lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord ITM Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades
lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 19). 3.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loeb seadus, et kostja on hageja väited omaks võtnud ja neid ei ole vaja tõendada (
lg 1 viimane lause) ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad SMS kiirlaenulepingu üldtingimustest (tl 25-28), laenutaotlusest (tl 21-22), maksekorraldusest laenu ülekande kohta (tl 29), isikusamasuse tuvastamise ankeedist (tl 23-24), 30.05.2012 võlateatisest (tl 31), teenustasude hinnakirjast (tl 34), teatest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 32), teatest nõude loovutamise kohta (tl 33), väljavõtte süsteemist tasumise ja osamaksete laekumise kohta (tl 30). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1, 7; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vastavalt VÕS § 425 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. 4. Eelnevast lähtuvalt, on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 275,72 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot (tl 4, 20), hageja õigusabikuludest 100 eurot (tl 35). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt
lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinna kuni 350 eurot puhul on riigilõivu täismäär 75 eurot, avalduse elektroonilise esitamise korral 60 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse e-posti kaudu ja tasunud riigilõivu 75 eurot. Vastavalt
lg-le 5, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv 4
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses, s.o 100 eurot kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Neil asjaoludel ja juhindudes
lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista ITM Inkasso OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõiv hagiavalduse esitamisel madalama riigilõivumäära järgi 60 eurot ja õigusabikulud summas 80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.