Obsah (8)

§ 429§ 432§ 150§ 1741§ 138§ 144§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-71552 Tsiviilasi Korteriühistu XXXhagi

) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

§ 429

lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt

§ 150lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega.

Hageja on hagiavalduse esitamise eest 29.10.2008 tasunud riigilõivu 1 000 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „KÜ XXX hagi XXX(X) võla nõudes, riigilõiv”, viitenumbriga 2900072123. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 168

lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 13 560,25 krooni. 12.12.2008 ekirja väljatrükist nähtub, et kostja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja menetluskulu summas 1 300,18 krooni vajalik ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, siis

§ 168lg 5 alusel on hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni ning pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni, kokku 1 000 krooni. Viivi Villemson 2