lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.
Kostja leiab, et hagi aegumise tähtaeg möödus 08.06.2011 ning hagi on aegunud. Hageja väited tahtliku kohustuse rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. HAGEJA SEISUKOHT NÕUDE AEGUMISE OSAS (tl. 40-42; 46-50) Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele täies ulatuses vastu.
lõike 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on kostjaga võtnud korduvalt ühendust nii kirja kui telefoni teel ja teavitanud lepingujärgse kohustuse täitmisest. Kostja on hageja teateid eiranud. Hageja on seisukohal, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et jätta lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuna kostja on tahtlikult rikkunud oma kohustust palub hageja jätta aegumise osas taotlus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on Maarja Kaplinski taotlenud aegumise kohaldamist Placet Group OÜ nõudele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nõue muutus sissenõutavaks 08.06.2008.a. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas aegumise tähtaeg on kolm aastat või kümme aastat. Hageja vastuväidete kohaselt rikkus kostja tahtlikult laenu tagastamise kohustust ning soovib väljavõttega logist (tl 48-49) tõendada, et vaatamata hageja korduvatele helistamistele, kostja ei reageerinud ega laenu ei tagastanud, mistõttu tuleb aegumise osas kohaldamisele
Kostja leiab, et nõue on aegunud 08.06.2011.a.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 Kostja tahtlust ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal hageja kostjale meeldetuletused kirja teel edastas, samuti ei ole hageja esitatud väljavõtte logist aru saada, millise isiku kohta see konkreetselt käib. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt ei ole hageja esitanud kostja vastu ka avaldust võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega
lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Selline tegu võib olla nii aktiivne, kui rikutakse kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega ja passiivne, kui rikutakse kohustust tegevusetusega. Ainuüksi tahtlikult kohustuse täitmata jätmine ei ole
Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kohaldamisele
Kuna nõue muutus sissenõutavaks 08.06.2008.a ning hagi on esitatud 04.06.2013.a, siis vastavalt
lg 1 on hagi aegunud.
kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega kohaldub
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Placet Group OÜ hagi Maarja Kaplinski vastu laenulepingust nr 310015443 tuleneva võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.