) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled abielu sõlminud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX. Hageja kinnitas ärakuulamisel, et ta soovib kostjaga leppida, kuid ei soovi hagi tagasi võtta. Kostja kinnitas, et täiendavat leppimisaega ta ei soovi ja soovib abielu kindlasti lahutada. Kohus on pärast kostja ärakuulamist veendunud, et poolte leppimisel ei ole edulootust, mistõttu jätab kohus hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kuivõrd 3 2-13-49914 hageja on kinnitanud, et ta ei soovi hagi tagasi võtta, siis lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ärakuulamisel 02.12.2013 on kostja võtnud hagi õigeks. Hageja ja kostja seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja välistab leppimise hagejaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu ei ole võimalik säilitada, kuna üks abikaasadest, kostja, ei soovi hagejaga leppida ega abielu jätkata. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Käesoleva kohtuasja läbivaatamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus ei tuvastanud käesolevas menetluses TsMS § 164 lõikest 2 sätestatud asjaolud, mistõttu jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Raivo Einula kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.