis on küll märgitud, et kontrollimisel leiti, et saunalina ei kuulu kummalegi kinnipeetavale ning et seega on tegemist esemetega, mis on omandatud ebaseaduslikul teel ja et kinnipeetav Y. Vommi selgitused ei ole tõesed. Kuid ka siin pole selgitatud, kes saunalina ebaseaduslikult omandas, või miks Y. Vommi selgitused ei saa tõesed olla, samas kui teiste esemete suhtes, mis samuti kambrist leiti, on Y. Vommi selgitused tõeseks loetud.
25. Kambris võõra eseme leidmise eest on karistatud ainult kaebajat. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et saunalina rippus V. J.i kasutuses oleva voodi küljes ja oli V. J.ile nähtav ning ta pidi olema saunalina olemasolust teadlik. Kuid loogiline on, et ka kambrikaaslasele oli see saunalina nähtav. Kaebaja seletuse kohaselt rippus see saunalina tema nari, mida ta kambrikaaslasega jagab, kohal ning ta ei saa keelata kambrikaaslasel kuivatada saunalina voodi tugitalal. Seega ei saa ka ainult sellest, kus ese asub, koheselt tuletada, kelle oma see ese on. Samuti ei ole mõistlik, et kinnipeetavad peavad teadma, kas kambrikaaslase kasutuses olevad esemed on kambrikaaslase omad või kas need on kantud kambrikaaslase isiklike asjade ühtsesse nimekirja. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et kuna seda rätikut kasutas Y. Vomm, siis pidas ta rätikut ka kambrikaaslasele kuuluvaks ning puudus põhjus vanglaametnike teavitamiseks.
26. Põhjendamatu on vastustaja etteheide kaebajale, et viimane on alles vaidemenetluses toonud välja uusi asjaolusid ja selgitanud, et julgeoleku kaalutlustel ei öelnud ta kohaselt, et rätik on kambrikaaslase oma. Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole kaebajal peale 01.03.2012 antud seletuse olnud võimalik enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täiendavat selgitust anda, seda pole temalt ka küsitud. Distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud ja kaebajale tutvustatud inspektor-kontaktisiku Toomas Ude poolt 19.03.
27. Protokolli lõpus on märgitud, et kinnipeetaval on õigus esitada süüdistuse ja karistamise ettepaneku suhtes vastuväiteid kirjalikult inspektor-kontaktisikule 19.03.2012 kella 16.00-ks. 4 Distsiplinaarkaristuse käskkiri on välja antud inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes Toomas Ude poolt järgmisel päeval, so 20.03.2012.a. Vangla sisekorraeeskirja § 98 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse protokollile lisatakse ka kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Kuigi ei selgu, mis kellaajal 19.03.2012 on protokolli kaebajale tutvustatud, on ilmne, et kaebajale jäi oma vastuväidete esitamiseks minimaalset aega või ei olnud seda üldse. Seega on võetud kinnipeetavalt võimalus tutvuda sellega, milles teda süüdistatakse, milles seisneb selle teo õigusvastasus, milliste tõenditega süütegu tõendatakse ja milline on teda ähvardav karistus, ehk sisuliselt on rikutud isiku ärakuulamispõhimõtet ehk tegemist on menetlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Kaebajal ei olnud võimalik oma vastuväiteid esitadagi enne kui vaides. Vaide on kaebaja koostanud 21.03.2012, ehk käskkirja andmisele järgneval päeval.
28. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Tartu Vangla 20.märtsi 2012 käskkirja nr 6-2/
29. HKMS § 285 lg-st 1 tuleneb, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Kaebuse esitamise ajal tuli halduskohtusse esitatava kaebuse puhul tasuda riigilõivu 19,97 eurot. Seetõttu tuleb Tartu Vanglalt riigituludesse välja mõista tasumisele kuulunud riigilõiv 15,97 eurot. Eda Muts Kohtunik 5