Obsah (8)

§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-49851 XxxOsaühing hagi Osaühing Xxx vastu allüürile

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.07.2013.a. Osaühingu Xxx esindaja esitas 30.08.2013.a ja Kaitseliidu esindaja 21.06.2013.a avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seega on avaldused tähtaegsed. Samuti vastavad avaldused

§ 174lg 3 nõuetele.

Kaitseliidu avaldus vastab ka

§ 174lg 6 nõuetele.

5.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas 21.08.2013.a määrusega kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2 koos selle lisadega hagejale ning andis talle võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Harju Maakohus edastas 02.09.2013.a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos selle lisadega hagejale ning andis talle võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Määrused on kostjale kätte toimetatud hoiustamisega vastavalt

§-s 327 sätestatule. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostja menetluskulud

1. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud 63h ulatuses tunnihinnaga 75 eurot, kokku 4 725 euro eest (käibemaksuta). Lisaks on kostja menetluskuluks riigilõivud kogusummas 1 118,44 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 5 843,44 eurot.
2. Kostja avaldusest nähtub, et kostja menetluskuluks on riigilõivud summas 1 118,44 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on vastuhagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 479,33 eurot (I kd, tlk 109, maksekorraldus) ja apellatsioonkaebuselt 639,11 eurot (II kd, tlk 10, maksekorraldus), kokku 1 118,44 eurot. Vastava kulu kandmine kostja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.
3. Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud 63h ulatuses tunnihinnaga 75 eurot, kokku 4 725 euro eest (käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 30.11.2011.a istungil osalemiseks kulunud 0,5h. Kohus leiab, et antud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,25h. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,25h, vähendades toimingule märgitud aega 0,25h võrra.
4. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 25.01.2012.a istungil osalemiseks kulunud 0,75h. Kohus leiab, et antud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,4h. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,4h, vähendades toimingule märgitud aega 0,35h võrra.
5. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 14.02.2013.a istungil 3 osalemiseks kulunud 1h. Kohus leiab, et antud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,8h. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,8h, vähendades toimingule märgitud aega 0,2h võrra.
6. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 28.03.2013.a istungil osalemiseks kulunud 1,25h. Kohus leiab, et antud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,6h. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,6h, vähendades toimingule märgitud aega 0,65h võrra. Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ülejäänud osas on kostja õigusabikulud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
7. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 61,55h (63h – 1,45h), mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (75 eurot) arvestades vastab 4 616,25 eurole.
8. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind maakohtu otsuse kohaselt 99 432,46 krooni e 6 354,89 eurot. Kuivõrd kostja esitas ka vastuhagi, mis menetluse tulemusel ka rahuldati, leiab kohus, et hagi ja vastuhagi hinnad tuleb käesoleval juhul liita. Seega on tsiviilasja hinnaks lepingulise esindaja kulude piirmäära osas 138 052,34 krooni (hagihind 99 432,46 krooni + vastuhagi hind 38619,88 krooni).

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal (08.10.2010.a) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” (12.09.2008.a – 05.12.2010.a kehtinud redaktsioon) § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 200 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 70 000 krooni e 4 473,82 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on suuremad seaduse alusel kehtestatud piirmäärast, seega tuleb vastaspoolelt väljamõistetavad lepingulise esindaja kulud viia piirmääraga kooskõlla, vähendades kostja lepingulise esindaja kulude hüvitise 4 473,82 euroni. 16. Kostja menetluskulud on kokku 5 592,26 eurot (riigilõivud 1 118,44 eurot + lepingulise esindaja kulu 4 473,82 eurot), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 251,18 eurot (taotletud summa 5 843,44 eurot – rahuldatud summa 5 592,26 eurot). 17.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 592,26 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolmanda isiku menetluskulud

1. Avaldusest nähtub, et kolmandale isikule on õigusabi osutatud 51,75h ulatuses tunnihinnaga 84,36 – 85,2 eurot, kokku 4 388,32 euro eest (käibemaksuga).
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus kolmanda isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirjast nähtub, et kolmanda isiku esindajal on 14.02.2013.a istungil osalemiseks kulunud 1h. Kohus leiab, et antud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,8h. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,8h, vähendades toimingule märgitud aega 0,2h (17,04 euro) võrra. Kohus, analüüsinud kõigi kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ülejäänud osas on kolmanda isiku õigusabikulud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. 4
3. Kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 17,04 eurot. Kokku loeb kohus kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4 371,28 eurot (taotletud summa 4 388,32 eurot – rahuldamata summa 17,04 eurot), milline summa tuleb hagejalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
4. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind maakohtu otsuse kohaselt 99 432,46 krooni e 6 354,89 eurot. Kuivõrd kostja esitas ka vastuhagi, mis menetluse tulemusel ka rahuldati, leiab kohus, et hagi ja vastuhagi hinnad tuleb käesoleval juhul liita. Seega on tsiviilasja hinnaks lepingulise esindaja kulude piirmäära osas 138 052,34 krooni (hagihind 99 432,46 krooni + vastuhagi hind 38619,88 krooni).

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal (08.10.2010.a) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” (12.09.2008.a – 05.12.2010.a kehtinud redaktsioon) § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 200 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 70 000 krooni e 4 473,82 eurot. Kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud ei ületa seaduse alusel kehtestatud piirmäära. 22.

§ 177

lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kolmas isik vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 371,28 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5