3-11-2058/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi

1. detsember 2013, Tartu 3-11-2058 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 20.07.2011.a käskkirja nr 6-3/1352-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.09.
2. a otsus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.09.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
4. jaanuarini
5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vangla 20.07.
7. a käskkirjaga nr 6-3/1352-D karistati A. Streltsovi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.3, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega ning piirati osaliselt või täielikult VangS § 22, § 30, § 31-32, § 34-38, § 46 ja § 48 tulenevaid õigusi. A. Streltsovi karistati selle eest, et tema 20.06.2011 hommikusöögi ajal üritas läbi avatud toiduluugi visata kinnipeetavast toidujagajat R. Laanemetsa pudru ja teega. Valvuril U. Märksil õnnestus õigel ajal kausist kinni haarata ja pudruga keegi pihta ei saanud. Väike kogus teed tabas toidujagaja vasakut käerannet. A. Streltsov keeldus putru võtmast ning lubas ka edaspidi toidujagajat toiduga visata, kui viimane jagab toitu kaaluga.
8. Viru Vangla 02.09.
9. a vaideotsusega nr 6-12/295-3 jäeti kaebaja poolt esitatud vaie (tl 21-22) käskkirja nr 6-3/1352-D kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Viru Vangla 03.10.
10. a otsusega nr 6-12/295-4 (tl 25) jäeti rahuldamata ka samas vaides esitatud 20 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõue.
11. A. Streltsov esitas 23.08.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 20.07.
12. a käskkirja nr 6-3/1352-D tühistamiseks. Viru Vangla on rikkunud kaebaja kartserisse paigutamisega põhiseaduse (PS) §-e 12,13,17, 18, 19 ja
13. HALDUSKOHTU LAHEND
14. Tartu Halduskohtu 22.03.
15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. VangS § 67 p 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.3 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujate ja teiste isikutega viisakas. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sisalduvad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Viru Vangla poolt kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalid kinnitavad, et kaebaja puhul on kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid järgitud. Distsiplinaarmenetluse käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 16), kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest (tl 17) ja talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 19). Kaebajale on karistus määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning tema kohta koostatud käskkiri rajaneb kehtivatel õigusaktidel ja vastab HMS §-des 55, 56 ja 57 haldusakti kohta kehtestatud vorminõuetele. Selles on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine ja valitud piirangute kohaldamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab viieteistkümne ööpäeva pikkune karistus arvestada nii varem korduvalt karistatud kaebaja isikut kui vanglaametniku ja toidujagajast kinnipeetava kohustuste takistamises ja ebaviisakas käitumises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule ning pole ülemäärase raskusega. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et kaebajale määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, kaebaja poolt loetletud põhiseaduse paragrahvides kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebajat on ebaõiglaselt karistatud kartserikaristusega. Kaebaja oli 15 päeva kartseris ebainimlikes tingimustes. Viru Vangla süüdistas kaebajat selles, et ta viskas kausiga toidujagajat. Valvur U. Märksi kirjutas ettekande kaebaja kohta, et temast kurjategija teha. P-2 sektsiooni on üles pandud videokaamera, mis ei näita kaebaja Viru Vangla paljasõnalist süüdistust kaebaja 2 kohta. Lisaks ei saa ka valvur U. Märks kindel olla, et kaebaja tahtis toidujagajat kausiga visata. Kaebaja palub, et ringkonnakohus järgiks põhiseaduse §-e 11, 12, 14 ja
18. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohtu 22.03.
19. a otsus on seaduslik ning põhjendatud ja vastustaja nõustub täielikult selles märgitud kohtu seisukohtadega. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb käesolevas asjas halduskohtule esitatud enda kirjalike seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas vastuses uuesti korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.09.
21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu oleks ta distsipliinirikkumises süüdi tunnistatud ainult valvur U. Märksi ettekande alusel. Toidujagaja R. Laanemets on kinnitanud, et kambrist nr 1287 visati teda 20.06.2011 alguses kuuma teega ja hiljem pudruga selle tõttu, et ta jagas toitu kaalu järgi. Pudruga ta pihta ei saanud, kuid kuuma teed sai ta käe ja jala pihta (tl 20). U. Märksi ettekande kohaselt üritas kaebaja 20.06.2011 läbi avatud toiduluugi visata R. Laanemetsa pudru ja teega. Kuna valvuril õnnestus kausist kinni haarata, siis pudruga keegi pihta ei saanud, kuid mingi osa teest tabas toidujagaja kätt. Kaebaja lubas ka edaspidi toidujagajat toiduga visata, kui viimane jagab toitu kaaluga (tl 18). A. Streltsov on oma 20.06.2011 antud seletuses kinnitanud, et ta tahtis putru visata sektorisse, kuid keegi takistas teda. Kaebaja on kinnitanud, et teeb seda ka edaspidi, kui talle normi järgi toitu ei anta (tl 19). Seega on alusetu kaebaja väide, et teda süüdistatakse ainult U. Märksi ettekande alusel. Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendite alusel on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja süü toimepandud distsipliinirikkumises on tõendatud. Mingit tähendust ei omaks videokaamera salvestis, kuna ka ilma selleta on kogutud küllaldaselt tõendeid, mis on aluseks kaebaja karistamisele distsiplinaarkorras. Samuti on vastustaja õigesti leidnud, et teise kinnipeetava toiduga viskamine on ilmselgelt ebaviisakas käitumine ja kaebaja on toime pannud Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 ja VangS § 67 lg 1 p 2 rikkumise.
23. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et teda on ebaõigesti karistatud kartserikaristusega. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, keda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras vangla ametnike korraldustele mitteallumise, nende sõimamise, ähvardamise ja nende suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Samuti on kaebajat juba varem karistatud distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta viskas toidu koos kausiga toidujagaja suunas. Eeltoodu alusel on vastustaja õigesti leidnud, et kuna kaebaja ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi, siis ei ole kaebaja suhtes võimalik kohaldada kergemat distsiplinaarkaristust ning teda tuleb karistada kartserikaristusega. Kuna analoogse rikkumise eest oli kaebajat enne karistatud kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, siis on vastustaja õigustatult leidnud, et praeguse distsipliinirikkumise eest on proportsionaalne karistus kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. Ringkonnakohus leiab, et rikutud ei ole kaebaja põhiseaduslikke õigusi. Kaebajale oli tagatud õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Samuti ei ole alust väita, et kaebajat oleks karistatud seoses tema rahvusliku kuuluvusega, kuna vangistust reguleerivate õigusaktide järgimine on iga kinnipeetava kohustus sõltumata tema rahvusest. 3
24. Kuna kaebaja oli kogu kohtumenetluse vältel vabastatud menetluskuludest, siis menetluskulud asjas puuduvad. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi