) § 5 lg-st 3 tuleneva ametikohustuse mittenõuetekohases täitmises ja talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kohtutäitur K. Maalmani menetluses oli täiteasi nr 095/2009/5340, mis algatati 12.08.2009 A. P avalduse ja notariaalse dokumendi alusel, võlgnikuks oli G. U. 12.08.2009 on vaidlusaluses täitemenetluses kantud kinnistusraamatusse keelumärge. 12.11.2009 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnistu, kinnisasja hinnaks määrati 280 000 krooni. Kinnisasja arestimise ajal oli AS SEB Pank kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek. Pank oli sissenõudjaks sama võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses nr 042/2009/4447, mida viis läbi teine kohtutäitur. 26.11.2009 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise kuulutus, mille kohaselt toimub enampakkumine 06.01.2010. Enampakkumisel müüdi kinnisasi hinnaga 282 000 krooni OÜ-le Procedendo. AS SEB Pank väitel sai ta kinnisasja täitemenetlusest teada 26.11.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud enampakkumise kuulutuse kaudu. Kohtutäituri selgituste kohaselt teavitas ta panka kui hüpoteegipidajat täitemenetlusest 28.12.2009, mil ta edastas pangale kinnisasja arestimise akti. Ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks panka varasemalt täitemenetlusest teavitanud, sh saatnud talle kui menetlusosalisele edastamisele kuuluvaid dokumente, kohtutäitur ei esitanud.
lg 3 sätestab, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Seega on kohtutäituri kohustuseks lugeda kinnisasja täitemenetluses menetlusosaliseks
lg-s 3 sätestatud isikud ehk initsiatiiv nende menetlusse kaasamiseks peab tulema kohtutäiturilt. Hüpoteeki võib käsitleda kui hüpoteegipidajale kuuluvat kinnisasja rahakstegemise õigust, mistõttu puudutas täitemenetlus otseselt AS SEB Pank huve.
kohaselt on kohtutäitur kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Samuti on kohtutäitur kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama rida dokumente, näiteks vara arestimise akti, enampakkumise akti, otsuse kaebuse kohta. Kohtutäitur teavitas panka 12.08.2009 algatatud täitemenetlusest alles 28.12.2009, mil pangale edastati esimese dokumendina kinnisasja arestimise akt. Kohtutäitur ei selgitanud, millistel asjaoludel teavitas ta hüpoteegipidajat täitemenetlusest alles 28.12.2009, s.o vahetult enne enampakkumise toimumist. Sellist käitumist ei saa pidada kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuna see ei taga isiku õiguste kaitset kinnisasja täitemenetluses. Asjaolu, et pank loobus kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-10-1398) kaebusest kohtutäituri tegevusele, ei ole vabandavaks asjaoluks. Pank loobus kaebusest põhjusel, et kinnistu müüdi 06.01.2010 enampakkumisel. Nähtuvalt kohtumäärusest, millega menetlus lõpetati, nõustus kohus panga seisukohaga jätta kohtutäituri kulud tema enda kanda, kuna kohtumenetlus oli põhjustatud kohtutäituri käitumisest. Kohtutäituril on õigusaktist selgelt tulenev kohustus tagada
lg-s 3 sätestatud isikute kaasamine täitemenetlusse, sh teavitada neid
Teavitades
lg 3 ei sätesta kaebaja kohustust teavitada hüpoteegipidajat kinnisasja müügist ega kaasata teda täitemenetlusse.
lg 3 ei sätesta ühtegi täituri kohustust ja seega ei tulene sellest ka mingit teavitamiskohustust.
lg 3, § 8 ega § 10 lg 1 ei sätesta tähtaegu, millal kohtutäitur peab hüpoteegipidajale kinnisasja arestimise akti või muu dokumendi kätte toimetama.
sätestab kohtutäituri kohustuse selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, kuid selle kohustuse täitmiseks ei ole
-s ega ka muus õigusaktis ajalisi piire määratud. Ka ei nähtu viidatud sättest, et kohtutäitur oleks kohustatud tegema seda vahetult. 26.11.2009 ilmus kinnisasja enampakkumise kuulutus, millest pank sai teada samal päeval. Täitetoimingust ja kinnisasja arestimisest 26.11.2009 teadasaamine tagas piisaval määral panga õiguste realiseerimise, sest enampakkumine toimus alles 06.01.
lg-s 1 märgitud dokumentide menetlusosalistele edastamiseks, mistõttu tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Mõistlikuks saab pidada akti edastamist kohe pärast selle vormistamist. Arvestades täitemenetluse eripära, et sundtäitmise käigus võidakse riivata paljude isikute põhiõigusi, peab olema tagatud täitemenetluse osaliste õiguste õigeaegne 3
lg-st 3, §-st 8 ja § 10 lg-st 1 tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuna see ei taga isikute õiguste kaitset täitemenetluses. Käskkirjas on märgitud distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud faktilised asjaolud ja süüteo kvalifikatsioon. Seega vastab käskkiri HMS § 56 lg 2 nõuetele. Käskkirjas on võetud arvesse kõik kohtutäituri poolt distsiplinaarmenetluses antud selgitused ja analüüsitud, miks on karistuseks määratud noomitus, mitte mõni teist liiki karistus.
lg-st 3 koostoimes lg-ga 2 tuleneb üheselt, et kohtutäituri kohustuseks on lugeda kinnisasja täitemenetluses menetlusosaliseks ka
lg-s 3 sätestatud isikud ehk initsiatiiv menetlusse kaasamiseks peab tulema kohtutäiturilt, sest vastasel korral võivad viidatud isikute õigused jääda täitemenetluses kaitseta. Riigil peab olema võimalus järelevalve korras sekkuda kohtutäituri ametitegevusse, kui see ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Kohtutäituri sõltumatuse põhimõte ei saa olla takistuseks järelevalve läbiviimisel. Riigikohus asus lahendis nr 3-3-1-76-09 seisukohale, et notarite distsiplinaarvastutuse põhimõtted on kohaldatavad ka kohtutäiturite osas, sest vabade elukutsete esindajate distsiplinaarvastutuse küsimustes on vajalik kohaldada samu põhimõtteid. 4. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebajat on karistatud
lg-st 3 tuleneva ametikohustuste mittenõuetekohase täitmise eest (käskkirja p 1), mis käskkirjast nähtuvalt seisnes selles, et kaebaja kaasas AS SEB Pank kui hüpoteegipidaja kaebaja poolt 12.08.2009 algatatud täitemenetlusse alles 28.12.2009, millal esmase dokumendina edastas pangale 12.11.2009 toimunud kinnisasja arestimise akti. Seega on kaebaja mittenõuetekohaselt täitnud kohustust kaasata
Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
lg-st 3 kohtutäiturile kohustusi ei tulene.
§-st 1, § 3 lg-st 1, § 5 lg-st 3 ja §-st 8 koostoimes tuleneb, et
lg-s 3 märgitud isikute, s.o isikute, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne, kinnisasja täitemenetlusse kaasamise kohustus on kohtutäituril. Asjas puudub vaidlus, et kinnisasja arestimise ajaks oli AS SEB Pank kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek. Seega oli kaebajal kohustus kaasata täitemenetlusse täiteasjas nr 095/2009/5340 AS SEB Pank. Asjaolu, et AS SEB Pank oli kinnisasja arestimisest teadlik Ametlikes Teadaannetes ilmunud enampakkumise kuulutuse kaudu, ei ole kõnealuses küsimuses asjakohane, kuna nimetatud teadaande avaldamine ei asenda
lg-s 3 märgitud isikute täitemenetlusse kaasamist.
lg-s 3 märgitud isikute täitemenetlusse kaasamine eeldab kohtutäituri aktiivset tegevust, vastava isiku poole pöördumist. Õigus on vastustajal, et seadusandja on selgelt eristanud
lg-s 3 märgitud isikuid
Seega toimus AS SEB Pank täitemenetlusse kaasamine 28.12.2009, millal kaebaja edastas talle esimese menetlusdokumendi. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et panga kaasamine menetlusse 28.12.2009 ei kujuta endast seadusest tuleneva
lg-s 3 märgitud isikute täitemenetlusse kaasamise kohustuse nõuetekohast täitmist. Vara arestimisest mõjuva põhjuseta 1,5 kuud hiljem panga kaasamine kujutab endast viivitust. Kaebaja ei suutnud kohtuistungil viivituse põhjust 4
Nii selgitas kaebaja, et olulised menetlusosalised on sissenõudja ja väljanõudja ning seadus ei sätesta kinnisasja arestimise akti
Asjaolu, et seadus ei sätesta
lg-s 3 märgitud isiku täitemenetlusse kaasamiseks konkreetset tähtaega, ei tähenda, et kohtutäitur võib selle küsimuse lahendamisega põhjendamatult oodata. Haldusmenetluse põhimõtteid sätestava HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoiming läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui üldaktis sätestatud tähtaja jooksul. Kuna seadus tähtaega ei sätestanud, tulnuks menetlusosaline kaasata viivituseta. Vaidluse asjaolusid arvestades (kinnisasja enampakkumine ja müük toimus 06.01.2010) on kaebaja panga täitemenetlusse kaasamisega põhjendamatult viivitanud. Põhjendamatu viivitamine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Seega ei ole kaebaja oma ametikohustust nõuetekohaselt täitnud. Vaidlustatud käskkiri vastab haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. Käskkiri sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui õiguslikku põhjendust. Karistatava teo kirjeldus on antud piisava selgusega. Kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist. Kuna kaebajat on karistatud kergeima võimaliku distsiplinaarkaristusega (noomitusega), siis karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Kaevatav käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. K. Maalman palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus, tühistada uue otsusega vaidlustatud käskkiri ning jätta nii kaebaja kui vastustaja menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes vastustaja kanda. Halduskohus järeldas ebaõigesti, et kaebaja pidi panga kaasama täitemenetlusse. Selline järeldus ei tugine asjas kogutud ja uuritud tõenditele. Kohus asus vääralt seisukohale, et käskkirja kohaselt on kaebajat karistatud selle eest, et ta täitis
lg-st 3 tulenevat kohustust mittenõuetekohaselt ja see seisnes
Käskkirja kohaselt ei seisne distsiplinaarsüütegu panga mittenõuetekohases kaasamises, vaid
Ka ei tulene
sätetest, et kaebaja oleks kohustatud kaasama menetlusse
lg-s 3 sätestatud isiku.
kohaselt ei ole kohtutäitur üldse kohustatud kedagi täitemenetlusse kaasama. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kaebaja väidetega. Kaebaja põhjendas kaebust väidetega, et käskkirjas nimetatud asjaoludel puudus üldse alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks; käskkiri ei vasta HMS § 56 lg-s 2 sätestatud nõuetele; käskkirjas toodud asjaolud ei anna alust distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks, kuna kaebaja teos puudub distsiplinaarsüüteo koosseis; distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu ei ole karistuse määramisel (karistuse valikul) vaja kaalutlusõigust teostada ning kaalutlusõiguse teostamine on vajalik üksnes osas, kas kaebaja on pannud distsiplinaarsüüteo toime või mitte; käskkiri ei vasta HMS § 4 lg-tes 1 ja 2 sätestatule; justiitsminister on ületanud pädevust ja sekkunud kohtutäituri ametiülesannete täitmisse, vastustajal puudub õigus määrata kohtutäiturile ametitoimingute tegemiseks tähtaegu. Nende väidete osas ei ole halduskohus mingit seisukohta võtnud. Halduskohus on käskkirja hindamisel lähtunud kohtu enda kaalutlustest, mis haldusaktis ei sisaldu. Seega on kohus ise esitanud täiendavaid haldusakti motiveeringuid ning asunud lubamatult haldusorgani rolli. Nii on kohus asunud seisukohale, et
§-st 1, § 3 1g-st 1, § 5 5
Ka ei sisaldu käskkirjas põhjendust, et haldusmenetluse põhimõtteid sätestava HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoiming läbi viivituseta; kuna seadus tähtaega ei sätestanud, tulnuks menetlusosaline kaasata viivituseta; kaebaja on kaasamisega põhjendamatult viivitanud. Kohus on andnud käskkirjale (tõendile) väära hinnangu. Seisukoht, et käskkiri vastab vorminõuetele, sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui õiguslikku põhjendust ning teo kirjeldus on antud piisava selgusega, on väär. Käskkirjas märgitud distsiplinaarkaristuse õiguslik alus (
lg 3) ei vasta ühelegi KTS §-s 56 loetletud distsiplinaarsüüteo tunnusele ja seega on käskkiri õiguslikult põhjendamata. Kohus ei ole sisuliselt kontrollinud, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas käskkiri tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piirest ega tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kohus ei ole teostanud halduse kaalutlusotsuse kohtulikku kontrolli. Kohus on tuginenud käskkirja õiguspärasuse põhjendamisel üksnes vastustaja seisukohtadele ja jätnud kaebaja vastuväited arvestamata. Kaebaja väide, et karistuse määramata jätmist pole kaalutud, on jäetud täielikult tähelepanuta. Halduskohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud
sätteid.
§-st 1, § 3 lg-st 1, § 5 lg-st 3 ja §-st 8 koostoimes ega ka eraldi ei tulene kohtutäituri kohustust kaasata täitemenetlusse
lg-s 3 märgitud isikud.
lg 3 sätestab kinnisasja täitemenetluse osalisteks olevate isikute osalise loetelu, kuid ei sätesta ühtegi kohtutäituri kohustust, sh kohustust teavitada hüpoteegipidajat täiteasjas toimuvast kinnisasja müügist ega kohustust kaasata hüpoteegipidaja täitemenetlusse. Kui AS SEB Pank oleks tahtnud osaleda täiteasja menetluses, oleks ta pidanud seda tegema
§-s 149 sätestatud korras. Halduskohus asus väärale seisukohale, et kaebaja kaasas panga täitemenetlusse 28.12.2009 ning
lg-s 3 sätestatud isikute täitemenetlusse kaasamine eeldab kohtutäituri aktiivset tegevust. Kaebaja kordab, et tal puudus
Antud täiteasjas on AS SEB Pank ka
lg 2 kohaseks isikuks, kel on nõue ja õigus saada raha ja ka kohustus teatada oma õigustest kaebajale, mistõttu ei ole oluline halduskohtu käsitlus
HMS § 5 lg-le 4 tuginemine ei ole asjakohane, sest
Väär ja vastuoluline on kohtu seisukoht, et kuna seadus tähtaega ei sätestanud, tulnuks menetlusosaline kaasata viivituseta. Menetlusosalist ei ole vaja menetlusse kaasata, kuna menetlusosaliseks olemine eeldab, et isik on juba kaasatud menetlusse. 6. Justiitsminister palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, kohus ei ole rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
§-st 1, § 3 lg-st 1, §-st 8 ja § 5 lg-st 3 tulenebki kohtutäituri kohustus seista kõigi täitemenetluse osaliste õiguste ja huvide eest, kaasates nad aktiivselt menetlusse, toimetades kätte nende õigusi puudutavaid dokumente ning selgitades õigusi ja kohustusi. Halduskohtu seisukohad ei välju haldusasja faktiliste ja õiguslike asjaolude raamest. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud distsiplinaarmenetluse käigus tuvastamist leidnud faktilised asjaolud ja distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon, sh õigusliku alusena viited
lg-le 3 ja §-le 8, millest kohtutäituri kohustus AS SEB Pank menetlusse kaasata ja õigusi selgitada otseselt tulenes. Kaebaja viidatud asjaolusid on kohus käsitlenud piisava põhjalikkusega. 6
-st tulenevate kohtutäituri kohustuste mittenõuetekohast täitmist, kas justiitsministril oli õigus sellisele tegevusele reageerida distsiplinaarmenetluse algatamise ja karistamisega ning kas käskkiri on nõuetekohaselt põhjendatud ja kaalutlusõigust teostatud vigadeta. Halduskohus on nendes küsimustes oma seisukoha esitanud ja ei ole ühegi olulise kaebaja õigusliku põhjendusega arvestamata jätnud. Kaebaja väidetega arvestamine otsuse tegemisel ei tähenda, et kohus peaks nendega tingimata nõustuma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. 9.
lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigustest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne.
sätestas kuni 01.01.2010 kehtinud redaktsioonis, et kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Alates 01.01.2010 kehtivas redaktsioonis on sätet täiendatud sõnaga „viivitamata“ sõna „kohustatud“ järel.
Selle paragrahvi lg-d 1-3 reguleerivad dokumentide kätte toimetamist ning lg 4 näeb ette, et teade või dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
Selle paragrahvi lg 1 näeb ette, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. 10.
§-st 5 nähtub, et kinnisasja täitemenetluses on lisaks sissenõudjale ja võlgnikule seadusest tulenevalt täitemenetluse osaliseks ka isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. See tähendab, et nad on menetlusosalised ilma, et nad peaksid oma õigustest kohtutäiturile teatama (erisus võrreldes
lg-s 2 märgitud isikutega) või esitama sundtäitmisega ühinemise avalduse, saamaks kohtutäituri loa menetluses osaleda (
regulatsioon üheselt mõistetav ning tegemist ei ole olukorraga, kus järelevalvet tehes oleks sekkutud kohtutäituri otsustusmenetluse sisulistesse küsimustesse. Järelevalve on puudutanud kohtutäituri ametitegevuse töökorralduslikku küsimust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.