Obsah (7)

§ 14§ 2§ 1§ 12§ 11§ 15§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25938 Tsiviilasi XXXavaldus tunnustada avaldaja

) § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis

§ 14järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Ts

MS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta 8 sätestatud erisusi. Kuivõrd avaldaja taotluse esemeks on tema ainuõiguse tunnustamine katuseterrassi kasutamiseks ka edaspidi, s.o avaldaja soovib katuseterrassi osas kasutuskorra kindlaksmääramist, tuleb asi lahendada vastavalt TsMS § 613 lõike 1 punktile 1 hagita menetluses.

1. Esimesena võtab kohus seisukoha avaldaja XXXnõude osas tunnustada avaldaja õigust Tallinnas XXX asuva korteriomandiga piirneva 6,6 m2 suuruse katuseterrassi ainukasutamiseks, määrates kindlaks nimetatud katuseterrassi kasutuskorra. Siinjuures märgib kohus, et lahendab avaldaja poolt kohtule esitatud nõuet, s.o avaldaja nõuet vaidlusaluse korteriomanike kaasomandiosa hulka kuuluva terrassi kasutamise ainuõiguse tunnustamist ja vaidlusaluse katuseterrassi kasutuskorra kindlaksmääramist, mis on kaasomanike vaheline vaidlus kaasomandi esemeks oleva ühiskasutuses oleva ruumi kasutamise üle, jättes kõrvale avaldaja hilisematest seisukohtadest ilmnenud eesmärgi, et kohus tunnustaks tema omandit vaidlusalusele terrassiosale, kuna nõudeid omandi kaitseks ja kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamiseks ei ole avaldaja kohtule esitanud ei esialgses avalduses ega ka pärast kohtu poolt 22.09.2009.a. avalduse täpsustuse nõudmist. Samuti ei ole avaldaja avaldanud soovi oma nõuet hiljem menetluse käigus muuta. Kohus selgitab, et kohus saab käesolevas asjas lahendada avalduse üksnes sellises ulatuses, millises see on esitatud. Siinjuures märgib kohus, et üks ja sama elamuosa ei saa üheaegselt kuuluda korteriomanike kaasomandi eseme ja ühe korteriomandi reaalosa koosseisu.
2. Kohtu poolt on tuvastatud, et avaldajale kuulub korteriomand asukohaga XXX , Tallinn (registriosa 5081101) (I t/l 11-15). Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on nimetatud korteriomandi reaalosa suuruseks 86,80 m
3. Avaldajale kuuluva korteriomandiga piirneb nn katuseterrass pindalaga 6,6 m
4. Kuivõrd avaldaja hinnangul kuulub nimetatud katuseterrass temale kuuluva korteriomandi reaalosa hulka, kuid puudutatud isikute esindaja vaidles sellele vastu, võtab kohus siiski, tuvastamaks käesoleva asja lahendamise aluseks olevaid materiaalõiguslikke sätteid, alljärgnevalt seisukoha, kas avaldaja poolt kasutatav katuseterrass kuulub korteriomandi reaalosa hulka või mitte, selgitades, et terrassi kinniehitamisel seinte ja katuse püstitamise teel, muutuvad seinad ja katus

§ 2

lõike 1 kohaselt kaasomandi osaks isegi siis, kui terrass kuulub korteriomandi reaalosa koosseisu. Vastavalt

§ 1

lõike 1 lausele 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis

§ 2

lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

§ 2

lõike 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada, kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 56 lõike 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kuigi avaldaja poolt kohtule esitatud ostu-müügilepingus (V t/l 9) on lepingu objekti, s.o korteriomandi nr 24, kasulikuks pinnaks märgitud 93,5 m2, ei sisalda leping täpseid andmeid selle kohta, mis kasuliku pinna koosseisu kuulus. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on avaldajale kuuluva korteriomandi reaalosa suuruseks 86,80 m

1. Sama nähtub ka puudutatud isikute esindaja poolt kohtule esitatud inventariseerimise plaanidest (V t/l 40). Lisaks nähtub 9 avaldaja poolt kohtule esitatud kinnistamisotsusest (V t/l 11-12), et avaldaja korteriomandi suuruseks on 86,80 m
2. Kohtule teadaolevalt ei ole avaldaja nimetatud kinnistamisotsust vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et asjaolu nagu kuuluks vaidlusalune katuseterrass korteriomandi reaalosa koosseisu, ei tõenda ei avaldaja poolt kohtule esitatud XXX korteri nr 24 rekonstrueerimise projekt (I t/l 16-30), 25.05.1994.a. eluruumi hindamise akt (I t/l 146-148 ja V t/l 10) ega ka XXX OÜ (kes on registreeritud vastavalt majandustegevuse registrile projekteerimise ja ehitusprojektide valdkonnas (I t/l 32-33)), poolt tehtud eksperthinnang (I t/l 16-29), kuna eelnimetatud projekti eesmärgiks oli üksnes koostada korteri nr 24 plaan ning kontrollida kandekonstruktsioonide tugevust ja püsivust, kusjuures nimetatud projekti kohaselt teostati ümberehitustööd 2000.a., ehitades terrassile peale katuse, mille tulemusena moodustus avaldajale kuuluvale korterile täiendav tuba ning ka hindamisakti eesmärgiks oli üksnes korteri müügiväärtuse kindlakstegemine, mitte korteri reaalosa piiride kindlaksmääramine, mistõttu ei saa ka nimetatud akti põhjal teha lõplikke järeldusi selle kohta, millised olid vallasasjast korteri reaalosa piirid. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et vaidlusalune nn katuseterrass ei kuulu avaldajale kuuluva korteri nr 24 reaalosa koosseisu, mistõttu juhindub kohus käesoleva asja lahendamisel asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lõikest 5, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, kusjuures kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest, ning

§ 12

lõikest 3, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, kusjuures juhul kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata lähtutakse korteriomanike huvidest. 24.

§ 12

lõike 1 kohaselt võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist kokkuleppega. Ka vastavalt AÕS § 72 lõikele 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

§ 12

lõike 2 kohaselt võivad korteriomanikud

§ 11

lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires otsustada küsimusi häälteenamusega. Ka Riigikohus on oma 18.01.2011.a. lahendi 3-2-1-151-10 punktis 10 rõhutanud, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused, nimelt need, mis ületavad tavakasutust, tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kohus, lähtudes

§ 15

lõikest 6 ja AÕS § 72 lõikest 1 ning eelviidatud Riigikohtu lahendist, asub seisukohale, et käesoleval juhul on nn katuseterrassi kasutamise korra kindlaksmääramine, samuti ümberehituste, mis võivad muuta elamu välisilmet, teostamise näol tegemist korteriomanike jaoks olulise, tavakasutust ületava küsimusega, mis tuleb seetõttu lahendada kaasomanike kokkuleppel. Kuigi avaldaja on koos teiste sarnases olukorras olevate kaasomanikega proovinud lahendada vaidlust kohtuvälistelt, mida tõendavad ka korteriomandi nr 14 omaniku esindaja pöördumised korteriühistu (II t/l 100), korteriühistut esindava advokaadi (I t/l 34-37) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (III t/l 8) poole, samuti avaldajale Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt saadetud kirjad (V t/l 16-17), ei ole kokkuleppeni jõutud. Korteriühistu üldkoosolekul otsuseid vaidlusaluse katuseterrassi kohta vastu võetud ei ole, kuid korteriühistu 27.01.2009.a. üldkoosolekul, mille protokolli avaldaja ka kohtule esitas (I t/l 38-40), märkis juhatuse esimees, et mõned kaasomanikud, muuhulgas ka avaldaja, on 10 omavoliliselt hõivanud ühisomandis oleva pinna, mistõttu peavad nad vastavalt ettekirjutusele taastama projektijärgse olukorra, likvideerides omavolilised ehitised. Samuti on kohtule puudutatud isikute esindaja poolt esitatud vaidlusalust katuseterrassi puudutav omanike otsus (II t/l 58-99), mille kohaselt nõustus 38 korteriomanikku otsuse punktiga, mille kohaselt on nende arvates avaldaja poolt teostatud ümberehitustööd ebaseaduslikud ja need tuleks lammutada. Tulenevalt kõigest eeltoodust nähtub, et küsimust ei ole suudetud lahendada kaasomanike kokkuleppel.

1. Kohus, määrates avaldaja nõudel kindlaks kasutuskorda, lähtub muuhulgas Riigikohtu 17.04.2008.a. lahendi 3-2-1-12-08 punktis 13 toodud juhistest, mille kohaselt tuleb kasutuskorra kindlaksmääramisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel eelistada ka vähemuse huvisid. Kuivõrd pooled ei vaidle asjaolu üle, et juba elamu projekti kohaselt oli vaidlusalune terrass ümbritsetud kiviseintega, ja projektijärgselt viib avaldaja korterist terrassile ka uks, mistõttu võib arvata, et terrass oligi mõeldud kasutamiseks, ning et selle kasutamine ei kujuta ohtu maja konstruktsioonide püsimisele, samuti kuna tegemist on alaga, mida saavad praktiliselt ja otstarbekalt kasutada üksnes korteris nr 24 elavad isikud, kuna vahetult korteri nr 24 akna ees paiknevat ala ei saa teised korteriomanikud ilma, et nad sellega otseselt riivaks avaldaja ja teiste korteri nr 24 elanike huve ning õigust privaatsusele ja eraelu puutumatusele, kasutada, ning avaldaja oli juba enne avalduse esitamist kohtule, kasutanud terrassi ilma probleemideta ligikaudu 10 aastat, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata kindlaks vaidlusaluse katuseterrassi kasutuskord viisil, et tunnustada avaldaja õigust Tallinnas XXX asuva korteriomandiga piirneva 6,6 m2 suuruse katuseterrassi ainukasutamist avaldaja poolt.
2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha avaldaja XXXnõude osas säilitada XXX katuseterrassil tehtud ümberehitused. AÕS § 74 lõike 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Vastavalt

§ 10

lõikele 2 on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kohtu hinnangul on

§ 12

lõikest 3 tulenevalt kaasomanike arvestatavaks huviks ka huvi elamu välisilme säilimise vastu selle projektijärgsel kujul, kuna maja välisilme on arhitektuuri oluline element, mis mõjutab nii omandi turuväärtust kui ka omanike subjektiivset rahulolu oma elupaigaga. Samuti on

§ 12

lõike 3 kohaselt kaasomanike arvestatavaks huviks see, et katuseterrassi juurdeehitis ei põhjustaks ohtu maja konstruktsioonidele. Lisaks on Riigikohus oma 16.04.

1. a. lahendi nr 3-2-1-31-03 punktis 18 rõhutanud, et juurdeehituste puhul on oluline kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve, selgitades välja, kas juurdeehitisega on oluliselt muudetud asja majanduslikku otstarvet, rõhutades lahendi punktis 19, et juhul kui juurdeehitis sisuliselt kellegi huve ei riku, ei saa nõuda lammutamist üksnes karistusena omavolilise käitumise eest. Avaldaja väidab, et seoses katuseterrassi ümberehitusega on elamut muudetud ebaoluliselt ja elamu majanduslikku otstarvet ei ole üldse muudetud. Samuti kinnitab avaldaja, et ümberehitus ei suurendanud tuleohtlikkust, kuna väljapääs terrassilt elamu katusele on säilinud ja ohu korral on võimalik kasutada tuletõrjeredeleid. Katuseterrassi ümberehitamine ei vähendanud ka põhikonstruktsioonide vastupidavust ega halvendanud sanitaar-hügieenilist seisundit. Ümber ei ole paigutatud ka küttesüsteemi, kuna avaldaja üksnes asendas vana malmradiaatori uue plekkradiaatoriga. Elamu fassaadi lagunemise põhjuseks võib avaldaja 11 sõnul olla aga ehitaja poolt lohakalt paigaldatud müürikatte plekk. Lisaks leiab avaldaja, et ta ei vastuta ka kahju eest, mis väljendub sunniraha määramistes, sest vastavalt ettekirjutusele nr XXX (III t/l 9) on sunniraha määratud mitmete omanike rikkumiste tõttu. Puudutatud isikute esindaja aga kinnitas, et projekti kohaselt olid terrassi kiviseinad pooles kõrguses, käesolevaks ajaks on seinad ehitatud täismõõdus seinteks ja on ülalt suletud. Korteriühistule väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb hoone rekonstrueerimisel aluseks võtta hoone originaallahendus, säilitades maksimaalselt arhitektuurseid detaile ning fassaadijaotust, seda aga avaldaja teinud ei ole. Samuti on ümber ehitatud soojustussüsteem ning muudetud on asja kasutusotstarvet, asudes katuse pinda kasutama eluruumina. Esindaja leiab, et lisaks ehitusseaduse rikkumisele, rikub ebaseaduslik ehitustegevus ka teiste korteriomanike õigusi. Ohustatud on hoone ja selle terviklikkuse ning ka teiste korteriomanike vara säilimine, kusjuures avaldaja on juba põhjustanud nii hoonele kui ka teistele elanikele kahju, näiteks on katuseterrassi ümberehitamine lõhkunud katusekatte, fassaadikatte ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud ettekirjutusi, muuhulgas ka korteriühistule (II t/l 101-102), nõudes sunniraha ka juhatuse liikmelt (II t/l 103). Avaldaja poolt kohtule esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuses nr XXX ja otsuses nr XXX (I t/l 41-43), milles nõutakse ehitise vastavusse viimist kehtiva ehitusprojektiga (tähtaega pikendati), on muuhulgas märgitud, et avaldaja on rõdu kinni ehitanud ebaseaduslikult, samuti asjaolu, et avaldaja kasutab seda ebaseaduslikult. Puudutatud isikute esindaja poolt kohtule esitatud 2009.a. oktoobris koostatud rekonstrueerimise projektis (II t/l 48-55) on täpselt välja toodud rekonstrueerimise tingimused, mille kohaselt tuleb rekonstrueerimisel järgida hoone esialgset 1984.a. projekti (II t/l 104). Samuti esitas puudutatud isiku esindaja kohtule 2009.a. novembris koostatud hoone fassaadi rekonstrueerimise projekti (III t/l 129-138), milles selgitatakse, et omavoliline ehitustegevus ei ole lubatud ja katuselahendus tuleb vastavalt originaallahendusele korrastada (III t/l 147). Kohtule puudutatud isikute esindaja poolt esitatud OÜ XXX arvamuses (II t/l 6-47) on välja toodud muuhulgas asjaolud, et sadevesi, kondensvesi ja niiskus võivad sattuda välisseina ja fassaadikatte vahele ning, et inimeste evakuatsioon vastavalt 1984.a. projektile on tõkestatud (II t/l 13), samuti, et küttesüsteemi suvaline muutmine võib jätta teised kaasomanikud vajaliku kütteta, kuna ühetoru-küttesüsteem võib minna tasakaalust välja (II t/l 14). Lisaks nähtub kohtule esitatud fotodelt (III t/l 148-149), et maja fassaadilt on krohv lahti tulnud, muuhulgas avaldaja korteriga piirnevalt osalt. Avaldaja poolt kohtule esitatud XXX OÜ eriarvamuse (IV t/l 188-201), mis on koostatud korteri nr 14 kohta, kohaselt, ei ole katusele evakueerimist ette nähtud, kusjuures katusele viiv uks on reeglina lukustatud. Samuti võib eriarvamuse kohaselt olla krohvi varisemise põhjuseid palju, kuid ekspert ei välista, et krohv võib olla varisenud ühisel mõjutusel ümberehitusi teostanud korterite nr 14, 24 ja 49 omanike tegevuse tõttu. Avaldaja poolt kohtule esitatud ekspertarvamuses XXX hoone fassaadi rekonstrueerimise eelprojekti kohta (IV t/l 202-212), mis on samuti koostatud üksnes käsitlemaks korteriomandi nr 14 ümberehitusi, leitakse, et krohvi võiks taastada ka juureehitisi lammutamata ja arvestada tuleks ka asjaoluga, et teised ebaseaduslikult ehitatud juurdeehitised projektiga seadustatakse, s.o välja arvatud korterite nr 14, 24 ja 49 omad. Kohus korraldas 12.11.2013.a. elamu XXX ja vaidlusaluse katuseterrassi suhtes vaatluse. Vastavalt paikvaatluse protokollile (V t/l 46-52) on kohtu poolt tuvastatud, et XXX elamu katusel paiknevad juurdeehitised on XXX poolt vaadates nähtavad (V t/l 49-50) ja 12 korteriomandite, mille juures paiknevatel terrassidel on juurdeehitisi teostatud, on hoone välisseinalt krohv lagunenud, kusjuures kõige suuremas ulatuses on krohv alla langenud just korteriomandi nr 24 juurdeehituse tänavapoolselt välisseinalt (V t/l 50). Kuivõrd nn katuseterrassi katusel puudub vihmaveerenn, sajab katuselt vihm krohvi ja silikaattellistest ehitatud seina vahele. Samuti on korteriomandi nr 24 juures paiknevat parapetti juurdeehituse käigus muudetud viisil, et dekoratiivne ilusein on kaotatud ja sein on täielikult suletud. Võrreldes vaidlusalust nn katuseterrassi katuseterrassiga, kus ei ole ümberehitusi teostatud (V t/l 52-53), nähtub, et katuseterrass on avatud, sellel puudub katus ja sissepääs katuseterrassile toimub madala metallvärava kaudu. Seega tuvastas kohus, et korteriomandi nr 24 omanik on katuseterrassi jaoks mõeldud ala täielikult kinni ehitanud ja katuselt ei pääse ka nn katuseterrassile tänu topeltustele, kusjuures väljaspool asuval metallist uksel ei ole linki ega lukku, vaid see on avatav ainult seestpoolt (V t/l 53). Vaatluse käigus tegi kohus kindlaks, et tegelikult on nn
2. korteri juurde kuuluv katuseterrass hoopis korteris paikneva magamistoa pinnast astme võrra kõrgemal asuva toa laiend, mille põrand on kaetud laminaatparketiga ja mille laes, mis on kaldega XXX poole, asub katuseaken (V t/l 55). Tuba on sisustatud sisseehitatud peegelustega riidekapi ja tualettlauaga. Nimetatud toa laiendi vasakul pool on topeltuksed, mille kaudu on toast võimalik väljuda katusele (V t/l 53 ja 56). Toa laiendi tänavapoolses välisseinas asub radiaator (V t/l 58), mis tähendab, et radiaatori algset asukohta on muudetud nii, et radiaator on tõstetud esialgsest asukohast toa välisseinast ümber toa laiendi välisseinale. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendatud, et vaidlusalusel alal on teostatud ümberehitustöid, nimetatud tööd ei vasta 1984.a. ega ka hiljem koostatud projektidele, korteriomandi nr 24 omanikul puudus nõusolek ümberehituste teostamiseks ning kasutades nn terrassi tegelikult eluruumina, ei kasutata korteriomandi nr 24 omanik kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, ümberehitused võivad põhjustada krohvi lagunemist maja välisseinal ja ka ohtu maja konstruktsioonidele, samuti on ümber ehitatud soojustussüsteem. Kohus leiab, et omavoliline ehitamine, mis on lõhkunud maja katust, võib halvendada elamu küttesüsteemi ja lõhkuda hoone fassaadi, ning seetõttu ei ole see kindlasti kõigi korteriomanike huvidest lähtuv. Kohtu hinnangul on siinjuures määrav juba ainuüksi asjaolu, et ümberehitused võivad põhjustada ohtu, kahju ei pea isegi tingimata tekkima. Kohtu hinnangul rikub vaidlusalane ümberehitus ka teiste kaasomanike huve, sest ümberehitus on muutnud vaieldamatult maja fassaadi välisilmet. Muudetud on hoone parapetti, dekoratiivset iluseina, välisseina kuju ning lisatud on nn katuseterrassile katus. Nimetatud muudatused on XXX poolt vaadates nähtavad. Kohtu hinnangul saab ka juhul, kui korteriomanikul on ainuõigus terrassi kasutamiseks, selle kinniehitamine rikkuda teiste kaasomanike õigusi, kui katuseterrassi nö kinniehitamine on muutnud elamu välist kuju ja projektijärgset arhitektuuri nagu seda on tehtud käesoleval juhul. Kohus leiab, et kaasomanike huvi maja välisilme säilimise vastu projektijärgsel kujul on sedavõrd oluline, et sellega tuleb arvestada kõigi ümberehituste tegemisel. Kohtu arvates ei ole avaldajal sellist erilist huvi, mis kaaluks üles kaasomanike huvid. Isegi kui projektijärgne esialgne lahendus ei ole olnud õnnestunud, nagu avaldaja leiab, ei õigusta see iga üksiku korteriomanikupoolset ühise asja muutmist vastavalt oma soovile, rääkimata sellest, et kaasomandis olevat katuseterrassi ei tohi ühelgi juhul muuta toa laiendiks, mida käesoleval juhul tehtud on. Ka ei ole ette nähtud avatud terrass ebamõistlik ega sea mingeid takistusi avaldajale kuuluva reaalosa kasutamiseks. 13
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole asjassepuutuvad avaldaja väited sellest, et vaidlusalune nn katuseterrass oli avaldaja poolt korteriomandi omandamise hetkel juba eelmise omaniku poolt ümberehitatud, samuti, et korteriühistu juhatus on andnud mitmetele korteriomanikele kooskõlastuse ilma loata tehtud rõdude ja lodžade ümberehituste tagantjärele seadustamiseks ega asjaolu, et korteriühistu juhatuse liige saatis Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 26.09.2008.a. e-kirja (II t/l 57 ja V t/l 13), milles juhtis tähelepanu muuhulgas avaldaja ümberehitustöödele, millele Tallinna Linnaplaneerimise Amet reageeris ning alustas avaldaja suhtes menetlust (e-kiri II t/l 56). Kohus selgitab, et ümberehituste teostamine eelmise omaniku poolt ei muuda ebaseaduslikke ümberehitusi seaduslikeks, mistõttu ei ole ka käesoleval juhul oluline, kes vaidlusalused ümberehitused teostanud on, samuti millest ajendatuna avaldaja suhtes väärteomenetlust alustati. Lisaks selgitab kohus, et käesolevas hagita asjas saab kohus võtta seisukoha üksnes avaldajat puudutavate asjaolude kohta. Tulenevalt kõigest eeltoodust jätab kohus avaldaja nõude tunnustada tema õigust säilitada Tallinnas XXX asuva korteriomandiga piirneva 6,6 m2 suuruse katuseterrassi ümberehitused, rahuldamata.
4. TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus Harju Maakohtu 15.10.2009.a. kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse nr XXX täitmine kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus.
5. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab avaldaja, juhul kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 14