) § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.
lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Seega on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt tõendit täitmise vastuvõtmise kohta. Kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Jaan Mõsak on väitnud, et on kogu võlgnetava summa Keijo Kaljusaarele tagastanud, sh osaliselt sularaha maksetega. Kohtu hinnangul võlakirja viimane lause, mille kohaselt näidatakse eraldi kokkulepped lepingu lisas, eeldas seda, et kui võlakirja aluseks oleva võlgnevuse katteks tehakse makseid või võlasumma väheneb muul põhjusel (nt tasaarvestus vms), siis fikseeritakse see kirjalikult ja lisatakse võlakirjale. Kuna Jaan Mõsak ei ole nõudnud hagejalt kirjalikku kinnitust Lk 3/ 4 Tsiviilasi nr 2-12-37087 sularaha kättesaamise kohta ja sularaha üleandmine ei ole kirjalikult fikseeritud, siis on Jaan Mõsaku väited nõude tasumise kohta sularahas paljasõnalised. Ka kohtu poolt 10.10.2013 ja 21.11.2013 kohtuistungitel ärakuulatud tunnistajad A.M. ja J.P. ei kinnitanud, et nad oleksid olnud tunnistajaks mõne sularaha üleandmise juures. Riigikohus on eelnimetatud lahendis ka märkinud, et võlgnik võib võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. A.M. on öelnud, et on olnud üks sularahas maksmine, kui Keijo Kaljusaar teda ähvardas ja A.M. temale siis 100 krooni andis. Kohus ei pea sellist väidet usutavaks. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, et A.M. oleks pärast ähvardamist pöördunud politseisse. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et ähvardus ei olnud politseisse pöördumiseks piisavalt tõsine ja intensiivne. Küsitav on ka raha üleandmine sularahas, kui senini on tehtud makseid ülekandega. Seega ei ole tõendatud, et Jaan Mõsak on teinud võla katteks ka sularaha makseid.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud laenu tagasimaksmist, on kostja vastavat lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja põhinõue summas 5 927 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused – nõude olemasolu ja selle nõude täitmisega viivitamine – on antud juhul täidetud. Kostja on nõude tasumisega olnud viivituses alates 02.09.2009. Võlakirja kohaselt on intressimääraks 10 %. Hageja on palunud välja mõista viivis põhinõude ulatuses, s.o summas 5 927 eurot. Kuna viivise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb hageja nõue rahuldada. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Jaan Mõsak. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lk 4/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.