Obsah (4)

§ 444§ 407§ 163§ 178

2-13-17618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2013.a, Tallinn Tsivii

§ 444lg 3).

Seoses hagiavalduse osalise rahuldamisega märgib kohus järgmist.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2012.a maikuu eest summas 226,20 eurot. Kohus on käesoleva tsiviilasja materjalide hulka nõudnud töövaidlusasja nr 4.4-2/2433 toimiku. Kohus leiab, et hageja nõue 2012.a maikuu töötasu osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Töövaidlusasjas esitatud tõendid ja seisukohad ei anna alust arvata, et pooltevahelistele töösuhetele oleks kohalduv hiljem 16.06.2012.a sõlmitud tööleping ning selle tingimused. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. 2012.a juunikuu eest on hageja palunud kostjalt välja mõista töötasu summas 717,75 eurot. Kohus rahuldab hageja 2012.a juunikuu töötasu nõude osaliselt 391,50 euro ulatuses. Nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud ajavahemiku 16.06.2012.a kuni 30.06.2012.a eest (tunnitasu 4,35 eurot x 90 töötundi). Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhipuhkuse hüvitise 5 päeva eest summas 134,26 eurot. Kohus leiab, et tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejal õigus saada puhkusehüvitist 3,67 päeva eest. Seega kuulub hageja puhkusehüvitise nõue rahuldamisele 24,57 (1081,27 eurot / 44 päeva) kalendripäeva töötasu ulatuses, summas 90,17 eurot (24,57 x 3,67).

1. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõue summas 715,55 eurot ja viivisenõue on õiguslikult täies ulatuses põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista viivise töötasu maksmisega viivitatud aja eest seadusjärgses määras. Seoses hageja viivisenõudega esitab kohus järgnevalt viivise summa kujunemise arvutuskäigud. Ajavahemiku 10.07.2012.a kuni 02.08.2012.a eest on kostjal õigus nõuda viivist 2012.a juunikuu töötasult 391,50 eurolt summas 2,82 eurot [((391,50 * 8 %) / 366) x 33 viivitatud päeva]. Alates 02.08.2012.a eest on hagejal õigus nõuda viivist 2012.a juunikuu töötasult 391,50 eurolt ja puhkusehüvitiselt 90,17 eurolt, summas 481,67 eurolt (töölepingu seadus (TLS) § 84 lg 1). Väljaandes Ametlikud Teadaanded on Eesti Pank Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat intressimäära avaldatud järgnevalt: • ajavahemikul 02.08.2012.a kuni 31.12.2012.a oli intressimäär 1 % (viivitatud päevi 152) ning nimetatud perioodi viivisesumma 15,20 eurot [((481,67 eurot * 8 %) / 366) x 152 päeva]; • ajavahemikul 01.01.2013.a kuni 30.06.2013.a oli intressimäär 0,75 %; 2 2-13-17618 Ajavahemiku 01.01.2013.a kuni 14.04.2013.a eest kujuneb viivise summaks kooskõlas võlaõigusseaduse § 113 lg-ga 1 (enne 15.04.2013.a kehtinud määras) 10,40 eurot [((481,67 eurot * 7,75 %) / 365) x 104 viivitatud päeva]; − Ajavahemiku 15.04.2013.a kuni 30.06.2013.a eest kujunev viivise summaks kooskõlas alates 15.04.2013.a kehtivas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga 8,47 eurot [((481,67 * 8,75 %) / 365) x 77 viivitatud päeva]; • ajavahemikul 01.07.2013.a kuni käesoleva otsuse tegemiseni 30.10.2013.a on intressimäär 0,5 % (viivitatud päevi 122) ning nimetatud perioodi viivisesumma 13,42 eurot [((481,67 eurot * 8,5 %) / 365) x 122 päeva]. − Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TLS § 84 lg 1 alusel välja mõista viivis summas 50,31 eurot.
2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 67 % ulatuses ((1844,07 / 1247,53)* 100), peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt on töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine riigilõivuvaba. Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude väljanõudmist vastaspoolelt taotlenud, siis eeldab kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3