1-12-9420/45

(7)Hüvitada Ernest Gammerile riigieelarvest teda apellatsioonimenetluses esindanud kaitsjale makstud tasu 2575,65 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu otsusega mõisteti E. Gammer süüdi 22.08.2010.a. kehtinud KarS § 118 p 1 järgi (alates 14.04.2012.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt vastab sellele KarS § 118 lg 1 p 1) ja teda karistati 4-aastase vangistusega. Ühtlasi mõistis kohus E. Gammerilt D. K kasuks välja hüvitise varalise kahju eest 719,39 eurot ja moraalse kahju eest 15 000 eurot. E. Gammer mõisteti süüdi selles, et ta 22.08.2010 kella 03.55-04.10 ründas XXX XXX XX asuva klubi Cathouse territooriumil D. K lõi teda tekkinud kakluse käigus noaga vasaku rindkere ja vasaku reie piirkonda. Sellega tekitas ta D. K vasakule rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga, mis oli eluohtlik vigastus, ja torkelõikehaava vasakul reiel, mis ei kujutanud endast rasket tervisekahjustust.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja A. Jaroslavski. Mõlemas apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja E. Gammeri õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 2.1 E. Gammer kinnitab esitatud apellatsioonis, et tema käes ei olnud nuga ja tema kannatanut noaga ei löönud. Asitõendiks olev nuga ei ole kunagi talle kuulunud ja ta nägi seda esmakordselt kohtus. Keegi kohtus ütlusi andnud isikuist tema käes nuga ei näinud ja ka DNA analüüs kinnitas, et tema ei ole seda nuga puudutanud. Süüdistatav leiab, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata D. R ütlused ja tegi otsuse sisuliselt vaid kannatanu ja tema sõprade ütluste põhjal. 2.2 Kaitsja märgib esitatud apellatsioonis samuti, et E. Gammer on alati eitanud noaga löömist ning seda, et see nuga võiks talle kuuluda. Ka kannatanu ei näinud nuga, ei tundnud vigastuste tekitamist ja tema haavu märgati alles mõni aeg pärast rüselust. Noa leidsid turvatöötajad, kui E. Gammer oli juba lahkunud. Ükski tunnistajatest ei räägi sellest, et E. Gammer oleks kannatanut noaga löönud. Noal – kohtule esitatud põhilisel asitõendil - puudub E. Gammeri DNA, esinevad vaid kannatanu DNA ja verejäljed. Kaitsja tsiteerib tunnistajate S. ja K. ütlusi, kinnitamaks, et need nuga ei näinud, kuid märgib samas, et nende tunnistajate ütlused on üldse vastuolulised. Kaitsja seab tunnistaja S. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et tunnistaja on kannatanu sõber ning oli ka ise konfliktis osaleja. Sarnaselt süüdistatavale peab kaitsja põhjendamatuks tunnistaja D. R ütluste kõrvalejätmist. Kaitsja märgib, et teised tunnistajad intsidendi algust ei näinud. Kohus, jättes kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ütlustes, rekonstrueeris toimunu ebaõigesti. Kaitsja kritiseerib maakohtu põhjendusi, miks ta peab D. K noaga lööjaks just E. Gammerit. Kohus on alusetult jätnud kõrvale kaitsja versiooni enesehaavamise kohta või selle kohta, et haavad tekitas keegi kolmas. Ses küsimuses oleks tulnud teha ekspertiis. Tsiviilhagi kohta märgib kaitsja, et ei tunnista tsiviilhagi ja varalist kahju mitte ainult põhjusel, et E. Gammer pole kannatanut noaga löönud, vaid ka seoses sellega, et kohus jättis arvestamata 2

(7)asjaolu, et kannatanu lahkus haiglast enne ametliku diagnoosi tervenemise kohta ja väljakirjutamist haiglast. Kaitsja ei välista, et saabunud tagajärjed on seotud kannatanu ebamõistliku käitumisega ning järelekult ei saa olla arutamise esemeks kriminaalasja raames, kuna eeldab eraldi uurimist ühes meedikute ja kohtueksperdi kaasamisega. Selles aspektis nimetatuid asjaolusid pole kohus uurinud ning seetõttu ei ole ka veenvad kohtu järeldused.

1. Ringkonnakohtu istungitel süüdistatav ja apellatsioonimenetluses tema kaitsjaks asunud vandeadvokaat R. Laus toetasid apellatsioone. Samas taotles kaitsja ringkonnakohtu istungil mitmete uute tunnistajate ülekuulamist KrMS § 3211 lg 2 alusel. Samuti maakohtus üle kuulatud süüdistatava ja kannatanu ringkonnakohtus uuesti üle kuulamist. Ringkonnakohus rahuldas taotluse tunnistajate O. S ja A. D ülekuulamise osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistuses nimetatud tervisekahjustused tekitas kannatanule just E. Gammer. 4.1 Maakohtus üle kuulatud isikutest on kogu kakluse käigu kohta andnud ütlusi kannatanu D. K ning tunnistajad S. S ja J. K. Kõik nimetatud isikud on kakluse käiku kirjeldanud nii, et E. Gammer läks D. K ootamatult ja ilma arusaadava põhjuseta kallale ja koheselt sekkus D. K koos olnud S. S, kes hakkas E. Gammerit D. K eemale tirima. Kannatanu sõnul lõi E. Gammer teda 3 korda, tema lõi E. Gammerit vastu 1-2 korda (tl 7 pöördel). Ka J. K (tl 11) ja S. S (tl 13 pöördel) ütluste kohaselt jõudis E. Gammer teha 3-4 lööki. S. S tõmbas E. Gammerit D. K eemale, hoides teda kaelast. Selle tulemusel E. Gammer kukkus (D. K ütlused tl 7 pöördel, J. K ütlused tl 11). Samal ajal jõudsid kohale turvamehed, kes aitasid E. Gammeri püsti ja toimetasid kaklejad üksteisest eemale (K. tl 9 pöördel, S. tl 14 pöördel). Seda, et kakluse lõpetasid ööklubi turvatöötajad, on oma ütlustes kinnitanud ka tunnistaja I. L, kes oli terrassil oleva baarileti juures ja kakluse algust ei näinud. Kui ta ümber pööras, nägi ta, et D. K ja E. Gammer kähmlevad, kusjuures konkreetselt oskas ta nimetada seda, et D. K lõi E. Gammerit kahel korral. Enne kui tema kaklejate juurde jõudis, olid juba jõudnud turvamehed sekkuda (tl 12 pöördel). Ka turvatöötajad ise kinnitavad, et nemad lahutasid kaklejad – tunnistaja V. L sõnul oli tema 22.08.
3. a kella 4 paiku ööklubis turvamehena tööl ja viibis välisterrassi sissepääsu juures, kui tema paarimees hüüdis, et kaklus on. Tema oli see, kes väänas D. K käed selja taha ja toimetas ta klubi territooriumilt välja. Ka tunnistaja A. K, kes oli vahetuse vanem, kinnitab, et kui tema kaklusest kuuldes terrassile jõudis, hoidsid turvamehed kinni kahte kakluses osalenud noormeest (tl 15 pöördel). Mis puutub tunnistaja D. R ütlustesse, siis on maakohus otsuses konkreetsetele vastuoludele viidates põhjendanud, miks ta leiab, et D. R ütlusi ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Peamine vastuolu, millele kohus on viidanud, on see, kus seisis D. R suhtes E. Gammer. Nagu maakohus on välja toonud, andis D. R algul ütlusi selle kohta, et ta oli E. Gammeri suhtes seljaga, sest suhtles kellegi teisega ajal, kui kaklus algas. Seejärel on D. R andnud ütlusi selle kohta, et E. Gammer oli tema kõrval ning lõpuks, et E. Gammer seisis tema ees. Seega on ütlused ilmselgelt vastuolulised ning see vastuolu on ütluste usaldusväärsuse seisukohast ka oluline, sest sellest sõltub, kas D. R sai näha, kuidas E.Gammer kaklusesse sattus. Märkida tuleb, et vastuolusid D. R ütlustes leidub rohkemgi. Nii on D. R esmalt vastuseks prokuröri küsimustele väitnud, et vahetult enne kakluse algust ei olnud E. Gammeril midagi käes ja ta ei mäleta, et E. Gammer oleks teinud midagi oma kätega (nt teinud maniküüri). Seoses sellega taotles prokurör D. R eeluurimisel antud ütluste avaldamist, põhjusel, et kohtueelses menetluses andis D. R ütlusi selle kohta, et E. Gammer tegi maniküüri. Sellele järgnenud prokuröri küsimusele, millal D. R 3

(7)märkas, et E. Gammer puhastab sõrmeküüsi, vastas tunnistaja: „Peale minu tõukamist“. Lisaks sellele, et taoline ütlus ei selgita vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluse vahel, läheb see vastuollu ka D. R kohtus antud ütlustega, et peale seda, kui oli tõukamise tõttu maha kukkunud asjad üles tõstnud, nägi ta juba kaklust, milles E. Gammer osales. Vastuolulised on ka D. R ütlused selle kohta, kas ja millises joobes olid teised kakluses osalenud peale E. Gammeri. Vastuseks kohtu küsimusele, mille põhjal ta järeldas, et teised kaklejad olid tugevalt purjus, lausa süüdimatud, vastas D. R, et enne nägi neid poisse kokteilidega. Seepeale uuris kohus, miks tunnistaja, arvestades eelöeldut, nimetas teisi kakluses osalenuid just narkojoobes olnuiks. Sellele küsimusele vastas D. R, et tema jaoks on ka alkohol narkootikum. Samas oli ta ristküsitluse käigus tunnistanud, et jõi ka ise ööklubis mõned kokteilid. Sellest võib järeldada, et D. R püüdis näidata teisi kakluses osalenuid võimalikult halvas valguses. Kõiki kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes on maakohus igati põhjendatult lugenud D. R ütlused ebausaldusväärseks. Süüdistatav E. Gammer väitis maakohtus, et tema kakluse kohta sisulisi ütlusi anda ei oskagi, sest oli teadvuseta ja ajavahemiku kohta sellest kui ta D. R juttu ajas kuni selleni, kui ta püsti aidati ja väljapääsu juurde toimetati, ei tea midagi (tl 104 pöördel). Ringkonnakohtus üle kuulatud tunnistajad O. S ja A. D kinnitasid, et nägid pea kogu sündmuste käiku. Nende ütluste kohaselt ärritus E. Gammer selle peale, et neist möödunud S. Sokolov müksas mööda minnes tugevalt D. R, ja läks S. S järele. Kuna ta läks S. S ja D. K poole tõstetud kätega, pidas D. K seda ilmselt rünnakuks ja lõi E. Gammerit, mille peale algas kaklus. Kakluse käigus asus S. S E. Gammerit kägistama, nii et viimane kaotas meelemärkuse – tema keha lõtvus. Kaklusse sekkus veel neljas, heledate juustega mees, kes haaras ühe käega D. K kaelast ja teise käega, milles oli nuga, lõi teda kaks korda. Samas ei osanud O. S ja A. D kirjeldada kakluse lõppu – nad ei näinud turvameeste saabumist. Nimelt väitsid tunnistajad, et nad lahkusid enne kakluse lõppu. 4.2 Seega langevad toimunu kirjeldused üldjoontes kokku, kuid O. S ja A. D ütlused erinevad D. K, S. S ja J. ütlustest paari olulise asjaolu osas. O. S ja A. D väidavad esiteks, et S. S kägistas E. Gammerit kuni viimane kaotas teadvuse ning, et kaklusesse sekkus veel neljas osaline – blond noormees, kes lõi D. K kahel korral noaga. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sellise erinevusega, mille puhul tuleb rääkida tõendite vahelisest vastuolust – kui isik on kirjeldanud ütlustes suhteliselt detailselt kakluse käiku kuni detailideni, kes mis järjekorras keda lõi, ei saa pidada seda, kas kolme mehe vahelisse kaklusesse sekkus veel üks, lüües veel ühte kakluses osalenut noaga, selliseks asjaoluks, mis võis lihtsalt kahe silma vahele jääda. Seejuures väärib tähelepanu, et kumbagi versiooni kinnitab mitu ütlusi andnud isikut. Eelnevast tulenevalt tuleb ühte versiooni esindavad ütlused jätta kõrvale. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb kõrvale jätta O. S ja A. D ütlused. Nimelt leidub mitmeid asjaolusid, mis seavad kohtu jaoks nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Esiteks on kohtu jaoks küsitav tunnistajate väide, et nad lahkusid terrassilt enne kakluse lõppu. Mõlemad tunnistajad väitsid, et nemad turvamehi kakluse ajal ei näinud, rääkimata nende sekkumisest kaklusse. Nagu eespool märgitud, on seda, et turvamehed kaklusse sekkusid, kinnitanud maakohtus ka nemad ise ja kohus ei näe vähemadki põhjust, miks turvamehed peaks ses osas andma tõele mittevastavaid ütlusi. Arvestades seda, et O. S ja A. D nägid endi sõnul nii seda, et E. Gammer kaotas kägistamise tõttu teadvuse, kui seda, kuidas D. K löödi noaga, tekib küsimus, millist kaklust turvamehed lahutasid – on selge, et kui E. Gammer oli meelemärkuseta, ei saanud ta aktiivselt kakluses osaleda. Kakluse lõpetamises osalenud turvamehe V. L ütlustest ei nähtu, et kaklust lahutama minnes oleks leitud eest mõni meelemärkuseta isik (tl 14 pöördel, tl 15). Turvateenistuse vahetuse vanem A. K on andnud ütlusi, et kui tema terrassile jõudis, oli kahel kakluses osalenul – kes olid D. K ja J. K ütlustest tulenevalt D. K ja E. Gammer – käed selja taha 4

(7)väänatud. Seda poleks ilmselgelt vaja olnud, kui E. Gammer oleks olnud meelemärkuseta ja vajanud hoopis toibutamist. Kohus ei pea usutavaks ka O. S ja A. D väidet, et nad lahkusid klubi terrassilt enne kakluse lõppu. Nii D. K; J. K kui S. S ütluste kohaselt kestis kaklus lühikest aega (J. K hinnangul 5, S. S hinnangul 10 sekundit – vastavalt tl 10 pöördel ja 13 pöördel). Ka I. L sõnade kohaselt saabusid turvamehed kiiresti – nad jõudsid kaklejateni enne I. L ennast. O. S ja A. D ütluste kohaselt kestis kaklus kauem, umbes kaks minutit. Samas on O. S ütlused selle kohta vastuolulised – ta väitis, et kaklus kestis 2 minutit ja et nad lahkusid kakluse lõppu nägemata, kuid küsimusele, kui palju pärast kakluse algust nad lahkusid, vastas ta, et 5 minutit. Seega oleks pidanud nad nägema ka kakluse lõppu. Märkida tuleb seda, et nii O. S kui A. D ütluste kohaselt oli A. D see, kes O. S üles otsis. Seega, kui A. D asuski otsima O. S ja seetõttu ei näinud, mis pärast kannatanu pussitamist edasi toimus, siis O. S, kes kuni hetkeni, kui A. D tema juurde tagasi tuli, asukohta ei muutnud, pidi endiselt olema võimalik jälgida, mis edasi toimus. Ometi lõppevad mõlema tunnistaja ütlused sisuliselt samas kohas ja sama põhjendusega, et nad otsustasid lahkuda. Nimetatud isikute ütlused on usutavad ka põhjusel, et tunnistaja V. L sõnul seisis ta paarimehega kaklejatest umbes 10 meetri kaugusel terrassi väljapääsu juures. D. K; J. K kui S. S väide, et kaklus kestis väga lühikest aega, on O. S ütlustest, et veel 5 minutit peale kakluse algust polnud turvamehi näha, usutavamad ka põhjusel, et V. L sõnul seisis ta paarimehega kakluse kohast umbes 10 meetri kaugusel (tl 14 pöördel) ja 10 meetri läbimine ei võta kaua aega. Küsimusi tekitab seegi, kuidas said O. S ja A. D näha kuni enda lahkumiseni kogu sündmuste käiku hoolimata sellest, et nad seisid terrassil erinevates kohtades ning terrassil oli palju rahvast ja ka kakluse koha ümber kogunes rahvast. Viimast on kinnitanud nii O. S ja A. D ise kui ka teised tunnistajad. Tähelepanu väärib, et I. L, kes oli kakluse alguse ajal sarnaselt A. D baarileti juures juua ostmas, on kinnitanud, et ta ei näinud sealt vaatevälja takistavate inimeste tõttu kaklust väga hästi – tema S. S ei näinud (tl 12 pöördel). Seega tekib küsimus, kuidas A. D sai erinevalt I. L kõiki kakluses osalenuid näha. Kohtukolleegium ei pea O. S ja A. D ütlusi selle kohta, et kaklusse sekkus blond mees, kes D. K noaga lõi, ka eluliselt usutavaks. O. S ütluste kohaselt nägi ta heledate juustega mehe käes nuga juba siis, kui see alles suundus kaklejate poole – väidetavalt nägi O. S nuga temast mööduva mehe käes. Hoolimata sellest, et üks kaklejatest – E. Gammer – oli O. S tuttav, ei reageerinud ta sellele, et kaklejate poole läheb veel keegi noaga, kuidagi – isegi ei vaadanud ringi selle pilguga, kas kuskil on turvamehi, keda saaks appi kutsuda. Ka A. D ei tundnud pärast seda, kui ta nägi pealt D. K noaga löömist, huvi, kus võiks olla turvamehed ja mis saab edasi heledapäisest mehest. Teiseks väärib tähelepanu, et kuigi väidetavalt kogunes kaklejate ümber rahvast, ei nähtu turvameeste ütlustest, et keegi oleks juhtinud nende tähelepanu heledapäisele mehele. Ei ole usutav, et kui too blond meesterahvas tegutses nii avalikult, et kaks erinevates kohtades ja kaklusest mõnevõrra eemal olnud tunnistajat nägid tema käes nuga ja sellega löömist, ei näinud või ei pidanud vajalikuks seda mainida ükski lähemal viibinu. Tähelepanu väärib veel vastuolu tunnistajate O. S ja A. D kirjelduses, kuidas too blond meesterahvas kannatanut lõi. Mõlemad küll väidavad seda, et too mees haaras kannatanul ühe käega kaelast ja teise käega, milles oli nuga, lõi, lahknevad ütlused selles, kummas käes blondil mehel nuga oli. O. S väitel haaras heleda peaga mees kannatanust tagant parema käega ja teise käega, milles oli nuga, lõi. A. D sõnul haarati kannatanul kaelast vasaku käega ja teise käega löödi. Märkida tuleb seda, et parema käega on ilmselgelt raske ja ebamugav lüüa enda ees seisvat isikut vasakusse külge, eriti aga vasakusse reide (vigastuste asukoha kohta vt ekspertiisiakti lisaks olevad fotod, tl 35). Samas on vigastuste asukoht kannatanu ees vasakul küljel loogiline, kui paremakäeline ründaja paiknes kannatanu vastas näoga kannatanu 5

(7)poole. Seega sai vigastused tekitada just E. Gammer. Lõpuks tuleb märkida seda, et mõlemad tunnistajad, kes on maininud kaklusse sekkunud heledapäist meest, on E. Gammeriga seotud. Seejuures jätsid tunnistajad esmalt küsimusele, kuidas nad E. Gammerit tunnevad ja millised on sidemed temaga, mainimata selle, et nad on tööalaselt seotud E. Gammeri isa P. G. Nii selgitasid mõlemad tunnistajad esmalt, et tunnevad E. Gammerit põhjusel, et õppisid koos tema tüdruksõbraga. Tänu prokuröri küsimustele ilmnes aga, et O. S on Vana Wiru Grupp OÜ juhatuse liige, E. Gammeri isa P. G on aga osaühingu osanik. Prokuröri küsimusele, kes on P. G E. Gammerile, vastas O. S, et tegemist on E. Gammeri isaga. Seega oli O. S; P. G ja E. Gammeri sugulusest teadlik ja teadis E. G seega ka seoses oma töökohaga. Ka A. D on oma ütluste kohaselt töötanud Vana Wiru Grupis, ringkonnakohtu istungi seisuga ta ei töötanud. Seega jätsid tunnistajad esialgu mainimata tööalase sõltuvuse E. Gammeri lähedasest. 4.3 Mis puutub kannatanu ning tunnistajate S. S; J. K ja I. L ütlustesse, siis puudub kohtul alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Ka süüdistatav ei ole väitnud, et neil oleks kannatanuga mingi omavaheline vaen. Seega puudub põhjus, miks kannatanu peaks andma valeütlusi selle kohta, et teda lõi noaga just E. Gammer. Samal põhjusel ei ole ka S. S ega I. L põhjust anda valeütlusi E. Gammeri vastu. Mis puutub J. K, siis tema väitel ta kannatanut ei tunne ning süüdistatava väited, et tegemist on kannatanuga seotud isikuga, on paljasõnalised. Märkida tuleb, et kannatanu ega ka keegi nimetatud tunnistajatest ei ole andnud selgesõnalisi ütlusi selle kohta, et E. Gammer lõi D. K noaga – nii kannatanu kui tunnistajad on väitnud, et nemad kellegi käes üldse nuga ei näinud. Seda on põhjendatud noa väiksusega (fototabelist nähtuvalt on tera pikkus umbes 3,5-4 cm – tl 45). Seoses I. L ütlustega tuleb märkida, et tema on kaklusest toonud välja just selle, et nägi, kuidas D. K E. Gammerit lõi. Seega ei saa tema puhul rääkida ütlustest, mis soosiks kuidagi kannatanut. 4.4 Kuigi kannatanu ega ükski tunnistaja ei näinud E. Gammeri käes nuga, tuleb maakohtuga nõustuda selles, et kuna D. K oli kaklus ainult E. Gammeriga ja vigastused avastati pärast seda kaklust, pidi isikuks, kes need vigastused tekitas, olema E. Gammer. Nagu eespool mainitud, viitab ka vigastuste asukoht sellele, et need sai tekitada paremakäeline isik, kes oli kannatanuga vastamisi. Kakluse käigus D. K ja E. Gammer just nii teineteise suhtes asetsesid. Ka väärib tähelepanu, et kuigi S. S enda sõnul E. Gammeri käes nuga ei näinud, on ta väitnud, et E. Gammer lõi kannatanut kaarega vastu kannatanu vasakut külge, s.o just sinna, kus olid kannatanul noahaav (tl 13 pöördel). 4.5 Mis puutub kaitsja A. J apellatsioonis viidatud võimalusele, et leitud noa puhul oli tegemist hoopis kannatanu noaga ja kannatanu võis end kakluse käigus avanenud noaga ise vigastada, siis selle versiooni on maakohus, kes leitud nuga vahetult uuris, ümber lükanud ja seda ka põhjalikult põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolud, millele maakohus on tuginenud (noatera avamiseks tuleb vastavale nupule vajutada tugevalt, noa klamber on selline, et vööl olev nuga ei saa pöörduda teraga ülespoole) on ringkonnakohtu hinnangul sellised, mille tuvastamiseks ei ole vaja eriteadmisi vaid selliseid järeldusi on võimalik teha tavalise elukogemuse pinnalt. 4.6 Ka asjaolu, et sündmuspaigalt leitud noalt ei leitud E. Gammeri DNA-d, ei välista ülejäänud tõendite valguses E. Gammeri süüd. Esiteks tuleb märkida, et taskunoa käepidemelt on võetud proovid kummaltki küljelt vaid ühest kohast (proovid 3 ja proovid 6 tl 44, 45), samas kui teralt võeti proove neljast kohast. Teiseks ei pruugi DNA olla alati proovist tuvastatav, mida näitab ka käesolevas kriminaalasjas tehtud ekspertiisis proov nr A105473, mille puhul õnnestus tuvastada vaid üksikuid alleele (tl 42-45). Seega ei saa välistada seda, et kuigi DNA ekspertiisi kohaselt 6

(7)E. Gammerilt pärit bioloogilist materjali ei tuvastatud, on ta nuga siiski puudutanud.

1. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et E. Gammer on pannud toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ses osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Karistusele mingisuguseid vastuväiteid apellatsioonides esitatud ei ole. Ringkonnakohtu istungil esitati ringkonnakohtule tõend selle kohta, et E. Gammer on Harju Maakohtu 12.06.
2. a otsusega mõistetud süüdi KarS § 424 järgi ja teda on karistatud 225 päevamäära suuruse rahalise karistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohtu infosüsteemi kohaselt on maakohtu otsus jõustunud. Tegu, mille suhtes otsus on tehtud, on pandud toime 27.01.
3. Eelnevast tulenevalt tuleb mõista E. Gammerile liitkaristus KarS § 65 lg 1 kohaselt. Kuivõrd aga üks liidetavatest põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt.
4. E. Gammeri kaitsja vaidles apellatsioonis tsiviilhagile vastu ka põhjendusel, et see ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu istungil avaldas kannatanu, et tal ei ole süüdistatavale mingeid nõudmisi. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, kas see tähendab, et kannatanu soovib oma tsiviilhagi tagasi võtta, vastas kannatanu jaatavalt. Süüdistataval ei olnud tsiviilhagi tagasivõtmise suhtes vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 424 lg-le 1 võib hageja kostja nõusolekul võtta hagi tagasi kuni tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kaitsja vaidlustas apellatsioonis maakohtu otsuse ka tsiviilhagi puudutavas osas, ei ole maakohus ka ses osas jõustunud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kaks jäetakse hagi läbi vaatamata, kui hageja võtab hagi tagasi. Seega tuleb maakohtu otsus tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.
5. E. Gammeri kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse süüdistatavale kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku 2576,65 euro ulatuses. Taotlusele on lisatud ka õigusabi osutamisega seotud tööd ja selle ajaline maht. Ringkonnakohus nendib, et kuigi nt uute tunnistajate ülekuulamise taotluse osas tundub ajaline maht suur, on taotluses tegelikust väiksemana kajastatud ringkonnakohtu istungitele kulunud aeg. Sellest tulenevalt tuleb pidada kaitsja taotlust tasu suuruse osas pidada põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus pidi kannatanu avaldusest tulenevalt maakohtu otsuse osaliselt tühistama, tuleb süüdistatava kaitsja tasu KrMS § 185 lg 1 alusel mõista välja riigilt. Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 7