Obsah (7)

§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2013 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-64381 Swedbank AS hagi AS Xxx, XxxOÜ ja Xxx AS (pankr

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Swedbank AS esitas 04.10.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja I AS XXX ja kostja II XxxOÜ esindaja esitas 05.12.2012 seisukohad Swedbank AS-i menetluskulude avaldusele. Kostja III Xxx aktsiaseltsi pankrotihaldur Toomas Saarma esitas vastuväited 10.12.2012 Swedbank AS-i menetluskulude avaldusele. Swedbank AS menetluskulud ning AS XXX, XxxOÜ ja Xxx aktsiaseltsi (pankrotis) vastuväited Swedbank AS esitas 04.10.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub: 1) määrata kostjate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks maakohtus summas 8341,99 eurot ja ringkonnakohtus 1179,31 eurot s.o. kogusummas 9521,30 eurot. 2) mõista Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldurit Toomas Saarmalt hageja kasuks välja 1668.39 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest ja 294.83 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest. 3) mõista XxxOÜ-lt hageja kasuks välja 3336.80 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest ja 884.48 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest. 4) mõista AS-lt Xxx hageja kasuks välja 3336.80 eurot hageja maakohtus kantud menetluskuludest. Swedbank AS-i on maakohtu menetluses kandnud menetluskulusid riigilõivule 5432,49 eurot ja advokaadi õigusabile 2909.50, so kokku 8341.99 eurot ning ringkonnakohtu menetluses advokaadi õigusabile 1179.31 eurot. Avaldaja kinnitab vastavalt

§ 174lg 3, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Avaldusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. 2 Kostja I ja kostja II esindaja esitas 05.12.2012 seisukohad hageja avaldusele. Esindaja teatas, et

1. oktoobril
2. a. kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr. 2-12-24982 välja AS XXX (pankrotis) pankroti ning määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko, kes on õigustatud esindama AS-i XXX (pankrotis) antud küsimuses. Esindaja märkis, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tuleks kohtul jätta AS XXX (pankrotis) suhtes läbi vaatamata lähtudes PankrS § 43 lg
3. XxxOÜ-l ei olnud avalduses esitatule vastuväiteid. Kohus edastas 03.01.2013 vandeadvokaat Mari Männikole kõik menetluskulude kindlaksmääramisega seotud dokumendid, mille kätte saamist kinnitas adressaat 14.01.
4. Vastuväiteid Mari Männiko poolt ei esitatud. Toomas Saarma Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldur esitas 10.12.2012 täies ulatuses vastuväite õigusabikulude väljamõistmisele, kuna õigusabikulude nimekiri on võõrkeelne ja ei ole võimalik hinnata kantud õigusabikulude põhjendatust. Toomas Saarma palus: 1.Kohustada Swedbank AS-i kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitama õigusabikulude nimekirjade tõlked eesti keelde 2.Swedbank AS-i poolt õigusabikulude nimekirjade tõlgete esitamisel anda Xxx AS (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma`le mõistlik aeg nendega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks või alternatiivselt Swedbank AS-i poolt kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavate tõendite esitamata jätmisel jätta kantud õigusabikulud menetluskulude jaotuse kindlaksmääratud proportsioonis Xxx AS-ilt (pankrotis) välja mõistmata ning määrata Xxx AS-i (pankrotis) poolt Swedbank AS-ile hüvitamisele kuuluvateks menetluskulude suuruseks 1086,50 eurot. Pankrotihaldur riigilõivu hüvitamist ei vaidlustanud. Swedbank AS esitas 04.01.2013 kohtule ja pankrotihaldur Toomas Saarmale spetsifikatsioonide tõlked. Kohus andis 11.01.2013 pankrotihaldurile Toomas Saarmale aega esitada õigusabikulude osas seisukoht hiljemalt 31.01.
5. Pankrotihaldur vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 176

lg 2 sätestab, et kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsus jõustus 05.10.2012. Hageja esitas 04.10.2012 menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse, millele olid lisatud arved ja ingliskeelsed spetsifikatsioonid. Kohtu nõudel esitas hageja 04.01.2013 spetsifikatsioonide tõlked eesti keelde. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

Harju Maakohus 26.11.2012 määrusega edastas hageja avalduse kostjatele ning andis Xxx aktsiaseltsile võimaluse esitada oma apellatsioonimenetluse kulude nimekiri. Nimekirja kohtule ei esitatud. Kooskõlas

§ 176

lg 3 teeb kohus vastust saamata määruse üksnes avaldaja Swedbank AS-i menetluskulude kohta.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise 3 avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlus puudub selles, et Swedbank AS on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 85 000 krooni, so 5432.49 eurot (I kd lk 160). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsusest tulenevale menetluskulude jagamise proportsioonile. Kostja I on kohustatud hüvitama hagejale 40% tasutud riigilõivust, so 2 173 eurot, kostja II 40%, so 2173 eurot ja kostja III 20%, so 1086.49. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on Swedbank AS kandnud õigusabikulusid maakohtu menetluses ilma käibemaksuta 2909.50 eurot ja ringkonnakohtu menetluses ilma käibemaksuta 1179.31 eurot, kokku 4088.81 eurot. Lisatud arvetest nähtub, et õigusabi on osutatud hinnaga 115 eurot/tund ilma käibemaksuta. Hageja poolt 04.01.2013 esitatud spetsifikatsioonidest selgub, et maakohtu menetluses on õigusabi osutatud 25,3 tundi ja ringkonnakohtu menetluses 10 tundi, mis teeb kokku 35,3 tundi. Arvestades hageja poolt menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonis näidatud õigusabiks kulunud tundide arvu (35,3 tundi) ja korrutades selle hagejale ühe osutatud tunnitasu hinnaga 115 eurot, peaks hageja taotluses näidatud õigusabikulude summaks olema 4059.50 eurot. Maakohtus kantud õigusabi kulud on summas 2909.50 (25,3 tundi x 115 eurot/tund) eurot ja ringkonnakohtus 1150 (10 tundi x 115 eurot/tund) eurot. Kuigi kostja III esitas vastuväite õigusabikulude ingliskeelsetele spetsifikatsioonidele ja palus anda tõlgete esitamisel aega nendega tutvumiseks, ei ole kostja III peale spetsifikatsioonide tõlke saatmist vastuväiteid hageja lepingulise esindaja toimingute ja toimingutele kulunud aja osas esitanud. Kostja I ja kostja II ei ole samuti vastuväiteid toimingute ja nendele kulunud aja osas esitanud. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja Swedbank AS menetluskulude nimekirjaga, leiab, et Swedbank AS lepingulise esindaja kulu spetsifikatsioonis näidatud toimingute ja ajakulu osas on põhjendatud. Osutatud õigusabi maht vastab asja keerukusele ning on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks ka hageja esindaja tunnitasu hinda 115 eurot. Kuna kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale üksikute ajakirjete kaupa, siis ei pea kohus vajalikuks hageja menetluskulude nimekirja iga üksikut kirjet eraldi käsitleda. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind maakohtus 482 520.85 eurot (so 7 549 810.67 krooni).

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 ja 2 kohaselt on nimetatud hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 39 145,88 eurot (612 500 krooni). Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ei ületa kehtestatud piirmäära. Hageja õigusabikulud summas 4059.50 tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 otsusest tulenevale menetluskulude jagamise proportsioonile:

1. Kostja I on kohustatud hüvitama 40% tasutud õigusabist maakohtus summas 1163.80 eurot (2909.50x40%)
2. Kostja II on kohustatud hüvitama 40% tasutud õigusabist maakohtus 1163.80 eurot (2909.50x40%) ja 75% ringkonnakohtus 862.50 eurot (1150x75%), kokku 2026.30 eurot. 4
3. Kostja III on kohustatud hüvitama 20% tasutud õigusabist maakohtus 581.90 eurot (2909.50x20%) ja 25% ringkonnakohtus 287.50 eurot (1150x25%), kokku 869.40 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja sellele lisatud arvete ning spetsifikatsioonidega, leiab, et Swedbank AS-i avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt summas 9 491.99 eurot, millest riigilõiv on 5432.49 ja õigusabikulud 4059.50 eurot. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata 29.31 (9521.30-9491.99) euro ulatuses. Hageja menetluskulud mõista kostjatelt välja järgmiselt:
4. kostja I riigilõiv 2 173 eurot ja õigusabikulu 1163.80, kokku 3336.80 eurot
5. kostja II riigilõiv 2 173 eurot ja õigusabikulu 2026.30 eurot, kokku 4199.30 eurot
6. kostja III riigilõiv 1086.49 eurot ja õigusabikulu 869.40 eurot, kokku 1955.89 eurot. Seoses kostja I seisukohaga, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tuleks jätta AS Xxx (pankrotis) suhtes läbi vaatamata vastavalt pankrotiseaduse § 43 lg-le 2, leiab kohus, et avalduse läbivaatamata jätmise alust käesoleval juhul ei esine, isegi kui tegemist oleks pankrotivõlgnikuga. PankrS § 43 lg 2 kohaselt „Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.“ Kohus leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlus on seaduses ettenähtud spetsiifiline hagita menetlus, mis on seotud jõustunud lahendiga nn põhikohtuasjas. Seetõttu ei rakendu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses PankrS § 43 lg 2.

§ 177lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 5