1-12-6373/42

Kriminaalasi nr. 1-12-6373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6373 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sven Kaljuvee elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sven Kaljuvee isikukood 39308255221 xxx Kaitsja Eduard Bulattšik Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sven Kaljuvee tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus Sven Kaljuveele riigi õigusabi osutamise eest tasu 58, 08 eurot. Välja mõista Sven Kaljuvee´lt kriminaalmenetluse kulud 58,08 eurot kaitsjatasu. Sven Kaljuvee´l tasuda kaitsjatasu ühekuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Sven Kaljuvee 1-12-6373 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sven Kaljuvee elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sven Kaljuvee tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.10.2012 otsusega KarS §215 lg 3 p 1 ja §418 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 08.09.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.02.2012 ja lõpp 23.08.
3. Kinnipidamisasutuses Sven Kaljuvee kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tall on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vahistamist xxx ja elas oma õe poolt üüritud korteris. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde aadressile xxx. Omab põhiharidustxxx xxx eriala omandamine jäi pooleli kuna läks tööle. Kriminaalhoolduse andmetel aga visati koolist alkoholi tarvitamise tõttu välja. Kindlat eriala ei oma. Avaldas soovi omandada keskharidus. 2013 ei läbinud Viru vanglas 10.-sse klassi astumise testi. Juhul, kui vabaneb ennetähtaegselt, soovib S. Kaljuvee minna õhtukooli ning hiljem omandada ärikorralduse eriala. Enne vangistust töötas ametlikult xxx. Kinnipeetaval oli ka oma ehitusfirma xxx, mis tegeles ehitus- ja remonditöödega, praeguseks on firma tegevus peatatud. Majanduslik toimetulek olevat olnud rahuldav, vajadusel toetasid teda vanemad. Vargused olevat sooritanud tuttavate mõjul. Kuigi tarvitas sageli alkoholi, ei olevat see tema majanduslikku toimetulekut mõjutanud. Isiku sõnul olevat tal vabanemise korral võimalik asuda oma viimasesse töökohta, suusõnaline lubadus olevat olemas. Suhtlusringkonda on juba aastaid kuulunud alkoholi kuritarvitavad sõbrad/tuttavad. On olnud nende poolt mõjutatav, tuttavatele on raske "ei" öelda ning sõprade tunnustuse nimel on olnud valmis ka seadust rikkuma. Tunnistab, et tarvitas liialt alkoholi, kuna tema sõpruskonnas oli tavaline alkoholi tarvitamine ja agressiivne käitumine. Esmakordselt olevat alkoholi proovinud 12-13-aastaselt. Alkoholiseaduse alusel karistatud 2 korda, viimati 12.08.2011.a. Mõistab alkoholi kahjulikkust. Suusõnaliselt on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. On läbinud xxx Vangistuses kinnipeetav on osalenud tööhõives ja hetkel käib tööl tootmishoones. Toimunud on ITK põhised vestlused. ITK on täies mahus täidetud. Isik on motiveeritud individuaalset täitmiskava täitma ning tema käitumine on olnud rahuldav. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vanglas viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud vägivallaga ning tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on karistatud omastamise, varguse, asja omavolilise kasutamise ning omavolilise sissetungi eest. Mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 a jooksul 48% Viru vangla toetab Sven Kaljuvee tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama aadressile xxx xxx Maja kulub kinnipeetava vanematele. Kinnipeetava ema andis kirjaliku nõusoleku Sven Kaljuvee ennetähtaegseks vabanemiseks nende elamispinnale koos elektroonilise järelvalvega. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele. 2 Ülalmainitud aadressil elab ka kinnipeetava vend - Rxxx Kxxxe (kriminaalkorras karistatud ja isik on määratud kriminaalhooldaja järelvalve alla). Viimane kuritegu on sooritatud koos venna Rxxx Kxxx. Kinnipeetava sõprade hulka kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Ema on invaliidsuspensionär. Isa töötab xxx. Pere majanduslik olukord väidetavalt rahuldav. S. Kaljuvee sõnul toetavad nad poega vajadusel materiaalselt. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral isikul töökohta garanteeritud ei ole. Karistusregistri andmetel on Sven Kaljuveel 3 kehtivat kriminaalkaristust, 5 kehtivat väärteokaristust, 3 arhiveeritud väärteokaristust (Alkoholiseadus, ÜTS, Liiklusseaduse rikkumine, avaliku korra rikkumine). Viimane kuritegu on sooritatud grupis. Antud kuriteo sooritas kinnipeetav kriminaalhooldusel olles. Katseaja kulgu hinnati mitterahuldavaks, kuna kinnipeetav sooritas katseajal uue kuriteo ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, kuna tal ei olnud tahtmist neid tunde teha. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada S. Kaljuvee kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 9 kuud. Sven Kaljuvee taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla 6 kuuks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Sven Kaljuvee tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sven Kaljuvee isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Sven Kaljuvee nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Sven Kaljuvee on vanglas esimest korda. Varem kriminaalkorras karistatud 2 korda (varavastaste kuritegude eest). Praegune 3-s karistus mõisteti asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime 3 pandud vägivallaga ning tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Korduvalt karistatud väärteokorras sh liiklus - ja alkoholiseaduse alusel. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Sven Kaljuvee puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Sven Kaljuveele määratud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Sven Kaljuveed uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist käitumiskontrolliajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sven Kaljuvee vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 4