1 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-13-4770 Otsuse kuupäev 16.12.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Kaido Rebase (Rebane) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema M K otsus 05.07.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,002099 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Kaido Rebane Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 27.11.2013, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Kaido Rebane ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Lõpposa Kaido Rebase (Rebane) kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema M K 05.07.2013 otsus väärteoasjas nr: 2590,13,002099, millega määrati Kaido Rebasele (Rebane) (isikukood 37509185210, elukoht xxxx, töökoht xxxx, isik ei ole karistusregistrisse kantud) liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 2 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt
- detsembriks 2013). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 07.01.2014, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD
- Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik V O koostas menetlusalusele isikule Kaido Rebasele 07.06.2013 väärteoprotokolli nr AB 1325504-2099 selle kohta, et Kaido Rebane 07.06.2013 kell 17.42 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige mnt
- km-l, liikudes Rakvere suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 119 +/- 8 km/h teel, kus lubatud on 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
- Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem M K määras 05.07.2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,13,002099 Kaido Rebasele LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot, sest Kaido Rebane 07.06.2013 kell 17.42 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige mnt
- km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 119 +/- 8 km/h teel, kus lubatud on 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, oli seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 22.07.2013 kohtule kaebuse menetlusalune isik Kaido Rebane. Kaebuse esitaja ei nõustu, et ületas 07.06.2013.a lubatud sõidukiirust. Ta selgitab, et sõitis 07.06.2013.a Rakvere-Luige mnt-l sõidukite kolonnis. Ebaõige on kiirusmõõteseadme protokollis toodud väide, et kaebuse esitaja liikus üksi. Kuna kell oli 17.42 - oli liiklus tihe, sest tööpäev oli lõppenud ning sõidukid suundusid Rakvere poole. Kuna tegemist oli eraldi mootorratastel liikuvate politseinikega, jääb arusaamatuks, miks puudub videosalvestus. Kuna kiiruse mõõtis ja selle fikseeris politseinik T K, toimus kiiruse mõõtmine üksinda. Üksinda kiirust mõõtes tuleb võtta kasutusele lisameetmeid kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduva informatsiooni kontrollimiseks, näiteks salvestades liiklusjärelevalve toimingu. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole liiklusjärelevalve toimingut salvestatud, puudub võimalus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduva õigsust kontrollida. Seega ei ole tõendatud, et kiirusmõõteseade fikseeris just kaebuse esitajale kuuluva sõiduki kiiruse. 3 Samuti seab kaebuse esitaja kahtluse alla Doppleri efekti fikseerimise T. K poolt. Nimelt nähtub T. K ütlustest, et „kella 17.42 aeg sõitsime Rakvere-Luige teel Roela suunas. 17-ndal kilomeetril tuli meile vastu üksik auto xxxx, mille kiirus oli lubatust suurem“. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus tunnistaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 79 km/h ei ole usutav, et mürast ja tuulest tingituna oli politseinikul võimalik kuulda Doppleri helisignaali. Kiiruse ületamine mõõdeti Rakvere-Luige mnt
- km-l, kuigi tunnistaja, kes mõõtis kiiruse ületamist, kinnitab, et kiiruse ületamine toimus Rakvere-Luige mnt
- km-l. Seega on tunnistaja ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokollis märgitud kiiruse ületamise koht vastuoluline, mistõttu ei ole võimalik tuvastada väärteo toimepanemise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse ja seetõttu kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. Menetlusaluse isiku ülekuulamine algas kell 17.59 ja lõppes kell 18.04, samas kui tunnistaja T. K ülekuulamine algas protokolli kohaselt kell 17.
- Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, kuna tunnistajat ei kuulatud tegelikult üle, samuti ei ole see ka ajaliselt võimalik. Tunnistaja T. K on kinnitanud, et fikseeris kiiruse ületamise kell 17.42, seejärel keeras mootorratta ringi ja järgnes talle. Sellele järgnes kiirusmõõteseadme näidu tutvustamine ning selle kasutamise kohta protokolli koostamine. Näitu tutvustas ning protokolli koostas T. K, seega ei saanud ta kell 17.48, s.o 6 minutit peale seda, kui tunnistaja vastu sõites fikseeris alles kiiruse ületamise anda juba sellekohaseid tunnistusi. Kaebuse esitaja viibis kogu menetluse politseinike juures. Kaebuse esitaja ülekuulamisele ei eelnenud tunnistaja T. K ülekuulamist, kes tegelikult viis läbi väärteomenetluse – andis peatamismärguande, kogus tõendeid jne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on ise loonud tõendeid. Menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada eelkirjeldatud olulisi menetlusõiguse rikkumisi. Kuna K. Rebane täitis LS § 227 lg 2 sanktsiooni minimaalses määras, polnud põhjendatud karistuse määramine 85 trahviühiku ulatuses (maksimum karistus on 100 trahviühikut). Seejuures on kohtuväline menetleja jätnud eripreventiivse prognoosi täielikult arvestamata – isikul puuduvad kehtivad karistused, mistõttu esineb põhjendatud alus arvata, et ka väike karistus suudab teda mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud peaaegu maksimaalmääras trahv kooskõlas karistuse mõistmise reeglitega. Kaebuses palutakse tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada menetlus ning välja mõista kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud. Juhul, kui kohus leiab, et K. Rebane on rikkunud LS § 15 lg 1 p 1, palutakse tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi.
- Kohtuväline menetleja on vastuskirjas K. Rebase kaebusele märkinud, et väärteoasjas andis tunnistajana ütlused liikluspolitseinik T. K, kes oli 07.06.2013 motopatrullis, teostades liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik V Oiga. Nad sõitsid kahel mootorrattal RakvereLuige teel suunaga Roela poole, kui sama tee
- kilomeetril sõitis neile vastu üksik auto xxxx (xxxx), mille kiirus oli lubatust suurem 120 km/h-s. T. K fikseeris kell 17.42 eelnimetatud 4 autol sõidukiiruseks 119 km/h-s. Kiirus mõõdeti T. K mootorrattale paigaldatud kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X. T. K andis eelnimetatud sõidukile töötavate vilkuritega peatumismärguande, keeras mootorratta ümber ja järgnes sõidukile. Kontrollimisel osutus xxxx juhiks Kaido Rebane. Juht oli autos üksinda ja oma rikkumisega nõus ei olnud. Liikluspolitseinik T. K kirjutas oma ütlused tunnistaja ülekuulamise protokolli omakäeliselt. Samuti ei olnud menetlusalune isik nõus mõõteseadme näiduga. Kohtuväline menetleja leidis, et K. Rebane on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kohtuväline menetleja leidis, et ajaliselt on 6 minutit piisavalt pikk aeg, et toiminguid teostada. Kell 17.48 alustas T. K ütluste andmisega ja selle toimingu teostas ta omakäeliselt. T. K mõõtis kiiruse, fikseeris selle ja koostas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Kiiruse mõõtmine toimub liiklusjärelevalve käigus ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli näol on tegemist haldustoiminguga mitte aga menetlustoiminguga. Tõend koguti viisil, mis ei riivanud kogumis osaleja õigusi ega tekitanud põhjendamatult kahju. Seega tõendi kogumise korda ei ole rikutud ja tõend on lubatav. Piirkiirusest kinnipidamine on liiklusohutuses tihti määrava tähtsusega, sest see on üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õigeaegselt. Väärteoasja on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks on KarS § 56 lg 1 kohaselt K. Rebase süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja palus jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
- Kohtuistungil 27.11.2013 jäi menetlusalune isik Kaido Rebane esitatud kaebuse juurde. K. Rebane kinnitas, et seal oli kaks kiirust ja ühte esitleti talle kui tema kiirust. Ta ei teadnud, kumb on tema kiirus. K. Rebane oletas, et ületas kiirust 5-7 km/h. Kindlasti ei olnud ta kolonnis viimane auto. Ta ei saa millegagi tõendada, et tema järel tuli veel üks sõiduk. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et see oli suvel, juunis, ilm oli ilus ja kuiv. Ta oli motopatrullis koos teise motopatrulli V Oiga ja nad sõitsid Rakvere-Luige teed pidi ViruJaagupist edasi Roela poole. T. K väitel sõitis tema ees ja V. O sõitis temast mõistliku pikivahega 50-70 m tagapool. Nad teostasid liiklusjärelevalvet. Vastu tuli kokku kolm sõidukit, millistest esimesed kaks laskis ta endast mööda ja siis mõõtis selle kolmanda sõiduki kiirust, mis tuli ühtlase hooga 120 km/h. Fikseeritud sai kiirus 119 km/h kiirusmõõteseadmega, mis on kinnitatud mootorrattale. See oli ainuke sõiduk temast eespool. Ta andis sõidukile peatumismärguande, keerates ise ringi ja peatudes selle sõiduki taga. Autoks oli hõbedane xxxx. Juht oli sõidukis üksi. T. K väitel peatamine ja mõõtmine olid
- kilomeetril, rikkumine toimus juhi poolt
- kilomeetril. Tema asus koostama kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Selle koostamine ei võta palju aega, see on vaid lünkade täitmine, ristikeste panemine. Juht ei olnud oma rikkumisega nõus, öeldes, et see ei ole tema kiirus. T. K sõnul juhile tutvustati kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning siis juht läks ja istus oma autosse, helistades kellelegi ja tegeledes muude asjadega, nende juures ta ei viibinud. Kui juht oma autos istus, kuulas V. O teda tunnistajana üle. V. O täitis 5 tunnistaja ülekuulamise protokollil eelnevalt ankeetandmed, tutvustas talle õigusi ja siis ta omakäeliselt kirjutas ütlused. Juht ilmselt ei pannud tähele, millega nemad tegelesid sel ajal. Tema mäletamist mööda juht oma autost enam välja ei tulnud. V. O kirjutas vastavad paberid valmis ja tutvustas läbi avatud akna neid juhile. Seda rikkumist kahjuks ei salvestatud, sest ei olnud sellist videokaamerat kasutada sel ajal. T. K väitel töötab kiirusmõõteseade Doppleri efekti alusel, st lähenev sõiduk annab tihedamaid signaale kui eemalduv. Doppleri efekt ja helisignaal on 2 iseasja. Kui helisignaal on sisse lülitatud kõige tugevama tugevuse peale, teeb see kõrvulukustavat lärmi ning see on väga hästi kosta läbi müra ja tuule. Tol korral oli helisignaal sisse lülitatud (nupp on kiirusmõõteseadme puldil käepärases kohas). T. K väitel oli kiiruse mõõtmise hetkel sõiduk temast ca 500 m kaugusel. Tema kiirus oli mõõtmise hetkel 79 km/h. Juhile sai selgitatud, milline on tema kiirus ja mõõtja enda kiirus. Mõõterežiim oli vastutuleva sõiduki jälgimine liikumise pealt. Tunnistaja V O kinnitas kohtuistungil, et see oli juuni alguses, kui nad olid koos T. Kga motopatrullis, teostades liiklusjärelevalvet ja liikudes Rakvere-Luige maanteel, kui vastu tuli hõbedane maastur. V. Oi väitel oli juba kaugelt näha, et see sõiduk tuleb suurema kiirusega. T. K liikus temast eespool ja andis maasturile peatumismärguande. Nad jäid maasturi taga seisma. Juhiks oli K. Rebane, kes rikkumise ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga nõus ei olnud, ütlusi anda ei soovinud, allkirjade panemisest keeldus. T. K tutvustas isikule fikseeritud kiiruse näitu, isikule selgitati, kumb näitudest on tema kiirus. V. Oi ütlustest nähtub, et sel ajal, kui ta kuulas T. K tunnistajana üle, istus K. Rebane oma autos. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul karistas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot.
- Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu 6 siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
- Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud K. Rebase poolt lubatud sõidukiiruse ületamine ehk kas menetlusalune isik on toime pannud teo, milles on väärteo tunnused. Kohtuvälises menetluses on ütlusi andnud tunnistaja T. K, kelle ütluste kohaselt ületas menetlusaluse isiku K. Rebase poolt juhitud sõiduk xxxx (xxxx) 07.06.2013 kell 17.42 Rakvere-Luige tee
- kilomeetril lubatud sõidukiirust, sõites kiirusega 119 km/h. Menetlusalune isik K. Rebane keeldus kohtuvälises menetluses ütlusi andmast. Kohtumenetluses andis menetlusalust isikut K. Rebast süüstavaid ütlusi tunnistaja T. K ja tunnistaja V. O andis ütlusi tema poolt teostatud menetlustoimingute käigu kohta. Kohtumenetluses antud ütlustes on menetlusalune isik K. Rebane eitanud rikkumise toimepanemist, oletades, et ületas kiirust 5-7 km/h. Menetlusaluse isiku K. Rebase poolt kiiruse ületamise kohta on T. K koostanud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli väärteoprotokolli nr AB 1325504 juurde 07.06.2013, mille kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruseks 07.06.2013 kell 17.42 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige tee
- kilomeetril 119 +/- 8 km/h, kusjuures lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku K. Rebase süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse kohaselt väärteo toimepanemise lugenud tõendatuks kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja selle protokolli koostanud tunnistaja T. K ütlustega. Kohtumenetluses täiendavaid menetlusalust isikut K. Rebast süüstavaid tõendeid ei lisandunud. Menetlusalune isik K. Rebane ennast väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, oletades, et ületas lubatud kiirust 5-7 km/h. Väärteoasja menetlenud tunnistaja V. O andis kohtumenetluses ütlusi tema poolt teostatud menetlustoimingute käigu kohta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist nn „sõna-sõna vastu“ olukorraga, sest muid objektiivseid tõendeid kogutud ei ole, mis menetlusaluse isiku K. Rebase süüd kinnitaks. Vastupidine olukord võinuks olla siis, kui meil oleks lisaks olemasolevatele tõenditele veel erapooletu tunnistaja ütlused (selline tunnistaja, kes ei mõõtnud kiirust ega menetlenud väärteoasja, vaid vahetult tajus väidetava rikkumisega seonduvaid asjaolusid) ja/või kui liiklusjärelevalve toiming oleks videosalvestatud, millega oleks tagatud võimalus kontrollida toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-11 leidnud, et kohus ei või asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Maakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka väärtegude arutamise puhul ning kohus ei saa tõendite vähesust korvata, tuginedes enda või kohtuvälise menetleja siseveendumusele. Kohus on seisukohal, et antud väärteoasjas ei ole piisavalt tõendeid, tegemaks üheseid järeldusi menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 7 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks.
- Tulenevalt asjaolust, et kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, ei võta maakohus seisukohta karistuse määra osas. Vastuseks teistele kaebuses esitatud väidetele märgib kohus selgituseks vaid järgmist. Kaebuse kohaselt ei tohi väärteoasja menetlenud isik anda enda menetluses olnud asja kohta ütlusi. Maakohus on seisukohal, et nimetatud põhimõtet käesoleval juhul rikutud ei ole. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Samas ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana menetlustoimingu täpse käigu kohta. Käesoleval juhul on väärteoasja menetlenud V. O andnud kohtuistungil ütlusi väärteoasja raames läbi viidud menetlustoimingute käigu osas. Tunnistaja T. K on andnud ütlusi nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses. T. K näol ei ole tegemist väärteoasja menetlenud isikuga, mistõttu on asjakohatud kaebaja väited, nagu oleks kohtuväline menetleja ise loonud tõendeid ja rikkunud sellega oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohtu hinnangul pole asjakohased ka kaebuses toodud väited Doppleri helisignaali kuulmise võimatuse, kohtuvälises menetluses tunnistaja T. K ülekuulamise ajalise võimatuse, samuti kiiruse ületamise koha vastuolulisuse osas. Kohtu hinnangul on eelkõige tunnistaja T. K, aga ka tunnistaja V. O piisavalt ja usutavalt selgitanud eelnimetatud asjaolusid.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Kaido Rebase kaebuse, tühistades Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema M K 05.07.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,13,002099 ning lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik