Kordusenampakkumisel osales OÜ Infestus, kes oleks potentsiaalselt soovinud osale esitada pakkumise. OÜ Infestus enampakkumisel osale pakkumist ei teinud, sest avaldajad olid esitanud päev enne kordusenampakkumist 27.12.2012 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Avaldajad väitsid, et seoses nende esitatud kaebusega kohtutäituri tegevusele, ei ole kordusenampakkumine seaduspärane. Järgmine kordusenampakkumine toimus 05.02.2013. Kordusenampakkumisel teavitas kohtutäitur sissenõudjat, et avaldajad on taas esitanud kohtutäiturile samadel põhjustel taotluse täitemenetluse peatamiseks, kuid kohtutäituri hinnangul alust täitemenetluse peatamiseks ei esinenud. Kohtutäitur jättis avaldajate taotluse rahuldamata. Avaldajad kordusenampakkumisele ei ilmunud. 05.02.2013 kordusenampakkumisel tegi OÜ Infestus osale pakkumise ja tema pakkumine tunnistati parimaks. Vastavalt
lg-le 1 on OÜ Infestus Tehnovõrkude Ehituse OÜ 200 000 kroonise nimiväärtusega osa omanik. Kohtuotsus on täidetud. Kaebus on põhjendamatu, kuna kohtuotsuse täitmine on toimunud vastavalt seadusele, kohtuotsusele ja selles määratud täitmise korrale. Täitemenetluse seadustiku alusel täidetavaks kohtuotsuseks on ka kohtuotsus, millega avaldajad osaühingust välja arvati. Seadus otsuse täitmise puhuks erisusi ei sätesta, osa alla hindamise võimalus peab olema tagatud. ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Kuigi kohus pidas vajalikuks kohtuotsuses määrata täiendavalt ka osa alghind enampakkumisel, ei välista see kohtutäituri õigust rakendada seadust (
Tõele ei vasta avaldajate väide, nagu oleks kohtuotsuse täitmise korrana määratud osa alghind kokku lepitud tsiviilasjas nr 2-11-25495. Nimetatud asjas toimunud kohtuistungil arutasid pooled kompromissi väljavaateid kokkuleppeni jõudmata. Osa alghinna enampakkumisel määras kohus. Avaldajate ebaõiged eeldused selles osas, millise hinnaga osa õnnestub enampakkumisel müüa, ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. OÜ Infestus on Tehnovõrkude Ehituse OÜ üheks osanikuks. Kõigi kolme enampakkumise teated on avalikult teatavaks tehtud, kuid avaldajatele kuulunud osale ei olnud ühtegi huvilist. Enampakkumise nurjumine väljendab enampakkumise alghinna mittevastavust osa väärtusele. Sissenõudjal ei olnud mingisugust erihuvi osa alla hindamise suhtes. Osa alla hindamine ei tekita alust täitemenetluse lõpetamiseks. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis 19.04.2013 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vastavalt
lg 2 müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.
lg 1 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks või kõik pakkumised lükatakse tagasi.
lg 5 järgi toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, 3
lg 5 sätestatut, madalama hinnaga ning täita kohtuotsust, s.t arvata avaldajad osaühingu osanike hulgast välja. Avaldajad ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks täitemenetluse korda rikkudes tekitanud olukorra, kus OÜ-l Infestus oli võimalik tulenevalt nurjunud enampakkumistest omandada avaldajatele kuuluv osa madalama hinnaga, kui märgitud tsiviilasjas nr 2-11-25495 tehtud otsuses. Määruskaebus 22.07.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja täiteasjad nr 027/2012/2569 ja 027/2012/2570 lõpetada, menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus on täitemenetluse seadustikku valesti tõlgendatud. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi täitemenetluse seadustiku kohaselt. Täitemenetluse seadustik annab kohtutäiturile õiguse teha kahesuguseid ametitoiminguid: täita sissenõudja rahalisi nõudeid võlgniku vastu (
2. osa) või viia läbi teatavaid võlgnikku kohustavaid toiminguid (
3. osa). Rahaliste nõuete osas on täituril muu hulgas õigus vara arestida ja müüa. Kohtutäitur võib seda teha vaid rahalise sissenõude pööramisel varale sissenõudja nõude rahuldamiseks vara müügist saadud raha arvel (
Kuna antud juhul ei ole sissenõudjal rahalist nõuet, ei saa kohtutäitur läbi viia täitemenetlust rahalise nõude katteks. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust kohtuotsust tõlgendada ja täitemenetlust läbi viia analoogselt täitemenetlusega rahaliste nõuete puhul. Täitedokumenti ei ole kohtutäituril võimalik tõlgendada kohtu korraldusena viia enampakkumine läbi ametliku enampakkumisena. Täitedokumendist peab näha olema, millise soorituse võlgnik 4
Viiteta enampakkumise läbiviimise täitekorraldusele on täitedokumendis sätestatud alghinda võimalik käsitleda imperatiivse korraldusena. Kohtuotsuses peaks olema kirjas, millises korras tuleb osaühingu osa müüa ning kas kohtutäituril on õigus vara ümber hinnata, kui enampakkumine nurjub. Kuna kohtuotsuses ei ole märgitud, kuidas peaks käituma juhul, kui täitemenetluse raames ei õnnestu osasid müüa alghinnaga, ületas puudutatud isik I oma õigusi, kohaldades alghinda alandades valesti täitemenetluse seadustiku norme. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri täitetoimingut, mille alusel oleks võimalik täita osaühingu osa enampakkumisel võõrandamise nõuet. ÄS § 167 lg 3 sätestab, et osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Sellega annab seadus kohtule osaühingu osa müümise korra sätestamisel laiad volitused. Kohus pidi otsuses kindlaks määrama, kuidas peavad osad olema müüdud. Kuna kohus seda teinud pole, siis kaebajatel oli ootus, et otsus täidetakse nii, nagu oli kirjas. Juhul, kui kohus oma otsuses oleks märkinud, et alghinnaga müügi nurjumisel saab alghinda alandada, oleksid kaebajad esitanud apellatsioonkaebuse kohtuotsusele. Maakohus ei ole oma määruses põhjendanud, miks kohtu arvates ei ole kohtutäitur oma volitusi ületanud. Kohus ei ole motiveerinud, miks kohtu arvates alghinna määramine tähendab, et kohtutäituril on õigus seda ühepoolselt muuta ja kuidas saab kohtutäitur muuta kohtuotsust, kus on kindlaks määratud, et kohus ei jaga arvamust, et alghinnaga ei saa osasid müüa. Seega kohtutäiturile ei ole antud volitust osade hinda alandada, kuna kohtu arvamusel oli võimalik osad müüa vähemalt alghinnaga. Puudutatud isik I seisukoht Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Puudutatud isik II seisukoht Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei ole ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Kaebuse esitajad on määruskaebuses esitanud samad väited, mis on esitatud maakohtule ja maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Harju Maakohus on 13.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-16157 lahendanud Tehnovõrkude Ehituse OÜ kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjades nr 031/2012/573 ja 031/2012/574. Nimetatud täiteasjades oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 03.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-11-25495, seega sama täitedokument, mille üle on vaidlus käesolevas menetluses, ning kohtuvaidluse põhjuseks kohtutäituri poolt täitemenetluste lõpetamine
Seega on kohtutäituri tegevus avaldajatele kuuluva osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt müümisel kooskõlas jõustunud kohtulahendi seisukohtadega. Kolleegiumi arvates ei ole alust käesolevas asjas teha teistsugust järeldust, kui on teinud maakohus. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-25495 tehtud otsuses määranud, et kaebuse esitajate osa tuleb müüa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et osa müümisel kohtutäituri poolt tuleb kohaldada analoogia korras
Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kooskõlas TsMS § 172 lõigetega 1 ja 10 jätta menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses kantud kulud määruskaebuse esitajate kanda. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.