Obsah (8)

§ 113§ 396§ 397§ 402§ 30§ 101§ 108§ 94

2-13-34634 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2013.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Tsiviilasja number 2-13

§ 113

lg 1 sätestatud määras tagastamata summalt päevas alates 10.12.2013.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

1. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud Vxxxxx Kxxx kanda.
3. Välja mõista Vxxxxx Kxxxxxx ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 210 (kakssada kümme) eurot. 1 2-13-34634 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber
4. Menetluse käik ITM Inkasso OÜ esitas 23.07.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1283,55 euro saamiseks. 29.08.2013.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 05.09.2013.a nõudele vastuväite. 26.09.2013.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.10.2013.a kohtumäärusega jättis Tartu Maakohus hagiavalduse käiguta. ITM Inkasso OÜ esitas 18.10.2013.a kohtule hagiavalduse Vxxxxx Kxxx vastu laenulepingu järgse võlgnevuse nõudes summas 994,58 eurot ja viiviste nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja on menetlusdokumendid vastu võtnud 29.10.2013.a isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 26.03.2012.a esitas kostja laenutaotluse, mille Placet Group OÜ rahuldas 26.03.2012.a ning kandis üle kostja laenusumma 500 eurot. Kostja on kinnitanud isikusamasuse tuvastamise ankeedis allkirjaga, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid laenulepingu nr TL
5. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset sõlmitud lepingu alusel. Hageja teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise 2 2-13-34634 korral ütleb lepingu üles ja loovutab oma nõude ITM Inkasso OÜ-le. ITM Inkasso OÜ leidis kostjaga kohtuvälise lahenduse, kui sõlmisid 19.07.2013.a võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu, võlatunnistuse, nr MG908455, mille kohaselt pidi kostja tasuma maksegraafiku alusel 1234,94 eurot. Kostja on kinnitanud kokkulepet sõlmimistasu maksmisega summas 20 eurot. Kostja on tasunud perioodil 05.12.2012.a – 03.05.2013.a osamakseid kokku summas 150 eurot, millest hageja on tulenevalt TsMS § 415 lg 2 arvestanud 20 eurot lepingutasuks, 29,64 eurot inkassotasudeks ning 100,36 eurot põhiosa katteks. Kostjal on tasumata põhiosa maksed summas 994,58 eurot.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlaõigusseaduse (

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud kostja võlalt viivist seaduses ettenähtud määras lähedas. Hageja on välja arvestanud viivise perioodi 05.02.2013.a – 18.10.2013.a summalt 994,58 eurot kogusummas 50,72 eurot ja nõuab alates sellest ajast viivist protsendina põhinõudest

sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivis perioodi 19.10.2013.a – 09.12.2013.a on 11,90 eurot (994,58 eurot x 0,023% x 52 päeva), mis tuleb samuti käesoleva otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja nõude esitamisel hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv summas 105 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3 2-13-34634 Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 60 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et õigusabi tasu summas 60 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 210 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4