Obsah (5)
§ 76§ 184§ 65§ 68§ 75Toimik nr 1-11-8715 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8715 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekret
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Virgo Lindsalu talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt Virgo Lindsalule osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, ning käibemaks 8 eurot). Välja mõista Virgo Lindsalult kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Virgo Lindsalul tuleb tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(5)Asjaolud Viru Vangla esitas 12.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Virgo Lindsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Virgo Lindsalu on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsusega
§ 184
lg 2 p 2, § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 01.02.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuus 25 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2011-15.05.2011, s.o 2 päeva vangistust, 11.06.2011-11.06.2011, s.o 1 päev vangistust, kokku 3 päeva vangistust. Kandmata karistus 4 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.07.2011 ja lõpp 25.03.
- Virgo Lindsalu andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 49). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.11.
- Kinnipidamisasutusest Virgo Lindsalu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud xx ja xx tugigrupis, lõpetanud põhikooli ja alates 02.09.2013 õpib gümnaasiumis. Lisaks on kinnipeetav varasemalt töötanud vanglas majandustöödel abitöölisena koristajana. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Eramu kuulub kinnipeetava emale, kes andis oma nõusoleku isiku suhtes elektroonilise valve rakendamiseks. Pärast vangistust on kinnipeetaval võimalik asuda tööle miinimumpalga eest abitöölise ametikohale xxx OÜ-sse, tegemist on perefirmaga. Kinnipeetaval puudub kindel eriala ning stabiilne töökogemus. Isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii kriminaal- kui ka väärteokorras, mis viitab asjaolule, et kinnipeetav võib alkoholi tarbides käituda mõtlematult, mistõttu on risk seoses alkoholi tarvitamisega olemas. Alates 2009 aastast on kinnipeetav tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, peamisteks on olnud amfetamiin ja GHB. Isikut on NPAS alusel karistatud kahel korral. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Ühe katseaja läbis edukalt, kuid teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist elektroonilise järelvalve alla, kuna see soodustab V.Lindsalu taasühiskonnastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Virgo Lindsalu elama asuda oma emale kuuluvasse eramusse aadressil xxx. Elamistingimused on väga head ning vastavad elektroonilise valve nõuetele. Kinnipeetav elas antud aadressil ka enne vangistust. xx xxx andis oma nõusoleku isiku suhtes elektroonilise valve rakendamiseks. Ema kinnitusel on kinnipeetaval põhiharidus ning elukutset ta ei oma. Varasema töötamise kohta xx xx andmed puuduvad. Peale vangistust on kinnipeetaval võimalik asuda tööle miinimumpalga eest abitöölise ametikohale xxx OÜ-sse. Tegemist on perefirmaga. Isikut on korduvalt kriminaal- ning väärteokorras karistatud. Ta on varasemalt viibinud ka kahel korral kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal järgis isik kõiki nõudeid ning lõpetas katseaja edukalt. Viimasel katseajal pani isik toime uue kuriteo, mille tõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Eelnevast tulenevalt ei ole isik varasemalt täitnud kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Virgo Lindsalu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab kaitsealust, palub vabastada ta enne tähtaega. Isiku käitumine on hea. Vanglas on ta hõivatud kasuliku tegevusega. Pärast vabanemist on tal töökoht, mis maandab uute kutritegude toimepanemise riski. 2
(5)Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V. Lindsalu käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada V. Lindsalu kriminaalhooldusele allutamisega ja lisakohustuste panemisega. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V. Lindsalul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 25.03.2016, s.o karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Virgo Lindsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel
§ 75
lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kolme nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, alluda elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 9 (üheksa) kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Virgo Lindsalu tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise eest, narkokuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimene katseaeg möödus edukalt kuid viimasel katseajal jätkas kuritegevust pannes toime uued kuriteod. Käesolev karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (narkojoobes). Harju Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsusest (lk 17-20) on näha, et Virgo Lindsalult leiti ja võeti ära tema kasutuses olnud sõiduautost minigrip kilekott 3,4-metüleendioksümetkatinooni sisaldava pulbrilise massiga 8,42 g (puhtal kujul 7,08 g metülooni). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et Virgo Lindsalu on väärteokorras 21 korral karistatud, nendest 19 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest ja 1 korral 2011 aastal NPAS alusel. 3
(5)Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Virgo Lindsalu puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud Convictuse ja Corrigo tugigrupis, lõpetanud põhikooli ja alates 02.09.2013 õpib gümnaasiumis. Lisaks on kinnipeetav varasemalt töötanud vanglas majandustöödel abitöölisena koristajana. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 04.02.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema xx xx juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 54). Elukoha sobivuse kontrolllehest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele (isiklik toimik II osa lk 54 pöördel). Vabanemisel garanteerib Virgo Lindsalule töökoha xxx abitöölise ametikohale töötasuga 400 eurot (lk 13). Tegemist on perefirmaga. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Virgo Lindsalu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkootilise aine suures koguses omandamine ja valdamine, narkoaine kogus 7,08 g metülooni), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteid ja liikluskuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus narkokuritegu ja liikluskuritegu katseajal) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et neljal korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kahel korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue narko- ja liikluskuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Virgo Lindsalule piisavalt mõju. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.03.2016, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta 3 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud Virgo Lindsalul uut narkokuritegu toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 4
(5)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Virgo Lindsalu temale Harju Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 5
(5)