KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2241 Haldusasi AS Ragn-S

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas keskkonnaministri 21.06.2010 määruse nr 22 „Meede „Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine KaguEestisse““ alusel välja taotlusvooru, kus taotlused toetuse saamiseks esitasid Ragn-Sells AS ja OÜ Polli Prügila. 3-11-2241
2. KIK tunnistas 09.06.2011 otsusega nr 1-25/158 Ragn-Sells AS taotluse nõuetele mittevastavaks ja jättis rahuldamata.
3. KIK rahuldas 18.07.2011 otsusega nr 1-25/204 OÜ Polli Prügila taotluse, tunnistas taotleja ja taotluse projekti „Polli ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine“ keskkonnaministri 21.06.2010 määruse nr 22 nõuetele vastavaks ja otsustas rahastada OÜ Polli Prügila poolt Kagu-Eestisse ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamist maksimaalselt 84% ulatuses projekti abikõlblike kulude maksumusest maksimaalselt summas 3 195 582,43 eurot, tingimusega, et kolmas isik ei tohi alustada projekti tegevustega enne, kui KIK on saanud Euroopa Komisjonilt õiguskindluse kinnituse riigiabi puudumise kohta või riigiabi andmise loa (KIK 18.07.2011 otsuse nr 1-25/204 p 10). Samuti oli viidatud otsuse tingimuseks (p 15.5), et OÜ Polli Prügila esitab hiljemalt kolme kalendrikuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast LHV Panga kinnituskirja koos laenu väljastamise tingimustega laenu väljamaksete tegemise kohta toetuse saaja omafinantseeringu katteks MTÜ-le Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus.
4. Ragn-Sells AS esitas 09.08.2011 Euroopa Komisjonile taotluse kontrollida, kas OÜ Polli Prügila projekti rahastamine on ebaseaduslik riigiabi.
5. Ragn-Sells AS esitas mõlema otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaided. KIK jättis 12.08.2011 vaideotsusega nr 1-11/362-4 otsuse nr 1-25/158 peale esitatud vaide rahuldamata ja 16.09.2011 vaideotsusega nr 1-11/422-2 tagastas otsuse nr 1-25/204 peale esitatud vaide läbivaatamatult põhjendusega, et vaide esitajal puudub vaideõigus.
6. Ragn-Sells AS esitas 15.09.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse KIK 09.06.2011 otsuse nr 1-25/158 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-11-2241).
7. Ragn-Sells AS esitas 19.10.2011 kaebuse KIK 18.07.2011 otsuse nr 1-25/204 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2470). Kaebuse põhjendused (vt II kd, tl 3-16) kokkuvõtlikult: 1) vaidlustatud otsusega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Keskkonnaministri 21.06.2010 määruse nr 22 alusel jagatavaid vahendeid jätkub vaid ühele taotlejale ühe jäätmekäitluskeskuse loomiseks. Otsusega antav toetus on käsitletav lubamatu riigiabina, mis kahjustab konkurentsi ja moonutab olukorda jäätmeturul, kus kaebaja osaleb, andes riigiabina konkurentsieelise ühele ettevõtjale. Abikõlblikuks on loetud tegevus, mis kaebaja puhul loeti mitteabikõlblikuks. Kui otsus nr 1-25/158 tühistatakse, poleks võimalik kaebaja rikutud õigusi taastada, sest vahendeid jätkub vaid ühele taotlejale; 2) kolmanda isiku poolt jäätmete käitlemine hakkab peamiselt toimuma jäätmekütuse tootmise näol, mitte prügi ladestades. Kolmas isik on korduvalt rõhutanud, et tema tegevuse peaeesmärgiks on jäätmekütuse tootmine. Seega on otsusega nr 1-25/204 antav toetus käsitletav lubamatu riigiabina, mis on vastuolus toetuse eesmärgi ja seetõttu ka keskkonnaministri 21.06.2010 määruse nr 22 §-dega 3 ja
8. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 1 sätestab, et kui aluslepingutes pole kehtestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Abimeede Kagu-Eestisse jäätmekäitluse asutuse ehitamiseks tagab kolmandale isikule abiraha 3,19 miljonit eurot. Kolmas isik saab jäätmekütuse tootmiskeskuse ja prügila ehitamise tarbeks mahuka ja tagastamatu abiraha näol toetuse, mida ta normaalturu tingimustes saanud poleks. Ka riigiabi osas järelevalvet teostav Rahandusministeerium on avaldanud arvamust, et otsus kolmanda isiku taotluse rahuldamise kohta on käsitletav riigiabina, mistõttu on vaja küsida luba Euroopa Komisjonilt. Riigiabi ei saa õigustada väitega, et Kagu-Eesti vajab jäätmekäitluskeskust ja 2

§ 108

lg-le 6, ja leidis, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Juhul, kui kohus peab siiski menetluskulude väljamõistmist õigustatuks, ei ole kulude kandmine põhjendatud enam kui 6 500 euro osas ja sellest tuleb välja mõista maksimaalselt pool. Kuivõrd kaebaja loobus otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest, on

§ 108lg 7 alusel põhjendatud KIK esindajatasu väljamõistmine kaebajalt.

Kohtuasi on olnud keeruline, kaebaja esitas mitmeid taotlusi ja määruskaebusi ning tegi muid menetlustoiminguid, millekohast pädevust ei saa KIK-lt eeldada, kuna KIK põhitegevuseks ei ole halduskohtumenetluslikud toimingud. Teised menetlusosalised on olnud esindatud advokaatidega, kelle kulud on olnud nii kaebajal kui kolmandal isikul KIK kuludest kolm korda suuremad. See näitab, et KIK kulud on põhjendatud ja vajalikud. KIK on tasunud menetluskulusid kokku 6 253,21 eurot. 14. Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 lõpetati haldusasja menetlus; resolutsiooni p-ga 2 mõisteti KIK-lt Ragn-Sells AS kasuks välja menetluskulu 4 000 eurot; resolutsiooni p-ga 3 mõisteti Ragn-Sells AS-lt menetluskuludena OÜ Polli Prügila kasuks välja 4 000 eurot; resolutsiooni p-ga 4 jäeti KIK menetluskulud tema enda kanda ja resolutsiooni p-ga 5 tagastati Ragn-Sells AS-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot. Kohus põhjendas määrust järgmiselt. 1) Kaebaja ei taotle kummagi vaidlustatud otsuse osas menetluse jätkamist, kinnitades, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamisega on ta saavutanud ka otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse eesmärgi. Seega loobus kaebaja otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest ja kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 3 alusel.

Otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluse lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

2) Otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse osas puudub alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Tallinna Ringkonnakohus on nii 30.11.2011 kui ka 22.02.2013 määruses rõhutanud, et kaebuse eduväljavaated on kasinad ja halduskohus nõustub, et menetluse jätkumisel oleks kaebus jäänud rahuldamata. 3) Otsuse nr 1-25/204 peale kaebuse esitamisel tekkinud menetluskulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal menetluskulude kandmise kohustuse tekkimiseks ei pea kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise motiivid täielikult kattuma. KIK oleks saanud vältida kohtumenetlust, kui ta oleks riigiabi küsimuses pöördunud Euroopa Komisjoni poole enne OÜ Polli Prügila taotluse rahuldamist. Otsusega nr 125/204 määratud 3 195 582,43 euro suuruse toetuse kohest eraldamist kolmandale isikule takistas üksnes otsuse punktis 10 sätestatud tingimus. Olukorras, kus KIK polnud veel riigiabi küsimuses Euroopa Komisjoni poole pöördunud, kolmas isik aga taotles KIK-le esitatud vaides otsuse p 10 kehtetuks tunnistamist ning KIK polnud vaiet veel lahendanud, oli põhjendatud kaebaja poolt otsuse nr 1-25/204 vaidlustamine halduskohtus eesmärgiga takistada konkurentsi kahjustamist jäätmeturul, kus kaebaja osaleb. Kaebajal polnud garantiid, et KIK kolmanda isiku vaiet ei rahulda ja otsuse punkti 10 kehtetuks ei tunnista. Vaidemenetluse lõpptulemust ootama jäädes aga oleks kaebaja mööda lasknud otsuse nr 1-25/204 halduskohtus vaidlustamise tähtaja. 4) Kaebaja taotletud õigusabikulu on liialt suur. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja kestust, on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8 000 eurot, millest hinnanguliselt pool 4

§ 104

lg 5 p 4 alusel kuulub Advokaadibüroo SORAINEN AS-le tagastamisele tema poolt otsusele nr 1-25/204 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot, otsuse nr 1-25/158 menetluses tasutud riigilõivud jäävad kaebaja enda kanda. 5) KIK menetluskulud 6 253,21 eurot, mis koosnevad kulutustest advokaatide õigusabile, jäävad täies ulatuses vastustaja enda kanda. Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määruse nr 111 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ § 6 p 1 kohaselt on KIK selle perioodi struktuuritoetuse andmist korraldav asutus. Seega ei välju kohtuasi vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest ning õigusabikulude väljamõistmine pole Riigikohtu praktikast lähtuvalt põhjendatud. 6) Kolmanda isiku õigusabikulud on liiga suured. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja kestust, on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8 000 eurot, millest hinnanguliselt pool tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel ning mis

§ 108lg 8 teise lause kohaselt jäävad kolmanda isiku enda kanda.

Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks

§ 108

lg-te 7 ja 8 alusel välja mõista 4 000 eurot otsuse nr 125/158 peale esitatud kaebuse menetluses kantud õigusabikulusid. Kuna kõik kolm määruskaebust on kolmas isik koostanud otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluses, jäävad määruskaebustelt tasutud riigilõivud kolmanda isiku enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. KIK esitas 20.09.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 määruse osas, milles kaebaja menetluskulud jäeti vastustaja kanda ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta nii kaebaja kui ka vastustaja menetluskulud Ragn-Sells AS kanda. Määruskaebuses leitakse järgmist. 1) Kaebus esitati põhjusel, et kaebaja õigusi rikuti otsusega nr 1-25/204 ja et kolmandale isikule on antud ebaseaduslikku riigiabi. KIK tunnistas kolmandale isikule toetuse andmise kehtetuks Euroopa Komisjoni antud seisukoha alusel. Ilmnes uus asjaolu, mille korral ei oleks kolmanda isiku taotlust rahuldatud. Samuti oli otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, et kolmas isik ei suuda tagada oma jätkusuutlikkust, projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimist ja sihtotstarbelist kasutamist muutunud majandusolukorra ning üleküllastunud jäätmekäitlusturu tõttu. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määruse p-st 19 tuleneb, et KIK otsus nr 1-25/204 ei ole õigusvastane. Ebaseaduslik ei saa olla riigiabi, mida ei ole veel välja jagatud. Vastustaja tunnistas otsuse kehtetuks, kuna toetuse rahuldamise tingimuslik otsus muutus tingimuse saabumise võimatuse selgumise järel sisutuks. Seega ei olnud KIK otsus õigusvastane, kuna otsusega ei antud ebaseaduslikku riigiabi. 2) Kaebaja on esitanud kaebuse hüpoteetilisel alusel, et vastustaja asub tulevikus kaebaja õigusi rikkuma. Kui KIK oleks vaide rahuldanud, oleks kaebaja õigusi rikkunud vaideotsus, mitte toetuse andmise tingimuslik otsus. 3) KIK otsuse nr 1-25/204 p-s 10 sisalduv tingimus tagas, et a) toetuse saajale ei tekitatud põhjendamatut ootust toetuse lõplikuks saamiseks; b) toetust antakse vaid siis, kui see pole riigiabi reeglite vastane; c) teiste isikute õigusi ei rikuta, sest kui toetus osutub ebaseaduslikuks riigiabiks, siis seda ei anta. Taotluse tingimuslikul rahuldamisel lähtuti sellest, et tegu ei ole riigiabiga. Kaebaja õiguste kaitstuse tagas otsuse nr 1-25/204 p
2. 5

§ 108

lg 6 alusel menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, kui vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks alles pärast kaebuse kohtule esitamist, ning kaebuse ja kehtetuks tunnistamise otsuse motiivid kattuvad osaliselt. KIK 18.07.2013 otsusest nr 1-25/180, millega tunnistati kehtetuks KIK otsus nr 125/204, järeldub:

1. a)vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud vastustaja arvates Polli prügilale antud toetuse näol tegemist riigiabiga;
2. b)vastustaja pöördus Euroopa Komisjoni poole riigiabi teatisega alles pärast kaebuse esitamist;
3. c)vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud pärast kaebuse esitamist;
4. d)kaebuse ja 18.07.2013 otsuse nr 1-25/108 põhjendused kattuvad osas, milles leitakse, et toetuse näol on tegemist riigiabiga, mille andmine meetme määruse alusel ei ole lubatav. Seega oli vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine KIK poolt tingitud kaebuse esitamisest ja vastustajalt tuleb

§ 108lg 6 alusel menetluskulud välja mõista.

2) Arvestades nii vastustaja kui kolmanda isiku seisukohti, et tegemist ei ole riigiabiga, oli kaebajal õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei pidanud jääma ootama negatiivse tagajärje – riigiabi toetuse väljamaksmine – saabumist. Kaebajal puudus võimalus lubamatu riigiabi tõrjumiseks muul moel. Kaebeõiguse puudumise või kaebuse vähese perspektiivikuse korral ei oleks kohus esialgset õiguskaitset kohaldanud. 3) vastustaja võinuks vältida aeganõudvat ja kulukat kohtumenetlust, pöördudes Euroopa Komisjoni poole enne OÜ Polli Prügila taotluse rahuldamist. 4) HMS § 87 alusel olnuks kaebajal võimatu halduskohtusse pöörduda, sest kaebaja ei olnud vaidemenetlusse kaasatud. 17. OÜ Polli Prügila esitas 23.09.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 06.09.2013 määruse osas, milles jäeti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 13 062,76 eurot, ning teha selles osas uus määrus, millega mõista RagnSells AS-lt OÜ Polli Prügila kasuks välja menetluskulud summas 17 062,76 eurot. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt. 1) Vastustaja ei käsitle otsust nr 1-25/204 õigusvastasena ja kõik asjaolud, mis on märgitud otsuse kehtetuks tunnistamise alusena, võiksid olla õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise motiivideks. Vastustaja ei käsitle toetust ebaseadusliku riigiabina ja sellele ei ole viidanud ka Euroopa Komisjon. 2) Arusaamatuks jääb, mille põhjal järeldab halduskohus, et

§ 108

lg-s 6 sätestatud menetluskulude vastustajalt väljamõistmise eelduste täitmiseks ei peagi haldusakti kehtetuks tunnistamise motiivid kattuma kaebuse põhjendustega. Haldusakti andmise põhjuseid ja fakti6

§ 108

lg-d 6 saaks kohaldada vaid veenvate seoste esinemisel haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel. 4) Arusaamatuks jäävad kohtu põhjendused, et kaebajal olevat olnud tungiv vajadus kaebuse esitamiseks, kuna vastupidisel juhul võinuks kaebaja vaidemenetluse jooksul lasta mööda kaebetähtaja. Kohtu põhjendused on asjakohatud, õiguslikult ebaõiged ja vastuolus käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu lahendiga. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebuse esitamine põhjustas otsuse kehtetuks tunnistamise. Väidetav kaebaja õiguste rikkumise oht ei oma mingit tähtsust. Halduskohus on eiranud Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määruse seisukohta, et kaebaja õigusi ei ole rikkunud eraldivõetuna otsuse nr 1-25/204 tegemine enne Euroopa Kohtult riigiabi otsuse osas arvamuse saamist. Arusaamatuks jääb halduskohtu järeldus, et vastustaja oleks kaebaja vaide otsuse nr 1-25/204 peale rahuldanud. 5) Kohus ei ole menetlust lõpetava määrusega nõustunud kaebaja seisukohtadega ja kui kaebaja taotlenuks otsuse nr 1-25/204 sisulist kontrolli, pidanuks ta paluma asja lõpuni arutamist. 6) Kohus ei ole põhjendanud, miks oli vaja vähendada kolmanda isiku menetluskulude suurust 50%. Kohtul oli võimalik esitatud dokumentide alusel kontrollida kõikide kulude põhjendatust, kuid määruses ei ole osundatud ühelegi toimingule, mida võiks pidada ebavajalikuks või mille kulude väljamõistmist ei saaks kaebajalt eeldada. Kohtuasi on keerukas ja mahukas ning kohtukulud on tekkinud kahe aasta jooksul. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulud on võrreldavad, millest järeldub, et menetluskulud ca 17 000 eurot vastavad asja raskusastmele. 18. KIK ei vaidle OÜ Polli Prügila määruskaebusele vastu ja nõustub selles esitatud seisukohtadega. 19. Ragn-Sells AS palub vastuses jätta OÜ Polli Prügila määruskaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Kuigi OÜ Polli Prügila viitab korduvalt, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 108

lõiget 6, ei ole ta viidanud ühelegi kohtulahendile, mis tema seisukohta toetaks. 2) Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamise motiivid erinevad täielikult kaebuse motiividest. Kaebaja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et toetuse näol on tegemist riigiabiga ja puudub avalik huvi uue prügila järele. Kaebaja leidis, et KIK poolt antav abimeede vastab riigiabi tunnustele. Vastustaja on otsuse nr 1-25/204 tunnistanud kehtetuks eeltoodud seisukohtadest lähtudes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20. Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kaebajalt sellel alusel, et kohtuvaidlus väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. 21. Määrusekaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et otsuse nr 1-25/158 menetlus on õigesti lõpetatud kaebusest loobumise alusel (

§ 152lg 1 p 3).

Vaidlust ei ole ka selle üle, et

§ 108lõiget 7, mille kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetlusku7

§ 108

lg 7 alusel jäävad seega kaebaja taotletud menetluskulud tema enda kanda pooles ulatuses (otsuse nr 1-25/158 vaidlustamine). Viidatud sätte esimese lause alusel kannab otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisel halduskohtus kaebaja samuti kolmanda isiku menetluskulud pooles ulatuses taotletud mõistlikest ja põhjendatud kulutustest.

1. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista KIK menetluskuludest poole, st 3 126,60 eurot seetõttu, et kaebaja on loobunud KIK 09.06.2011 otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 06.09.2013 määruse põhjendustega, et KIK kohtumenetluses osalemine tema otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisel ei välju haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest. Riigikohus leidis 30.11.2010 lahendis nr 3-3-1-63-10, et kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Riigikohtu halduskolleegium selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-26-12, et EL õiguse kohaldamise vajadus ega eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult ei muuda vaidlust haldusorgani igapäevase tegevuse raamest väljuvaks. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud taotlused ja määruskaebused ei ole sellise sisuga, et vastustajal oleks olnud vajalik välise õigusabi kasutamine. Kuivõrd meetme rakendajaks on määratud KIK, siis on tema pädevuses olevate vaidluste lahendamisel kohtumenetluses osalemine seotud temale pandud kohustuse täitmisega ja seega ei ole KIK menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud.
2. KIK on määruskaebuses samuti vaidlustanud temalt kaebaja menetluskulude väljamõistmise 4 000 euro ulatuses. Halduskohus lõpetas otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

Sellisel juhul kannab

§ 108

lg 6 alusel menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Üldjuhul peaks seega haldusakti kehtetuks tunnistamise korral jääma menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja vabaneb nende kulude kandmisest üksnes sellisel juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt Riigikohtu 24.11.2005 otsuse nr 3-3-1-55-05 p-s 7 sedastatust tuleb menetluskulude jagamisel arvestada kaebuse eesmärki ja kohtumenetluse mõju selle eesmärgi saavutamisele. See seisukoht on kohaldatav ka

§ 108lg 6 rakendamisel.

Kaebaja kanda ei peaks jääma menetluskulud, kui kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi – haldusakti tunnistatakse kehtetuks – ning haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud ka juhul, kui kaebust poleks esitatud, ent kaebuse väited kattuvad vähemalt osaliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendustega. Vastupidi, vastustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise toovad kaasa asjaolud, mis ei olnud kaebuse esitamisega seotud, nt asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. Enamasti saab menetluskulude jagamisel haldusakti kehtetuks tunnistamisel lähtuda seetõttu asjaolust, kas kehtetuks tunnistatud haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane või mitte. 24. Ragn-Sells AS selgitas 19.10.2011 kaebuse esitamisel, et OÜ-le Polli Prügila toetuse andmisel on tegemist riigiabiga, mis annab osaühingule eelise, mis on valikuline ja mis kahjustab konkurentsi. Samuti selgitas Ragn-Sells AS kaebuses, et Polli Jäätmekäitluskeskus soovib hakata tootma jäätmekütust, mis ei ole toetuskõlbulik tegevus. Seega soovis kaebaja vältida otsusega nr 1-25/204 OÜ-le Polli Prügila toetuse andmist, kuivõrd tegemist on riigiabiga. Ka Euroopa Komisjoni 04.03.2013 eelhinnangust saab järeldada, et tegemist on riigi8

§ 108

lg-st 8, mille kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ja kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmanda isiku vastaspool ehk kaebaja ei pea haldusakti nr 1-25/204 vaidlustamise menetluskulusid kandma, siis tuleb OÜ Polli Prügila kasuks kaebajalt välja mõista üksnes otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest tingitud menetluskulud vajalikus ja põhjendatud osas. 27. Kaebaja ja kolmas isik, paludes mõista välja menetluskulud, esitasid taotlused summades vastavalt 17 361,81 eurot (V kd, tl 59) ja 17 103,32 eurot (V kd, tl 63 pöördel). OÜ Polli Prügila on määruskaebuses leidnud, et menetluskulud ca 17 000 eurot vastavad asja raskusastmele, kuna nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulud on võrreldavad, ja palub kaebajalt tema kasuks välja mõista 17 062,76 eurot (17 103,32 – 40,56 (riigilõiv) = 17 062,76). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks peetud menetluskulu suurust 8000 eurot ei saa käesoleva haldusasja puhul pidada liialt väikseks. Asjaolu, et menetlusosalisi esindanud advokaatidel tekkinud kulude suurus on võrreldav, ei anna alust pidada esitatud kulunõudeid kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Läbitud halduskohtumenetlust ei saa pidada lihtsaks ja selle kestust lühikeseks (kaebuse esitamisest 16.09.2011 kuni menetluse lõpetamine halduskohtus 06.09.2013 möödus ligi kaks aastat). Halduskohtule esitatud OÜ Polli Prügila esindajate menetluskulude nimekirja alusel (V kd, tl 62-81) ei saa ka nentida tehtud toimingute ebavajalikkust ega ajalise kulu ülepaisutatust, kuid kohane ei ole võrrelda advokaadibüroode menetluskulude suurust ja järeldada sellest, et menetluskulu tuleb taotletud suuruses ka välja mõista. Näiteks on ringkonnakohus välja mõistnud ca 4 aastat kestnud üleliigse laovaru suuruse vaidluse puhul kaebaja kasuks õigusabi kulu 5292 eurot (haldusasi nr 3-07-851). Viidatud haldusasjas oli samuti vaidlustatud kaks haldusakti, menetlus oli keeruline ja jõudnud apellatsioonkaebuse esitamisega ringkonnakohtusse. Kuigi enne menetluse lõpetamise määruse tegemist on ringkonnakohtus käesolevas asjas lahendatud neli määruskaebust ja asjas on peetud kolm istungit, ei anna menetluse keerukus ja maht alust pidada õigusabikulusid vajalikuks ja põhjendatuks suuremas summas kui 8000 eurot. 9