lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud 28.06.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 26.07.2013. XXXesitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 08.07.2013 ning XXXOÜ 10.07.2013. Seega on avaldused esitatud tähtaegselt.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.
lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja
Hageja leiab, et kostjaid esindavate advokaatide töö tunnihind (140 eurot ilma käibemaksuta) on ebamõistlik ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-89-11, milles peeti mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot. Hageja viidatud lahendis oli taotletavaks õigusteenuse arvestuslikuks hinnaks üle 272 euro, mida võib kohtu hinnangul tõepoolest pidada ebamõistlikuks. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole õigusteenuse hind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) sedavõrd ebamõistlik, et seda tuleks alandada. Kuigi võib asuda seisukohale, et õigusteenuse keskmine tunnihind turul võib olla paarkümmend eurot madalam, ei ole see vahe siiski eriti suur. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada ligi kaks aastat tagasi kriminaalasjas tehtud lahendis määratud õigusabiteenuse hinda üks-ühele käesolevale asjale; antud vaidluses polnud Riigikohtu eesmärk määrata üheselt õigusabiteenuse mõistlikku hinda muudes asjades menetluskulude kindlaksmääramisel. Kohus ei pea käesoleval juhul asjakohaseks ka hageja väiteid, et kohus peab menetluskulude suuruse üle otsustamisel arvestama sellega, et kostjaid esindasid sama büroo advokaadid. 3 Kostjate esindajateks olid kaks eri advokaati, kes on esitanud menetluskulude taotluse eraldiseisva töö, st erineva sisuga dokumentide esitamise eest kummagi kostja osas eraldi. XXXtaotleb menetluskuluna 210 euro väljamõistmist, mille XXXtasus oma esindajale 16.04.2013 vastuse koostamise eest OÜ XXX 02.04.2013 määruskaebusele. Kohus leiab, et määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud aeg (1,25 tundi) on põhjendatud - vastuse sisulist osa on ligi 1 lk ning vastuse koostamine eeldas ka määruskaebuse läbitöötamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele XXXtaotlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt 210 euro ulatuses. Hageja on esitanud vastuväiteid XXXOÜ õigusabikulude vajalikkuse ning õigusabiteenuseks kulunud aja põhjendatuse osas. Kohus leiab, et 28.05.2013 menetlusdokumenti ei saa pidada asjas ebavajalikuks, tegemist on reageeringuga hageja taotlusele tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei pea ebavajalikuks ka XXXOÜ 18.06.2013 taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. 04.03.2013 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud aeg 4 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud – sisulist osa on dokumendis üle nelja lehekülje ning selle koostamiseks tuli XXXOÜ-l analüüsida ka hagiavaldust. 13.03.2013 menetlusdokumendi koostamiseks märgitud aeg 1,5 h on poolteise leheküljelise teksti koostamiseks põhjendatud. Põhjendatud on ka XXXOÜ 15.04.2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 3,25 h. 12.02.2013 ärakuulamise protokollist ei nähtu ärakuulamise lõppaega, kuid protokolli pikkusest nähtuvalt on tõenäoline lugeda selle kestuseks kolmveerand tundi, nagu märgitud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusesse. Kohtu hinnangul on XXXOÜ taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik.
lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXXOÜ kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, kuid taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kuna XXXOÜ on käibemaksukohustuslane, pole alust õigusabikulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXXOÜ avaldus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt, 1 515 euro ulatuses.
lg 4 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on kulude sissenõudmise piirmäär mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, 12 800 eurot. Käesoleval juhul jäävad kostjate õigusabikulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piiresse.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.