3-13-1219/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1219 Haldusasi H-N Si kaebus Tallinna linna poolt alusetult saadud 51 129 euro ning sellelt arvutatud viivisintresside välja mõistmise või alternatiivselt Tallinnas Metsa tn 57 asuva õigusvastaselt võõrandatud ehitiste ja maa tagastamiseks või kompenseerimiseks kohustamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja – H-N S, lepinguline esindaja v.adv Denis Polman Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kiur Põld Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus H-N Si määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks samale kohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Linnavalitsuse 09.11.1994 korraldusega nr 2615-k ning 14.10.1996 korraldusega nr 2509-k tagastati H-N Sile Tallinnas xxxxxxxxxx asuvad hooned ja maa. Mõlemad nimetatud korraldused tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 korraldusega nr 1449-k. Kuivõrd kõnealune xxxxxxxxxx maa oli selleks ajaks juba kinnistusraamatusse kantud ning H-N S oli selle võõrandanud heausksele kolmandale isikule, esitas Eesti Vabariik pärast vara ja maa tagastamise kohta tehtud korralduste kehtetuks tunnistamist H-N Si vastu hagi kinnistu müügist saadud summa väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2/5/32-5046/02). H-N S ja Tallinna linn sõlmisid 28.01.2004 kokkuleppe (tl 9), mille kohaselt tasus H-N S Tallinna linnale 800 000 krooni ning sellega seoses loobus Eesti Vabariik hagist kaebaja vastu ja hagimenetlus tsiviilasjas nr 2/5/32-5046/02 lõpetati Tallinna Linnakohtu 23.03.2004 määrusega. Pärast Riigikohtu poolt ORAS § 7 lg 3 kehtetuks tunnistamist vaatas õigusvastaselt võõranda- 3-13-1219 tud vara tagastamise ja kompenseerimise Harju maakonnakomisjon uuesti läbi H-N Si avalduse Tallinnas xxxxxxxxxx asuvate ehitiste ja maa tagastamiseks ning tegi 15.12.2011 otsuse nr 12397, millega tunnistas eelnimetatud vara omandireformi objektiks ning H-N Si selle suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Sestpeale ei ole vara tagastamiseks või kompenseerimiseks toiminguid tehtud ega haldusakte antud.
7. H-N S esitas 05.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus mõistaks tema kasuks Tallinna linnalt välja viimase poolt alusetult saadud 51 129 eurot koos sellelt arvestatud intressiga 6% aastas või alternatiivselt kohustaks Tallinna linna otsustama talle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise.
8. Tallinna linn taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, leides, et kaebuses esitatud rahasumma ja intresside väljamõistmise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna vaidlusaluse summa tasus kaebaja Tallinna linnale eraõiguslikus suhtes.
9. Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2013 määrusega H-N Si kaebuse Tallinna linna poolt alusetult saadud 51 129 euro ning sellelt arvestatud intresside väljamõistmise nõudes läbi vaatamata. Kohus leidis, et vaidlusaluse rahasumma väljamõistmise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning selles osas on kaebus ekslikult menetlusse võetud. Kaebaja tasus Tallinna linnale 800 000 krooni suuruse summa 28.01.2004 sõlmitud kokkuleppe alusel. See kokkulepe ei loonud kaebaja ja linna vahel avalik-õiguslikku suhet. Õigussuhe, mille sisuks on isiku kohustus tagastada avalik-õiguslikus suhtes õigusliku aluseta saadu, on eraõigusliku iseloomuga. Kui sellise õigussuhte pooled sõlmivad omavahel kokkuleppe, millega nad selle suhte sisuks olevate õiguste ja kohustuste täitmist reguleerivad, siis tuleb ka sellise kokkuleppe pinnalt tekkinud vaidlus lahendada eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Selliste vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kokkulepe, mis sõlmiti 28.01.
10. a, ei puuduta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, vaid kaebaja kohustust tagastada avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadu. See küsimus kuulub RVastS § 22 lg 3 kohaselt eraõiguse valdkonda. Kaebaja leiab ekslikult, et kokkuleppe näol oli tegemist 15.05.2002 korralduse nr 1449-k lahutamatu osaga. Selle korraldusega ei reguleeritud kehtetuks tunnistatud korralduste tagasitäitmist. Seda ei oleks saanudki teha, kuna RVastS § 22 lg 3 kohaselt ei toimu avalikõiguslikus suhtes alusetult saadu tagasinõudmine avalik-õiguslikele normidele tugineva haldusakti vormis, vaid eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Kokkulepet ei saa pidada halduslepinguks. Selle lepinguga ei reguleeritud haldusõigussuhteid, vaid kaebaja eraõigusliku iseloomuga kohustust tagastada alusetult saadu. Käesoleval juhul ei ole tegemist lepinguga, mis oleks sõlmitud haldusakti täitmiseks. Riigikohtu lahendites nr 33-1-8-01, 3-3-1-15-01, 3-3-1-24-04 ja 3-3-1-59-05 olid vaidluse all haldusaktid, millega avaliku võimu kandja otsustas avaliku vara kasutamiseks andmise ning sel eesmärgil tsiviilõiguslike lepingute sõlmimise. Esiteks ei otsustatud käesoleval juhul korraldusega nr 1449-k kaebajaga sedalaadi kokkuleppe sõlmimist, teiseks ei ole kaebaja vaidlustanud eelnimetatud linnavalitsuse korraldust ning kolmandaks märkis Riigikohus eeltoodud lahendites, et halduskohtus on võimalik selliseid lepinguid vaidlustada lepingu pooleks mitte oleval kolmandal isikul, kelle avalik-õigusliku iseloomuga õigusi lepingu sõlmimisega rikuti. Samuti on põhjendamatu seisukoht, nagu oleks 15.05.2002 korraldus kehtetuks tunnistatud. Haldusasja toimikust ega õigusvastaselt võõrandatud vara toimikust seda ei nähtu. Kaebaja seisukoht, nagu oleks linnavalitsuse eelnimetatud korraldus kehtetuks tunnistatud ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 15.12.2011 otsusega nr 12397, ei ole õige. Maakonnakomisjoni otsus ei sisaldanud otsustust linnavalitsuse korralduse kehtetuks tunnistamise kohta ning see ei ole ka maakonnakomisjoni pädevuses. 2