) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse ning kohus on hagiavalduse ekslikult menetlusse võtnud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud kokkulepe on haldusleping. Ka Riigikohus on oma 6. detsembri 2011.a määruses kohtuasjas nr 3-3-4-2-11 asunud seisukohale, et EhS § 13 alusel sõlmitud kokkulepe on haldusleping. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 11.06.2006.a Rae valla ja XXXOÜ, OÜ XXX, XXXOÜ ning AS XXX vahel sõlmitud “Ehitamise peatöövõtuleping” on tsiviilõiguslik leping või haldusleping. Kohus leiab, et nimetatud lepingu p 3.2.1 kohaselt on lepingu lisadeks tellija ja kaasfinantseerijate poolt sõlmitud EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingud. Sama lepingu p 2.1 järgi on lepingu eesmärgiks täpsustada tellija poolt EhS §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele. Lepinguga määratakse ära teostatavate ja kaasfinantseeritavate tööde mahud, tähtajad, garantiid, tööde maksumuse saamise metoodika, kaasfinantseerimise kord ja tellija kohustused peale tööde valmimist. Kohus leiab, et nimetatud täpsustamisega täiendab “Ehitamise peatöövõtuleping” Rae valla ja kaasfinantseerijate vahel EhS § 13 alusel sõlmitud halduslepinguid ning seeläbi on “Ehitamise peatöövõtuleping” kaasfinantseerijatega sõlmitud halduslepingutega lahutamatult seotud. Kostja on koos oma 04.02.2013 vastusega hagile esitanud kohtule ka Rae valla ja XXX OÜ vahel 19.12.2005.a sõlmitud ehitusseaduse §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu. Nimetatud halduslepingu p 3.3 kohaselt kõik muudatused ja täiendused muutuvad lepingu lahutamatuks osaks pärast allakirjutamist mõlema poole poolt. Hagiavalduse lisast 1 nähtub, et halduslepingut täiendav “Ehitamise peatöövõtuleping” on Rae valla ja XXX OÜ poolt allkirjastatud ning järelikult on “Ehitamise peatöövõtuleping” muutunud Rae valla ja XXX OÜ vahelise halduslepingu lahutamatuks osaks. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui “Ehitamise peatöövõtulepingut” saaks vaadelda lahus Rae valla ja XXX OÜ vahel 19.12.2005.a sõlmitud halduslepingust, siis on ikkagi selge, et tegemist on halduslepinguga, kuna “Ehitamise peatöövõtuleping” vastab halduslepingu tunnustele. Kooskõlas HMS § 96 lg-ga 1 on “Ehitamise peatöövõtulepingu” üheks osapooleks Rae vald kui kohalik omavalitsus. Ühtlasi antakse lepinguga üle avaliku võimu volitusi, kuna EhS §-st 13 tulenevalt on detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kohaliku omavalitsuse kohustus, mille kohalik omavalitsus võib halduslepinguga edasi delegeerida. “Ehitamise peatöövõtulepingu” p-s 2.2 on selgelt väljatoodud ja see nähtub lepingust tervikuna, et nimetatud lepingu objektiks ongi avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine. Lisaks märgib kohus, et halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-st 4 tulenevalt võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi. Käesoleval juhul on ilmne, et “Ehitamise peatöövõtuleping” reguleerib kolmandate isikute kohustusi, kuna lepingu p 6.2.4 eesmärk on kohustada naaberalade arendajaid samuti finantseerima lepingu p-s 2 nimetatud kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesolev vaidlus on avalik-õiguslik 2
).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd
lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kohus selgitab hagejatele, et tulenevalt
lg 1 p 3 tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Juhul, kui hageja soovib tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb hagejatel vastavasisuline avaldus esitada kohtule, märkides ära, millisele arveldusarvele tagastatav summa kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.