1-13-2119/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2119 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. juuni 2013.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Andrus Lukk süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2013.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatava kaitsja adv Rünno Roosmaa Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Andrus Lukk isikukood 37410210260, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx, ei tööta, kinni peetud 28.10.
4. Kaitsja Adv Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2013.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista Andrus Lukilt (Lukk) riigieelarve tuludesse 356.04 eurot (kolmsada viiskümmend kuus eurot ja 04 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
6. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu
7. aprilli 2013.a otsusega tunnistati Andrus Lukk süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja alguseks arvati 28.10.2012.a. Süüdistus Andrus Lukk tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et tema sisenes Madalmaade Kuningriigist sõiduautoga xxxxxxxxxxx] Saksamaa Liitvabariigi territooriumile eesmärgiga transportida ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet Taani Kuningriiki. Andrus Lukk peeti kinni 28.02.2011.a kell 16.40 Saksamaa Liitvabariigi piiriületuspunktis Elten-Autobahn, misjärel leiti sõiduauto läbivaatuse käigus tema valdusest kokku 2608 katataime (Catha edulis) kimpu kogukaaluga 232 kg ning millised ekspertarvamuse kohaselt sisaldasid kokku 201,3 grammi ± 21,6 g narkootilist ainet katinooni. Eelpool nimetatud aine – katinoon - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Ekspert on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vajalik katinooni kogus on 30 kuni 600 mg ning 201,3 grammi ± 21,6 g katinoonist piisab narkojoobe tekitamiseks 300 kuni 7430 inimesele. Kuivõrd katinooni kogus on antud vahemikuna, tuleb Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-121-06 lähtuvalt keskmise koguse väljaselgitamisel tugineda minimaalsele ja maksimaalsele kogusele ning selle järgi on antud juhul keskmiseks ühele isikule narkootilist joovet tekitavaks koguseks 315 mg katinooni. Seega Andrus Lukk poolt käideldud katinooni kogus 201,3 grammi ± 21,6 g vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud katinooni käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (arvutuslikult 639 narkojoovet = 201,3 grammi : 0,315 g). APELLATSIOONI SISU Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue õigeksmõistva otsuse tegemist. Leiab, et kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Tõendatud on, et A. Lukk peeti 28.02.2011.a kinni teel Madalmaadest Taani Saksamaa piiril, kus leiti tema autost 2608 katataime kimpu kogukaaluga 232 kg, millised ekspertarvamuse kohaselt sisaldasid katiooni 300 kuni 7 430 inimesele narkojoobe tekitamiseks. A. Lukk on kinnitanud, et peale lühiülekuulamist selgitati talle, et kuivõrd kirjeldatud teguviis kuulub Saksamaal karistamisele rahatrahviga, siis saadetakse talle vastav otsus koju ning seejärel A. Lukk vabastati. Maakohtu otsuses viidatakse korduvalt Saksamaal kehtivale seadusele, milles olevat suures koguses narkokäitluse eest ettenähtavaks karistuseks 1-15 aastat. KarS § 7 lg 1 2 kohaselt on Eesti karistusõiguse kehtivuse eelduseks asjaolu, et samalaadne kuritegu peab olema karistatav ka teo toimepanemise koha riigis ehk Saksamaal. Asja materjalidest nähtuvalt koguse määratlemist ajal, mil A. Lukk viibis kinnipidamisel Saksamaa piiril 28.02.2011.a ei toimunud. Seega küsimus võimalikust e konkreetsest seaduserikkumisest polnud lahendatav ning suure tõenäosusega viidatud põhjusel lubatigi A. Lukkil tingimusteta edasi sõita. Pärast A. Luki käsutuses olnud auto kaalumist koos katataimedega ja ilma, tuvastati koguseks 241 kg taimi, kuid viidatud kogus ei saa omada mingit tähendust kvalifikatsiooni seisukohalt. Prokurör esitas kohtule tõendina märke 01.03.2011.a selle kohta, et katataimede kaaluks oli kotikaaluta 232 kg, millest omakorda oli võetud proovideks 2 760 grammi katat, millised saadeti uuringule. 06.05.2011.a ekspertiisiakti kohaselt oli proovis 2 758 grammi katat 31 kimbus. Paraku on tõenditena esitatud kaheksalt pildilt kolmel näha, et katavõrsed olid pakendatud kottidesse kimpudena, milledest iga oli mähitud banaanikoorde ja seotud niinega. Ekspertiisiaktist ega muust tõendist ei nähtu, et kas ekspertiisil või siis enne seda oleks toimunud katakimpude kaalu määratlemine ilma banaanikoore ja niinenöörita. Seega esineb A. Luki ja tema kaitsja poolt viidatud asjaolu, et menetlustoiminguna 06.05.2011.a toimunud aineuuring ei saa olla hinnatav narkootilise aine ekspertiisina, kuivõrd sellest ei nähtu kriminaalasja tõendamiseseme seisukohalt olulisust ning see ei vasta ekspertiisiakti nõuetele. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Maakohus ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud, on käsitlenud kõiki tõendeid seadusele tuginedes nende kogumis, maakohtu järeldused tuginevad lubatavatele tõenditele. Ka tuleb märkida, et kaitse seisukohti on maakohus käsitlenud ja need põhjendatult kummutanud. Apellandi seisukohta, mille kohaselt ei ole ekspertiisiakti nr SV 0618 – 15795/2011 – WK 12 (ekspertiis on teostatud Saksamaa Finantshalduse Haridus- ja Teaduskeskuse teaduskonnas, mis on Saksamaa Akrediteerimisekeskuse OÜ poolt akrediteeritud testilabor vastavalt DIN EN ISO/EC 17025) näol tegemist lubatava tõendiga, kuivõrd see ei vasta KrMS §-s 107 sätestatud nõuetele, kohtukolleegium ei jaga. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et ekspertiisiakt peab esmajoones kirjeldama eksperdi teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise andmeid ning arvamuse põhjendust. Seega peavad eksperdi järeldused tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-8806). Nendele tingimustele ekspertiisiakt vastab. Vaidlusaluses asjas tuleb aga nimetatud tõendi lubatavuse hindamisel lähtuda eelkõige KrMS §-st 65, mille esimese lõike kohaselt on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-84-09 selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustiku §-s 65 sätestatu sisustamisel tuleb silmas pidada, et mitte iga meie kriminaalmenetlusõiguse norm (reegel) ei ole käsitatav Eesti kriminaalmenetluse põhimõttena selle paragrahvi mõttes. Põhimõteteks, millega ei tohi välisriigis tõendite 3 kogumine vastuollu sattuda, on kõigepealt Eesti Vabariigi põhiseaduse asjakohased sätted (eeskätt PS §-d 22-24). Konkreetsemad tõendite kogumise põhimõtted on aga sätestatud KrMS §-s 64, eriti selle paragrahvi esimeses lõikes. Kohtukolleegium märgib, et käesolev kriminaalasi A. Luki süüdistuses on KrMS § 475 kohaselt rahvusvahelise koostöö raames üle võetud Saksamaa Liitvabariigi Kleve prokuratuuri taotluse alusel. Kriminaalasja materjalidest ei tõusetu kahtlust, et ekspertiisi tegemisel oleks Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteid rikutud. Seega on ekspertiisiakt nr SV 0618 – 15795/2011 – WK 12 lubatav tõend. Apellatsioonis märgitakse, et pealegi ei nähtu kõne all olevast ekspertiisist tõendamiseseme seisukohalt olulisust. Apellandi seisukoht on asjakohatu ning sellega pole võimalik nõustuda, kuivõrd just selle ekspertiisiga on tuvastatud narkootilise aine katinooni sisaldus süüdistatava poolt veetavates katataimedes. Teisi tõendeid asjas selle kohta ei ole. Nagu maakohtuski, seab kaitsja jätkuvalt kahtluse alla katataime kimpude kaalu määratlemise, leides, et kaal määrati koos iga kimbu ümber olnud banaanikoore ja niinenööriga. Kohtukolleegium osundab, et maakohus on küsimust käsitlenud ja pidanud põhjendatult kaitsja väited alusetuteks. Kohtukolleegium kordab, et ekspertiisiaktist nähtuvalt esitati ekspertiisiks 2758 g katat 31 kimbus. Nendest kimpudest valiti näidisteks 6 kimpu, mis võeti pakkematerjalist välja. Seal olnud kataokste kogukaal oli 386,8 g, mis 312 kimbu peale teeb 1998,3 g. Kataokste puhul analüüsiti narkootilist ainet katinooni. Katinooni-aluse sisaldus on 1,198‰ ±0,129‰.Sellest lähtuvalt on katinoon-aluse sisaldus esitatud 31 kimbus 2,39 g±0,26 g. Seega on ühe kimbu katinoon-aluse sisaldus 77,2 mg±8,3 mg. Analüüs viidi läbi kõrgsurve-vedelikkromatograafia abil. Vastavalt uurimisülesandele katakimpude üldkoguse 232 kg puhul teeb arvutuslikult kokku 2608 kimpu katat, mis sisaldavad kokku 201,3 g±21,6 g katinooni /tl 55-57/. Siit tuleneb, et katinooni sisaldus tuvastati pakkematerjalist eraldi. Ekspertiisiaktist tuleneb üheselt, et katinooni kogus on tuvastatud üksnes kataokstest, mitte neid ümbritsevast materjalist. Nagu öeldud, on maakohus kaitsja väited kummutanud ning kohtu põhjendused on veenvad (vt otsuse lk 3-4). Kohtukolleegiumi hinnangul pani A. Lukk toime teo, mis on kuriteona vaieldamatult karistatav nii Saksamaa Liitvabariigis kui Eesti Vabariigis. 21.06.2011.a esitas Kleve Prokuratuur Eesti Justiitsministeeriumile taotluse kriminaalmenetluse ülevõtmiseks koos lisaga faktiliste asjaolude kirjelduse kohta /tl 23-37/. Taotluses märgitakse, et vastavalt Saksa seadusandlusele algab narkootilise ja psühhotroopse aine kata mitte väike kogus 30 grammist katinoonist /tl 31/. Taotluse sisu ei sea kuidagi kahtluse alla apellatsioonis viidatud A. Luki väide, mille kohaselt peale lühiülekuulamist Saksamaal selgitati talle, et tema teguviis kuulub karistamisele rahatrahviga, vastav otsus saadetakse talle koju ning et pärast seda ta vabastati. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, otsuse tühistamiseks alust ei ole. Eelnevat arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
8. aprilli 2013.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. A. Luki kaitsja adv Rünno Roosmaa esitas taotluse määrata tema poolt A. Lukile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises ja apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Roosmaa makstavaks tasuks 252 eurot, millele lisandub käibemaks 50.40 eurot, kokku 302 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse
9. juuni
10. a otsuse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Korra) 4 punkti 16 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 216 eurot. Et käesoleval juhul on tegemist üheepisoodilise, ühte köitesse mahutatud tavalise keerukusega kriminaalasjaga, sama kaitsja osales kriminaalasja arutamisel ka esimese astme kohtus ning et apellatsiooni maht on väike, selles korratakse juba maakohtus esitatud väiteid, siis leiab kohtukolleegium, et tasu maksimaalmääras taotlemine ei ole põhjendatud, apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise mõistlikuks tasuks on 126 eurot. Ringkonnakohtu istung kestis 25 minutit, seega on istungil osalemise tasu 18 eurot, mitte 36, nagu seda taotleb kaitsja. Kokku kuulub tasumisele 144 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu, kokku 172.80 eurot. Õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ja sõidukulude katteks esitas kaitsja taotluse määrata Advokaadibüroole Roosmaa makstavaks tasuks 183.24 eurot (sealhulgas 20% käibemaksu). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on selles osas põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
11. detsembri 2009.a otsuse punktidest 5, 16, 18, 19, 47.3, 52 ja 54 kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas 356.04 eurot. KrMS 185 lg 2 kohaselt jäävad § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi tegemisel kulutused riigi õigusabile süüdistatava kanda. Malle Preimer Meelika Aava 5 Pavel Gontšarov