Obsah (14)

§ 367§ 445§ 442§ 657§ 436§ 232§ 230§ 5§ 267§ 231§ 654§ 651§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-21695 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2013, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Tsiviilasi

§ 367

alusel mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kuivõrd kohus leidis, et kostjal tuleb Sky Group teenuse eest tasuda, on kostja tasaarvestus 186 241,60 euro osas põhjendamatu. Ülejäänud tasaarvestus tuleneb tasumata rendiarvetest summas 2 316 eurot ja 819,07 eurot alusetult tasutud summa osas. Antud küsimuse lahendamisel lähtub kohus kostja enda poolt väljendatust, mille järgi on Belgacom ICS S.A fraud trafficu kõneliikluse põhjuse välja selgitanud ning palunud väljastada endale vastava kõneliikluse eest arve, mida kostja on ka teinud. Kuivõrd tegemist ei ole fraud traffic kõneliiklusega, ei ole kostjal ka nõudeõigust hageja suhtes. Kostja see nõue summas 819,07 eurot on põhjendamatu. Rendiarvetest tuleneva nõude 5 summas 2 316 eurot osas asus kohus seisukohale, et arvestades hageja ruumide suurust (30% kogupinnast) on hagejal kohustus tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest 830,24 eurot.
2. Kostja tasaarvestust hageja nõudele peab kohus põhjendamatuks. Kuivõrd aga kohus mõistab ka hagejalt kostja kasuks 830,24 eurot välja, teeb kohus käesoleva otsusega uue tasaarvestuse

§ 445lg 1 alusel.

VÕS § 88 lg 8 alusel tuleb lugeda tasaarvestamise tulemusena esmalt täidetuks kõrvalkohustus, s.o viivis. Apellatsioonkaebus

1. 30.01.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, milles hageja hagi rahuldati ning kostja vastuhagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Maakohus hindas vääralt poolte väiteid ja menetluses esitatud tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Suulist kokkulepet vahendusteenuse osutamiseks poolte vahel ei sõlmitud. Maakohus jättis kohaldamata lepingu sõlmimist reguleerivad sätted. Lepingu sõlmimise regulatsioon on sätestatud VÕS § 9 lõikes
3. Paragrahv sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hindamisel, kas poolte vahel on leping sõlmitud või mitte, on asjakohased ka järgnevad sätted. VÕS § 16 lõike 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lõike 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Sama paragrahvi lõike 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Ilma nende asjaolude tuvastamiseta ei ole võimalik teha järeldust, et kostja ning hageja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mis oli õiguslikuks aluseks hagejale „Sky Group“ summade tasumisel. Ainuüksi asjaolu, et hageja edastas kostjale „selgitusi“ arvete kujunemise kohta, ei vii järelduseni, et pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja selgitused olid sisuliselt ühesõnalised (märgitud oli üksnes „Sky Group“ ning sellega seonduv summa). Konkreetset pakkumust sõlmida kokkulepe nendest „selgitustest“ ei tulenenud. Samuti ei saa suulise kokkuleppe olemasolu tuletada kostja raamatupidaja ekirjast Maksu- ja Tolliametile ega kostja ning hageja arvepidamises kasutatud märksõnast „Mediatel“.
4. Maakohus hindas ebaõigesti kostja raamatupidaja e-kirja Maksu- ja Tolliametile. Nimetatud e-kiri on koostatud hageja juhatuse liikme J Zi selgituste põhjal ega kajasta kostja seaduslike esindajate teadmist ega arusaama väidetava kokkuleppe sisust. Hageja selgituse põhjal koostatud e-kirja ei saa pidada kostja kinnituseks või aktseptiks vahendusteenuse kokkuleppe kohta. Kõnealusest e-kirjast ei nähtu mingil viisil kokkuleppele jõudmine või soov siduda end lepinguliste kohustustega.
5. Maakohus kohaldas alusetult ka TsÜS § 132 lõiget
6. Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et maakohtu arvates on raamatupidaja sõlminud hagejaga kokkuleppe, mis on TsÜS § 132 lõike 1 järgi omistatav kostjale. Arvestades TsÜS § 132 lõikes 1 sätestatud regulatsiooni eesmärki, pole niisuguse järelduse tegemine võimalik. Kõnealune säte võimaldab omistada isiku tegu või tegevusetust isikule, kes tegu või tegevusetust ise faktiliselt toime ei pannud. Lepingu sõlmimist teise isiku nimel reguleerivad esindusõigust reguleerivad sätted. Nende sätete kohaldamine polnuks aga asjakohane, sest hageja pole tuginenud väitele, et vahenduskokkulepe sõlmis temaga kostja raamatupidaja. 6
7. Kostja pole kunagi aktsepteerinud, et hageja nõudis temalt märksõnaga „Mediatel“ tähistatud summade tasumist. Samuti pole kostja võtnud omaks, et märksõnaga „Mediatel“ tähistati vahendusteenust. Hageja poolt esitatud arvetel toodud „Sky Group“ märge pole samastatav muude kostja ning hageja vahelises arvepidamises kasutatud märksõnadega.
8. Kostja ning hageja vahel suulise kokkuleppe olemasolu kõneliikluse vahendusteenuse osutamiseks pole tõendatud. „Sky Group“ märksõnaga tähistatud summade hagejale tasumiseks puudus seega õiguslik alus. Kostjal on õigus
9. aastal hagejale tasutud ning „Sky Group“ märksõnaga tähistatud summad (kokku 186 241,60 eurot) tagasi nõuda. Kostja tasaarvestusavaldus hagis esitatud arvete osas on seetõttu kehtiv. Samuti tuleb rahuldada kostja vastuhagi.
10. Tõendamata on ka kostjale mistahes vahendusteenuse reaalne osutamine. Maakohus on jätnud käsitlemata kostja väite, et hageja pole nimetanud, missuguste äriühingute teenust hageja väidetavalt kostjale vahendas (

§ 442lõike 8 rikkumine).

Kui hageja ning kostja vahel tõesti olnuks sõlmitud vahendusteenuse leping, peab hagejal ka olema võimalik need konkreetsed äriühingud nimetada ja esitada nende äriühingutega sõlmitud kokkulepped. Hageja on hoidunud vastavate lepingute esitamisest ning äriühingute nimetamisest. See näitab selgelt, et mingisugust märksõnaga „Sky Group tähistatavat vahendusteenust kostjale tegelikkuses ei osutatud.

1. Maakohus asus põhjendamatult hindama ka seda, kas kostja oli hagejale väidetava „Sky Group“ vahendusteenuse eest tasumisel eksimuses või mitte. Nii leidis maakohus, et kostja ei saanud olla hagejale arvete tasumisel eksimuses, sest hageja oli kostjale edastanud e-kirja teel arvete selgitused. Selliselt kohaldas maakohus vääralt võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätteid (VÕS § 1027, § 1028). Eksimus alusetu soorituse tegemisel pole alusetu rikastumise nõude eeldus.
2. Kui hageja tõepoolest sõlmis kolmandate isikutega enda nimel kokkuleppeid, kelle teenust ta seejärel väidetavalt kostjale vastu viimase tahtmist vahendas, tähendaks see hageja poolset koostöölepingu rikkumist. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, menetluskulud kostja kanda. palus jätta selle rahuldamata ja Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt vastuhagi rahuldamata jätmisega ega selles osas kohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ning tõendite hindamisele. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Vastuhagi tuleb rahuldada ja hagis esitatud nõue kuulub vastuhagis esitatud nõudega tasaarvestamisele. Apellatsioonkaebus on põhjendatud vastuhagi rahuldamise taotluse osas. 38. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et hageja poolt esitatud tõendid võimaldavad tuvastada poolte vahel vahendusteenuse lepingu sõlmimise ja sellega aluse, mille põhjal saaks väita, et kostja on maksnud hagejale vastuhagis tagasinõutud summad tehingu alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks hageja poolt esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud ning on tuvastanud vastuhagis esitatud nõudeid puudutavad asjaolud ebaõigesti ja teinud kogutud tõenditest ekslikud järeldused.

§ 436

lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud 7 faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti on maakohus rikkunud

§ 436

lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.

1. Kolleegiumi arvates tuleb hageja väitele vahendusteenuse lepingu olemasolu kohta hinnagu andmisel pidada esmalt silmas poolte lepinguliste suhete sisu enne väidetava vahenduslepingu sõlmimist. Tuleb tähele panna, et kostja poolt vahenduslepingu sõlmimine hagejaga oleks vastuolus kostja huvidega ja seniste lepinguliste suhete loogikaga, millel poolte koostöö põhines. Poolte vahel 01.01.2003 sõlmitud koostöölepingu punkti 1.1 järgi oli hageja kohustuseks kostja telekommunikatsiooniteenuste arendamine ning koostöölepingu punktide 1.3 ja 1.4 kohaselt oli hageja kohustuseks kostja kliendibaasi laiendamine ja kostja tariifipoliitika juhtimine. Hageja pidi lepingu järgi otsima kostjale kliente ning vahendama lepingute sõlmimist kostja ja kolmandate isikute vahel. Koostööleping nägi seega ette hageja kohustuse tegutseda kostja huvides, mille eest kostjal tuli hagejale tasuda 20% igakuisest tariifitulust (I kd, t lk 13-19). Koostöölepingu regulatsioon ei näinud ette hageja õigust asuda ise enda nimel lepinguid sõlmides lepingulistesse suhetesse kostja potentsiaalsete äripartneritega ning hageja selline käitumine eirab koostöölepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärke. Kolleegium nõustub kostjaga, et pooltevaheline koostööleping sarnanes olemuslikult VÕS § 670 lg-s 1 sätestatud agendilepinguga, mille kohaselt kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt tasu eest lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. VÕS § 673 lõige 1 sätestab, et agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, m.h tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab agent käsundiandjale viivitamata teatama igast omapoolsest lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks olulistest asjaoludest. Kui hageja oleks sõlminud kostja potentsiaalsete äripartneritega lepinguid enda nimel ning vahendanud oma lepingupartnerite kõneliiklust kostjale, siis tähendanuks see kostja jaoks konkurentsi ning puudub mõistuslik seletus, miks pidanuks kostja sellise kokkuleppega talle senise tulusa koostöö asemel enda huvide vastaselt nõustuma.
2. Lisaks sellele, et hageja poolt väidetud sisuga suulisel lepingul puuduks kostja jaoks mõte, ei ole hageja toonud esile vahenduslepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolusid. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping ning lg 2 kohaselt loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja poolt menetluses esitatud väited ei võimalda teha lepingu sõlmimise regulatsiooniga kooskõlas olevaid järeldusi selle kohta millal, kuidas, milliste tingimustega ja kelle poolt väidetav suuline leping sõlmiti. Samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik teha järeldust lepingu sõlmimise kohta konkludentselt. Õige on kostja seisukoht, et maakohus on jätnud kohaldamata lepingu sõlmimist reguleerivad materiaalõiguse sätted 8 ja teinud lepingu sõlmise kohta järelduse ilma lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolusid tuvastamata.
3. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja väidetud suulise kokkuleppe olemasolu saab tuvastada apellandi raamatupidaja 16.10.2010 e-kirja põhjal, mille kostja on esitanud Maksu- ja Tolliametile. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja seadusliku esindaja J Zi selgituste põhjal koostatud e-kiri teha järeldust kostja seaduslike esindajate teadmise kohta väidetava kokkuleppe olemasolu ega selle sisu kohta. E-kirja ei saa pidada kostja kinnituseks vahendusteenuse kokkuleppe sõlmimise kohta, kuna sellest ei nähtu kostja tahet hageja poolt väidetud sisuga kokkuleppe sõlmimiseks. Asjakohane on kostja viide raamatupidaja varasemale e-kirjale (toimiku II köide lk 12), millega viimane edastas Maksu- ja Tolliameti päringu hageja juhatuse liikmele, kuna raamatupidajal puudus arusaam, mida märkega „Sky Group“ oli tähistatud. Kostjale teadaoleva kokkuleppe olemasolu korral ei oleks sellekohaseid selgitusi vaja olnud küsida. Kuna raamatupidajal puudus nimetatud tõendist järelduvalt teadmine kokkuleppe olemasolu ja sisu kohta, on ekslik maakohtu käsitlus kostjale TsÜS § 132 lg 1 alusel raamatupidaja käitumise omistamise kohta.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga samuti selles, et väidetava kokkuleppe olemasolu ei ole võimalik järeldada väitest, et hageja on osutanud apellandile perioodil juuni 2009 kuni august 2011 ka vahendusteenust märksõnaga „Mediatel“, mida kostja ei ole varasemalt vaidlustanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks tasunud märksõnaga „Mediatel“ tähistatud summasid teadlikult vahendusteenuse eest. Kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et kostja on Mediatel Pty Ltd-ga otselepingut sõlmides rikkunud pooltevahelist koostöölepingut, mis kohustas hagejat laiendama kostja kliendibaasi, mitte pakkuma kostjale konkurentsi ning selle toel vahendusteenust. Nagu eespool märgitud, pidi hageja koostöölepingu kohaselt osutama kostjale telekommunikatsioonide arendamise, telekommunikatsioonide tehnilise teenindamise, kliendibaasi laiendamise ja tariifipoliitika juhtimise teenust. Kostja kliendibaasi laiendamise teenus hõlmas hageja kohustust otsida kostjale kliente ja tähendas ühtlasi keeldu sõlmida kostja võimalike tehingupartneritega lepinguid enda nimel. Kinnituseks, et vahendusteenuse kokkulepet ei sõlmitud ja kostja ei aktsepteerinud vahendusteenuse pakkumisel põhinevaid suhteid, on ka vaidlustamata asjaolu, et kostja nõudis hagejalt Mediatel Pty Ltd-ga sõlmitud lepingu ümbervormistamist enda nimele ning hageja nõustus sellega niipea, kui kostja keeldus hagejale märksõnaga „Mediatel“ tähistatud summasid tasumast.
5. Hageja väide, et kostja sai hageja poolt väidetavalt vahendatud kõneliikluse pealt kasu, ei tähenda samuti, et vahendusleping tuleb lugeda sellega sõlmituks või et kostja peaks hagejale tema väidetava vahendustegevuse tõttu vahendustasu maksma. Kolleegium jagab kostja seisukohta, et kui hageja oleks täitnud koostöölepingut nõuetekohaselt ning korraldanud lepingute sõlmimise kostja ja tema potentsiaalsete äripartnerite vahel selle asemel, et teenust kostjale vahendada, ei oleks kostjal olnud tarvidust hageja väidetava vahendusteenuse järele ega põhjust sisuteenuse pakkujatega otse sõlmitud lepingute kaudu teenitavat tulu suuremas ulatuses kui 20% igakuisest tariifitulust hagejaga jagada.
6. Kolleegium nõustub kostjaga ka selles, et vahendusteenuse kokkuleppe puudumise kohta saab teha järeldusi ka hageja käitumise põhjal. Nii on hageja esitanud kostjale vaidlusalusel perioodil arveid üksnes selgitusega „Arendus- ja hoolsustööde eest 01.01.2003 koostöölepingu alusel“ (I kd tlk 20-22, 87 ja 91). Kui hageja ja kostja vahel oli väidetav eraldi kokkulepe vahendusteenuse osutamiseks, siis puudunuks vajadus paigutada sellise teenuse eest tasumist koostöölepingu ehk teistsuguse sisuga teenuse alusel esitatavate arvete alla. Kuna hageja esitas kostjale vaidlusalusel perioodil arveid selgitusega „Arendus- ja hoolsustööde eest 01.01.2003 koostöölepingu alusel“ ei saa kostjale omistada teadmist, et ta on tasunud arveid hageja väidetud vahenduslepingu 9 alusel ega järeldada arvete tasumisest vahenduslepingu olemasolu. Kokkuleppe puudumisest annab samuti tunnistust kostja raamatupidajale J Zi poolt 02.12.2010 saadetud e-kirjast nähtuv „Sky Group“ teenuse eest esitatud
7. aasta oktoobrikuu arve ümbervormistamine äriühingu Key Command Ltd arveks pärast seda, kui kostja oli keeldunud „Sky Group“ märkega tähistatud summade tasumisest enne nende aluseks olevate lepingute esitamist (III kd, tl 57-58). Kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud hageja poolt väidetav suuline kokkulepe vahendusteenuse osutamiseks, puudunuks hagejal vajadus arve ümber vormistamiseks. 45.

§ 230

lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna kõnealusel juhul tõi kostja esile mõistetavad asjaolud vastuhagis esitatud nõude põhjendamiseks, tekkis hagejal kostja väidete kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile täiendavad faktid kostjalt saadud „Sky Group“ märksõnaga tähistatud summade endale pidamise põhjendamiseks ning neid väited tõendada.

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses 21.06.2013 menetlusdokumendis täiendavad sõnalised ja skemaatilised selgitused väidetava vahendusteenuse sisu kohta ning lisanud tõenditena kõneliikluse tabeli ja videosalvestuse kostja juhatuse liikmega peetud kõneluse kohta. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka apellatsioonimenetluses hageja poolt täiendavalt esitatud selgitused ja tõendid „Sky Group“ teenuse sisu kohta põhjust jätta vastuhagi rahuldamata.

1. Kolleegiumi arvates ei võimalda hageja poolt 21.06.2013 esitatud menetlusdokumendis näidatud kõneliikluse skeem vahendusteenuse iseloomu kohta (II kd, tl 170) teha järeldust selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud vahendusteenuse leping. Lisaks vahenduslepingu kohta info puudumisele, ei ole kõneliikluse skeemi põhjal võimalik tuvastada, milliste ettevõtete kõnesid hageja väidetavalt kostjale vahendas. Kolleegium nõustub kostjaga, et skeemile märke „Sky Group“ lisamine, esitamata kokkuleppeid äriühingutega (Sisuteenuse pakkuja 1, Sisuteenuse pakkuja 2 ja Sisuteenuse pakkuja 3), kelle kaudu vahendusteenust väidetavalt osutati, ei tõenda vastava kokkuleppe olemasolu ega vahendusteenuse osutamist. Samal põhjusel ei ole vahenduslepingu olemasolu ega vahendusteenuse osutamist võimalik tuvastada ka hageja poolt menetlusdokumendi lisana 1 esitatud CD-l olevate tabelite põhjal – tabelitest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust väita, et pooled sõlmisid vahendusteenuse lepingu, samuti ei ole tabelist näha, milliste ettevõtete vahel kõneliiklus on konkreetselt toimunud. CD-l olevate exceli tabelite Etulbas, millele hageja viitab, on märgitud üksnes märksõna „Sky Group“, kuid ettevõtteid, kelle kaudu väidetav kõneliikluse vahendamine on toimunud ning et nende kõned on kostjani jõudnud, tuvastada võimalik ei ole.
2. Hageja poolt tõendina esitatud videosalvestis kompromissläbirääkimiste vestlusest, mis on väidetavalt peetud 23.04.2013 V R, T Ri ja B B vahel, ei sisalda kolleegiumi hinnangul samuti infot väidetava vahenduslepingu sõlmimise asjaolude kohta. Ringkonnakohus peab nimetatud tõendi osas esmalt vajalikuks märkida, et hageja ei ole videosalvestist tõendina esitades kolleegiumi arvates kasutanud menetlusõigusi heauskselt. Pidades silmas salvestise filmimise viisi, kus B B näost on näha kohati vaid fragmente ja filmitav isik ei vaata kordagi kaamerasse, on ebausutav hageja väide, et B B oli filmimisest teadlik. Filmimise salajasuse kohta annab tunnistust ka asjaolu, et vestlus on T Ri ning V R poolt tuntavalt kantud eesmärgist suunata B Bt möönma hageja jaoks kohtumenetluses soodsaid asjaolusid, esitades B Ble kohtumise kestel korduvalt 10 suunavaid küsimusi. Soovides saada hageja seaduslikult esindajalt selgitusi, oleks ringkonnakohtu arvates menetlusõiguste heauskne kasutamine tähendanud seda, et hageja oleks pidanud taotlema kohtult kostja juhatuse liikme salajase filmimise asemel tema vande all ülekuulamist (

§ 267). 48.

Ka juhul, kui tõendi lubatavuse küsimus kõrvale jätta, nõustub kolleegium kostja seisukohaga, et B B vastustest vestluses ei saa teha järeldusi hageja poolt vastuhagi põhjendatusele esitatud vastuväidete kohta. Õige on kostja seisukoht, et tõendi hindamisel tuleb arvestada vestluse kokkulepitud eesmärki, milleks oli kompromissi leidmine kohtuvaidluste lõpetamiseks. On usutav, et soovides luua läbirääkimistel kompromissi sõlmimiseks sobivat õhkkonda, ei olnud B B eesmärgiks kategooriliselt kaitsta kohtuvaidlustes esitatud seisukohti, vaid olla avatud järeleandmisteks. Kuigi B B ei vaidle vestluses kategooriliselt vastu hageja positsioonidele, ei ole tema poolt öeldust võimalik teha järeldusi, et kostja on saanud hagejalt kõneliikluse vahendusteenust, mida tähistati märksõnaga „Sky Group“ või et kostja ja hageja vahel olnuks sõlmitud vastava teenuse osutamiseks suuline kokkulepe. Hageja poolt esile toodud vestluse fragmentidest, milles on juttu „traffikust“ jääb ebaselgeks, mis kõneliiklust silmas peetakse ning kordagi ei mainita hageja poolt väidetud kokkuleppe sõlmise fakti ega selle sisu selgitavaid asjaolusid. Hageja viide sellele, et B B on vestluses tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees, ei anna samuti infot, mis annaks alust pidada vastuhagis esitatud nõuet põhjendamatuks. B B vastus küsimusele, kas ta tunnistab võlgnevust summas kuuskümmend kaks tuhat eurot, on seostatav hagis esitatud nõudega, kuid ei ütle midagi vastuhagis esitatud nõuete kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on jätnud hagejale tasumata arved, mille tasumist hageja kohtumenetluses nõuab. Hagejale arvete mittetasumise tunnistamine B B poolt kohtumenetlusevälises vestluses ei tähenda, et kostja oleks pidanud hagis esitatud nõudeid põhjendatuks või loobunud kohtumenetluses esitatud protsessuaalsest tasaarvestuse avaldusest. Hageja käsitlus, et B B poolt 23.04.2013 kohtumisel öeldut tuleb pidada omaksvõtuks tsiviilkohtumenetluse tähenduses, on samuti meelevaldne.

§ 231

lõike 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. B B poolt kohtumenetlusevälisel kohtumisel öeldu sellistele tingimustele ei vasta.

1. Kuna väidetava suulise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja esitatud tõendite alusel eeltoodu põhjal võimalik tuvastada, puudub vajadus anda hinnangut küsimusele, kas vahendusleping vastaks suulisena sõlmituna seadusest tulenevale vorminõudele ning seetõttu kolleegium nimetatud küsimusel pikemalt ei peatu. Olgu siiski märgitud, et elektroonilise side seaduse § 60 lg-st 3 tulenev kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu nõue sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse, kehtib alates 10.07.2009 s.t varasemalt, kui hageja poolt väidetavalt osutatud vahendusteenus
2. aasta augustis ja septembris.
3. Vahenduslepingu puudumise tõttu ei ole kostjal olnud hageja poolt väidetud tehingulist alust tasuda hagejale märksõnaga „Sky Group“ tähistatud summasid. Et summade tasumine põhines lepinguvälisel alusel, nt käsundita asjaajamisel (VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 2), ei ole hageja väitnud. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ei ole tõendanud lepingulist alust, mis annaks talle õigustuse pidada kostja poolt makstud summasid endale, on kostjal õigus nõuda hagejalt
4. aastal tasutud ning „Sky Group“ märksõnaga tähistatud summade, kokku 186 241,60 euro, tagastamist.
5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõue, mis põhineb kostja poolt 01.01.2003 sõlmitud koostöölepingu alusel esitatud kolme arve (31.12.2011 arve nr 111202, 11 31.01.2012 arve nr 120102 ja 29.02.2012 arve nr 120202), kogusummas 62 874,45 euro (I kd, t lk 20-22), tasumata jätmisel, on põhjendatud. Kolleegium jagab maakohtu seisukohti hagi rahuldamist puudutavas osas ega pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

§ 654lg 6 alusel selles osas korrata.

Öeldu kehib ka maakohtu käsitluse kohta, mis puudutab kostja vastuväidet, et hageja nõude aluseks olevad arved on nn fraud traffic kõneliilusest tingituna 602,61 euro ulatuses põhjendamatud. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, mis puudutab rendimaksete osalist väljamõistmist, puudub vajadus kontrollida maakohtu otsust osas, millga maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja tasumata rendimaksed summas 830,24 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

1. Kuna vastuhagis esitatud nõue ületab hagis esitatud nõuet, kuulub hageja nõue kostja vastuhagis esitatud nõudega tasaarvestamisele. Tegemist on tasaarvestuse olukorraga ning VÕS § 197 lg 1 sätestatud tasaarvestuse eeldused (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu ning aktiivnõude sissenõutavust ja passiivnõude täidetavust) on täidetud. Hageja nõudeks kostja vastu on kolme arve (31.12.2011 arve nr 111202, 31.01.2012 arve nr 120102 ja 29.02.2012 arve nr 120202) summa 62 874,45 eurot. Kuna kostjal on olnud vastunõude tõttu põhjendatud alus arvete tasumata jätmiseks, peab kolleegium põhjendatuks lähtuda hageja nõude suuruse määramisel üksnes põhinõudest ja jätta hageja poolt nõutud viivised arvesse võtmata. Kostja nõude suuruseks on kokku 187 071,84 eurot, mille moodustab hagejale
2. aastal alusetult tasutud „Sky Group“ märksõnaga tähistatud summad kokku 186 241,60 eurot ja maakohtu poolt põhjendatuks peetud rendimaksed summas 830,24 eurot. Vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja 124 197,39 eurot.
3. Pidades silmas vastastikuste nõuete proportsionaalset suurust ning seda, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele, peab kolleegium õigeks jätta

§ 162lg 1 alusel poolte menetluskuludest 2/3 hageja ja 1/3 kostja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 12