← Eesti

1-13-5299/27

Obsah (11)§ 217§ 238§ 180§ 179§ 175§ 423§ 310§ 126§ 318§ 38§ 306

1-13-5299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Harju Maakohus 23. septembril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2012.a., 17.06.2012.a.

– 18.06.2012.a., 25.12.2012.a. – 27.12.2012.a., alates 27.12.2012.a. tõkendina kohaldatud vahistamist Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 18.09.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS §§ 121 ja 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 2 a 9 k 5 p. Vabanes pärast karistuse kandmist 28.02.2012.a. Kaitsja Süüdistatav Väärteokorras karistatud korduvalt Natalia Lausmaa Aleksei Petrov, isikukood 36606010353, elukoht: XXX (viibi vahi all Vanglas); Eesti Vabariigi kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, ei tööta,

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.06.2012.a.

– 18.06.2012.a., 10.04.2013.a. – 11.04.2013.a., alates 11.04.2013.a. tõkendina kohaldatud vahistamist Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 13.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 1 - Kaitsja Süüdistatav Kaitsja lg 1 alusel 8 kuud ja 11 päeva, karistus loeti kantuks; 26.06.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. ÜKT tundidest tehtud 286 tundi, tegemata 72 tundi. Väärteokorras karistatud korduvalt Leelo Viil Sergei Akimov, isikukood 36606180309, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, töötab mitteametlikult, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 16.10.2012.a. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. ÜKT tunnid tehtud. Väärteokorras karistatud korduvalt Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr Balõginile liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. 4.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, s.o. 11.05.2012.a., 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 7 (seitse) päeva, millise karistusaja algust arvestada alates Aleksandr Balõgini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.12.2012.a.
  2. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi (17.06.2012 toime pandud episood) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 7.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

  1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o 26.06.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 4 (neli) kuud ja 24 2 (kakskümmend neli) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva.
  2. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
  3. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.
  4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksei Petrovi liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 12.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o. 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (ühe) kuu ja 6 (kuue) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva.
  3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist Aleksei Petrovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 10.04.2013.a.
  4. Sergei Akimov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 17.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

  1. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Sergei Akimovile mõistetud tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Akimov ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).
  2. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sergei Akimovit järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  3. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Sergei Akimovile määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.09.2013.a. 3
  4. Aleksandr Balõgini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  5. Aleksei Petrovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  6. Sergei Akimovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  7. Aleksandr Balõginilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 444 eurot (nelisada nelikümmend neli eurot); •

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; •

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 114 eurot (sada neliteist eurot).

25. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Balõgin, 1-13-5299, menetluskulud“. 26. Aleksei Petrovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 434.40 eurot (nelisada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti); •

§ 179

alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot; •

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot).

27. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“. 28. Sergei Akimovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 388, 80 eurot (kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti); •

§ 179alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

29. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr Balõginilt välja mõista kannatanu XXXkasuks 150 eurot (sada viiskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele.
  4. Harju Maakohtu 19.juuni
  5. A. kohtumäärusega kriminaalasjas 122301066209 XXX tsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksandr Balõginile kuuluv sularaha summas 130 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks.
  6. XXX(X) tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Aleksandr Balõginilt välja mõista kannatanu XXX kasuks 1642.30 eurot (tuhat kuussada nelikümmend kaks eurot ja kolmkümmend senti), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pankis. 4
  7. XXXtsiviilhagi 96 euro nõudes (puurvasarara väärtus) jätta

§ 310lg 1 alusel läbi vaatamata.

  1. XXXtsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt ja Sergei Akimovilt välja mõista solidaarselt kannatanu XXXkasuks 160 eurot (sada kuuskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele.
  2. XXXtsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt välja mõista kannatanu XXXkasuks 166.80 eurot (sada kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), milline summa tuleb tasuda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXX Danske Bankis.
  3. Harju Maakohtu 30.aprilli 2013.a. kohtumäärusega kriminaalasjas 1-13-3695

(13230104339)XXX tsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksei Petrovile kuuluv sularaha summas 106.20 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks. 38. Asitõendid: - 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, pakituna ümbrikusse, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; - Plastmasskohver koos Black&Dekker lööktrelliga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, jätta kuni omandisuhte selgumiseni Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi. - Penoplasti tükk jalatsijälje fragmendiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud 15 fooliumvoldikut (tühjad), mis pakendatud tualettpaberisse, paberkotti ja ümbrikusse, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - XXX kuuluv katkine rahakott, mille tagastamist kannatanu ei soovinud, mis asub PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud hallist metallist ketiosad, pakendatud ümbrikkuasub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126lg 3p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 29.10.2013.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
  2. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad 5 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Aleksandr Balõginile selles, et tema ööl vastu 03.03.2012, viibides XXXkorteris lõi tema ja XXX vahel puhkenud isiklikku laadi konflikti käigus XXX jalaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse-hematoomi parema silma ümber. Seega Aleksandr Balõgin, teise inimese tervise kahjustamisega löömise tulemusena pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandr Balõginit selles, et tema, olles 18.09.2009.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi, ööl vastu
  3. maid
  4. aastal, viibides Tallinnas, Viru tänaval, lähenes alkoholijoobes kannatanule XXX ja võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas tema pükste tagataskust väärtust mitteomava rahakoti, milles oli sularaha summas 150 eurot, juhiluba kannatanu nimele ja kaks krediitkaarti. Aleksandr Balõgin peeti kinni turvatöötaja poolt ning kannatanule tagastati rahakott, kuid rahakotist puudus 150 eurot. Samuti tema 17.06.2012.a. varahommikul kella 06.00 paiku Tallinnas, Viru tn ja Pärnu mnt ristil, tegutsedes grupis koos Aleksei Petroviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid magava kannatanu XXXkotist mobiiltelefoni Sony Xperia S väärtusega 280 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha summas 100 eurot, kannatanu isikut tõendavad dokumendid, kliendikaardid ja pangakaardid, kokku vara 410 euro väärtuses. Aleksei Petrov võttis kannatanu kotist kannatanule kuluvad asjad, samal ajal Aleksandr Balõgin jälgis ümbruskonda ning pidas valvet, et keegi nende tegevusele peale ei satuks. Varastatud pangakaartide abil püüdis Aleksei Petrov Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 välja võtta sularaha, kuid valesti sisestatud pin-koodi tõttu automaat konfiskeeris kaardid. Samuti tema 02.07.2012.a. varahommikul Tallinnas, Viru tänaval asuva Hesburgeri juures võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXXmobiiltelefoni Nokia väärtusega 200 eurot, milles oli Zen sim-kaart väärtusega 5 eurot ja Saunalahti sim-kaart väärtusega 4,90 eurot, kokku vara väärtuses 209,90 eurot. Samuti tema ajavahemikul 21.12.2012 kella 19.00st kuni 22.12.2012 aasta kella 16.30ni tungis valdaja tahte vastaselt akna lõhkumise teel sisse Tallinnas, aadressil XXXasuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXXkuuluvad Makita puurvasara maksumusega 207.60 eurot ning Black&Decker lööktrelli maksumusega 96 eurot, tekitades vargusega kokku kahju summas 303.60 eurot ning akna lõhkumisega kahju summas 1248.70 eurot. Samuti tema 25.12.2012.a. Tallinnas, Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Kaubahall Rimi, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis riiulilt Leiburi saia Trimm väärtusega 1,12 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna Aleksandr Balõgin oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega Aleksandr Balõgin, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6 Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Aleksei Petrovile selles, et tema, olles 13.03.2012.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, 17.06.2012 varahommikul kella 06.00 paiku Tallinnas, Viru tn ja Pärnu mnt ristil, tegutsedes grupis koos Aleksandr Balõginiga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas magava kannatanu XXXkotist mobiiltelefoni Sony Xperia S väärtusega 280 eurot ja rahakoti väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha summas 100 eurot, kannatanu isikut tõendavad dokumendid, kliendikaardid ja pangakaardid, kokku vara 410 euro väärtuses. Aleksei Petrov võttis kannatanu kotist kannatanule kuluvad asjad, samal ajal Aleksandr Balõgin jälgis ümbruskonda ning pidas valvet, et keegi nende tegevusele peale ei satuks. Varastatud pangakaartide abil püüdis Aleksei Petrov Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 välja võtta sularaha, kuid valesti sisestatud pin-koodi tõttu automaat konfiskeeris kaardid. Samuti tema, olles 26.06.2012.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi, taas 30.09.2012.a. öösel kella 02:50 paiku Tallinnas, Viru tn1/ Vene tn nurgal, tegutsedes grupis koos Sergei Akimoviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult, kuid vägivalda tarvitamata alkoholijoobes kannatanu XXX pükste tagataskust rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni (30.09.2012 kursiga 162,80 eurot), samuti kannatanu juhiluba ja pangakaardid, põhjustades kannatanule kokku varalise kahju summas 182,80 eurot. Nimetatud rahakoti võttis kannatanu taskust Sergei Akimov, kes andis selle koheselt edasi Aleksei Petrovile, kes eemaldus sellega sündmuskohalt. Samuti tema 09.04.2013.a. kella 23.00 ajal Tallinnas, aadressil Viru 24 asuvas pubis Shamrock, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX kuuluva käekoti maksumusega 60 eurot, mille sees oli rahakott maksumusega 40 eurot, sularaha 60 eurot (50-eurone kupüür ja mündid), 500 Norra krooni ehk 66.80 eurot, juhiluba, DNB panga krediitkaart ja deebetkaart, tekitades kannatanule kahju summas 226.80 eurot. Seega Aleksei Petrov, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda tarvitamata, grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Petrovi süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning inimeselt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele), kokku üle 0,0013g puhast fentanüüli ning eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet fentanüüli hoidis ta enda juures kuni 10.04.2013.a., mil teda kell 02.00 ajal Tallinnas, Viru tn 24 juures kahtlustatavana politseiametnike poolt kinni peeti. Aleksei Petrovi juurest leiti ja võeti ära 15 fooliumvoldikut pruunika pulbrilise ainega. Seega Aleksei Petrov, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Sergei Akimovile selles, et tema, olles 30.08.2010.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti 30.09.2012 öösel kella 02:50 paiku Viru tn1/ Vene tn nurgal, tegutsedes grupis koos Aleksei Petroviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult, kuid vägivalda tarvitamata alkoholijoobes kannatanu XXXpükste tagataskust 7 rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni (30.09.2012 kursiga 162,80 eurot), samuti kannatanu juhiluba ja pangakaardid, põhjustades kannatanule kokku varalise kahju summas 182,80 eurot. Nimetatud rahakoti võttis kannatanu taskust Sergei Akimov, kes andis selle koheselt edasi Aleksei Petrovile, kes eemaldus sellega sündmuskohalt. Seega Sergei Akimov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
  5. Kaitsjate seisukohad: 1.2.
  6. Süüdistatava Aleksandr Balõgini kaitsja Natalia Lausmaa on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad. 1.2.
  7. Süüdistatava Aleksei Petrovi kaitsja Leelo Viil on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad. 1.2.
  8. Süüdistatava Sergei Akimovi kaitsja Liis Toomsalu on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad. 1.
  9. Süüdistatavate seisukohad: 1.3.
  10. Süüdistatav Aleksandr Balõginile on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. XXXtsiviilhagi võtab õigeks, XXXtsiviilhagi ei tunnista. 1.3.
  11. Süüdistatav Aleksei Petrovile on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. XXXtsiviilhagi võtab õigeks. XXXtsiviilhagi tunnistab osaliselt. 1.3.
  12. Süüdistatav Sergei Akimovile on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. XXXtsiviilhagi tunnistab osaliselt.
  13. Kohus uuris järgmiseid kirjalikke tõendeid: Ööl vastu 3.03.2012 Sillamäel, XXXkorteris XXXkehaline väärkohtlemine (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (I kd, tl 26-30); Patsiendikaart nr XXX (I kd, tl 31-32); tunnistaja XXXütlused (I kd, tl 34-36, tõlge tl 37-38); äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl 39-40, tõlge tl 41); tunnistaja XXXütlused (I kd, tl 49-52, tõlge tl 53); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd, tl 42-45, tõlge tl 46). Ööl vastu 11.05.2012 Tallinnas, Viru tänaval XXXkuuluva rahakoti vargus (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (I kd, tl 87-90); tunnistaja XXXütlused (I kd, tl 66-67, tl 145-146); 18.09.2009.a. Harju Maakohtu otsus Aleksandr Balõgini suhtes (I kd, tl 15-16); Kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd , tl 102-105, tõlge tl 106, tl 116-117, tõlge tl 119); videosalvestis CD-plaadil koos vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeliga (I kd, tl 135-142); 8 17.06.2012 varahommikul Viru tänava ja Pärnu mnt ristil XXXmobiiltelefoni ja rahakoti vargus (Aleksandr Balõgin ja Aleksei Petrov): kannatanu XXXütlused (I kd, tl 158-161, tõlge tl 162-163); Elisa Eesti AS liitumisleping nr XXX, arve ja liitumislepingu lisa (I kd, tl 164167); kannatanu XXX allkirjaleht (I kd, tl 168); asitõendite vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabeliga (I kd, tl 221-229); Swedbank vastus päringule 17.07.2012 (I kd, tl 243); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 249-252); äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 253-255); tunnistajate XXXja XXXütlused koos lisadega (I kd, tl 256257, 258-264/); 13.03.2012.a. Harju Maakohtu otsus Aleksei Petrov suhtes (I kd, tl 269-270); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd, tl 182-184, 185-187, tõlge tl 188); kahtlustatav Aleksei Petrovi ütlused (I kd, tl 214-216, tl 217-219). 02.07.2012 varahommikul Viru tänaval XXXkuuluva mobiiltelefoni vargus (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (II kd, tl 74-76, 77- 80); tunnistaja XXXütlused (II kd, tl 84-87, tõlge tl 88); asitõendi vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fototabeliga (II kd, tl 89-92); XXX allkirjaleht (II kd, tl 93); Kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (II kd, tl 95-97).
  15. 2012 öösel Viru tn 1/Vene tn nurgal Arnstein Johannesseni rahakoti vargus (Aleksei Petrov ja Sergei Akimov): kannatanu XXXütlused (II kd, tl 2-5); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 11-13); CD-l olev salvestis ja selle vaatlusprotokoll fotodega (II kd, tl 15- 28); kahtlustatav Aleksei Petrovi ütlused (II kd, tl 46-49); 26.06.2012.a. Harju Maakohtu otsus A. Petrovi suhtes (II kd, tl 43-45); 30.08.2010.a. Harju Maakohtu otsus S. Akimovi suhtes (II kd, tl 59-60); kahtlustatav Sergei Akimovi ütlused (II kd, tl 61-64). 25.12.2012 varguse katse Aia 7 Tallinnas asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Kaubahall Rimi (Aleksandr Balõgin): tunnistaja XXXütlused (I kd, tl 3); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (I kd, tl 9-11). Ajavahemikul 21.12.2012-22.12.2012.a. vargus XXX, Tallinn asuvast korterist (Aleksandr Balõgin): kannatanu XXXütlused (III kd, tl 2-3, 4-5, lisad 6-9); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 14); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 16-30); ekspertiisimäärus ning ekspertiisiakt nr 13E-GE0137 (III kd, tl 35-38); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 46-47); ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III kd, tl 61-66/); kahtlustatav Aleksandr Balõgini ütlused (III kd, tl 57-60); 09.04.2013.a. varguse episood Tallinnas, Viru tn 24 ning KarS § 184 lg 1 (Aleksei Petrov): kannatanu XXXütlused (III kd, tl 75-76); tunnistaja XXXütlused (III kd, tl 79-80); ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt 13E-AN0460 (III kd, tl 103); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 105-106); kahtlustatav Aleksei Petrovi kinnipidamise protokoll (III kd, tl 115); kahtlustatav Aleksei Petrovi ütlused (III kd, tl 120-123).
  16. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Esmalt analüüsib kohus episoode, milles on esitatud süüdistus Aleksandr Balõginile (3.1, 3.2., 3.3., 3.4., 3.5.), seejärel episoodi, milles on süüdistus esitatud Aleksandr Balõginile ja Aleksei Petrovile (3.6.), seejärel episoodi, milles on süüdistus esitatud Aleksei Petrovile ja Sergei 9 Akimovile (3.7.) ning episoode, milles on süüdistus esitatud Aleksei Petrovile (3.8., 3.9.) ja otsustab karistamise küsimuse

(4)ning lahendab tsiviilhagid
(5). 3.
  1. Aleksandr Balõginile on esitatud süüdistus selles, et tema ööl vastu 03.03.2012 lõi Mihhail Leitanit jalaga näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi parema silma ümber. Süüdistatava poolt kannatanu löömine on tõendatud: 1) süüdistatava ütlustega, mille kohaselt ta viibis ööl vastu 03.03.2012 Sillamäel, XXX korteris, tarvitati alkoholi. Sinna tuli ka Mihhaili nimeline meesterahvas. Mihhail süüdistas teda 50 euro varastamises ning solvas teda ning olles häiritud Mihhaili solvangutest, lõi teda jalaga vastu nägu, kui Mihhail jalatseid jalga pani; 2) kannatanu XXXütlustega, mille kohaselt viibis ööl vastu 03.03.2012 XXXkorteris Sillamäel. Tarvitasid alkoholi. Avastas, et rahakotist oli kadunud 50 eurot. Väljendas Aleksandrile pretensioone raha kadumise puhul, sest tema üksi lahkus lauast. Püüdis ust avada, kuid Aleksandr hoidis ust kinni. Arvas, et Aleksandr lööb tema naisele külge. Sõimas Aleksandrit sokuks, mille peale hakkas Aleksandr temaga kaklema. Hakkas koju minema, kummardas ja sai tugeva löögi jalaga vastu nägu. Samal päeval arsti juures ei käinud, järgmisel päeval kutsuti kiirabi, Kohtla-Järve haiglas osutati abi; 3) tunnistaja XXX poolt antud ütlustega, mis kinnitavad, et ööl vastu 03.03.2012 XXX korteris Sillamäel toimus A. Balõgini ja XXXvahel konflikt, mille käigus A. Balõgin lõi XXXjalaga parema silma piirkonda. XXXsilm oli hiljem turses, ninast jooksis veri. Kutsus kiirabi, kes tegid ettepaneku sõita Kohtla-Järvele, millest mees keeldus. Järgmisel päeval tehti XXXtomograafia; 4) tunnistaja XXXütlustega, mis kinnitavad, et 03.03.2012 XXXSillamäel asuvas korteris toimus konflikt A. Balõgini ja XXXvahel. Löömist ta ei näinud, küll aga nägi, kuidas XXXsilma alla tekkis turse; 5) äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt esitati XXXäratundmiseks A. Balõgin (fotol nr 2) koos vähemalt kahe sellega sarnase isikuga. Äratundja selgitas, et tunneb ära näojoonte, nimelt viltuse näo, puhitud ninasõõrmete, selgete miimiliste kortsude järgi meesterahva nr 2 all. Nimetatud meesterahvas oli see, kes 03.03.2012 kella 00:15 paiku korteris aadressil XXX, Sillamäe lõi teda jalaga vastu nägu. Patsiendikaart nr XXX kinnitab, et 03.03.2012 erakorralise meditsiini osakonnas KohtlaJärvel diagnoositi XXXnahaalune verevalum parema silma ümbruses. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et Aleksandr Balõgin kasutas ööl vastu 03.03.2012 füüsilist vägivalda, lüües XXX jalaga parema silma piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise isiku kehalise väärkohtlemise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtu hinnangul on A. Balõgin toime pannud XXX löömise tahtlikult kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Balõgin on süüvõimeline ning KarS
  2. ptk.
  3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.
  4. 11.05.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine A. Balõgini poolt on tõendatud: 1) süüdistatava A. Balõgini ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. Ööl vastu 11.05.2012 viibis Viru tänaval. Märkas üht ilmselgete alkoholijoobe tunnustega 10 meesterahvast, kes suundus koos seltskonnaga Tammsaare pargi poole. Järgnes meesterahvale, võttis tema parempoolsest taskust rahakoti. Turvatöötaja pidas kinni, ütles, et nägi, kuidas rahakoti varastas. Enne turvatöötaja poolt kinni pidamist viskas rahakoti maha, mille taksojuht üles korjas. Ütles ka turvatöötajale, et taksojuht rahakoti võttis, mille peale taksojuht raha parapeti peale pani. Raha võttis märkamatult ise parapeti pealt ära ning pani taskusse. Turvatöötaja võttis maast rahakoti; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli ta tööl 11.05.2012 kell 01:05 AS G4S Eesti turvatöötajana Viru hotelli väliterrassil. Nägi, kuidas meesterahvas varastas soome rahvusest meesterahva tagataskust rahakoti ja suundus hotelli poole. Osa rahakotis olevast sularahast pani endale taskusse, ülejäänud osa jääb kätte. Tunnistaja pidas meesterahva kinni, kes püüdis seejärel põgeneda. Meesterahvas viskas rahakoti ja sularaha maha. Raha, mille meesterahvas maha viskas lendas takso poole. Võib öelda, et seal oli umbes 300-400 eurot, põhiliselt 20-eurostes kupüürides. Kannatanu rahakott oli turvatöötajate käes nii kaua, kuni tuli politsei. Osa rahast oli meesterahvas jõudnud enda rahakotti panna. Isik toimetati turvakontrolli. 3) kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt ööl vastu 11.05.2012 viibis Tallinna vanalinnas, tarvitas alkoholi. Avastas, et tema pükste tagataskust oli varastatud rahakott, milles oli 150 eurot, juhiluba tema nimele, Nordea krediitkaart, OP panga krediitkaart. Rahakoti sai tagasi, sularaha mitte; 4) asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvestis CD-plaadil) koos fototabeliga, millest nähtub, et 11.05.2012 kell 00:51:28 on G4S logoga jopet kandev mees kinni pidanud nokamütsis mehe. Meesterahvas püüab end vabastada. Kell 00:52:56 paneb mees nokamütsiga midagi endale selja taha. Turvatöötaja ja mees tõuklevad omavahel, mille tagajärjel kukuvad nokamütsiga mehel maha valget värvi väikesed paberid. Kell 00:52:57 tuleb takso poolt tumedates riietes meesterahvas, kes kummardab ning võtab maast valge väikese paberi. Kell 00:53:00 mees nokamütsiga näitab takso poole ning koos liigutakse takso juurde, kus turvatööaja võtab maast väikesed valged paberid. Kell 00:53:30 võtab mees nokamütsiga midagi maast, Kell 00:53:39 turvatöötaja koos nokamütsiga mehega liiguvad hotelli peaukse poole ning kaovad vaateväljast. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõraste vallasasjade (rahakoti koos sularahaga) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – nägi meesterahvast, võttis taskust rahakoti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  5. 02.07.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava A. Balõgini poolt on tõendatud: 1) süüdistatava A. Balõgini ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 02.07.2012 kella 04:30 paiku viibis Tallinnas Viru tänaval asuva Hesburgeri juures. Märkas eesti keelt kõnelevat meesterahvast, kes lebas taksopeatuse kõrval, rääkis, et oli läbi pekstud. Aitas meesterahva istuma. Märkas, et asfaldil, kohas, kus noormees lamas, oli Nokia helesinist värvi korpusega mobiiltelefon, mille võttis endale, et see pandimajja viia. Telefoni sees olnud sim-kaardid viskas ära, telefoni pantis pandimajja, mille eest sai 15 eurot; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 02.07.2012 tööl pandimajas aadressil Majaka 36, Tallinn. Talle toodi mobiiltelefon Nokia imei koodiga XX X. Pani telefoni sisse enda simkaardi, et kontrollida mobiiltelefoni korrasolekut. Telefoni tooja esitas ID-kaardi Aleksandr Balõgini nimele, koostati leping. Maksis 15 eurot. Annab vabatahtlikult politseile välja nimetatud mobiiltelefoni; 3) kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt 02.07.2012 viibis Tallinna linnas klubis. Läks välja suitsu tegema, tekkis sõnelus kahe meesterahvaga. Jooksis nende eest Viru tänavale, kuid ta saadi kätte, peksti läbi. Kaotas teadvuse. Teadvusele tulles oli tema juures meesterahvas (ei olnud tema peksja), kes pakkus mingi rätiku näo puhastamiseks. Avastas, et pükste taskust oli kadunud mobiiltelefon Nokia maksumusega 200 eurot, koos kahe sim-kaardiga. Lahkus Solarise keskuse suunas, noormees läks teises suunas; 11 4) asitõendi (mobiiltelefon Nokia 5228) vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, milles vaadeldi M. Sepale kuuluvat mobiiltelefoni. Sim-kaart telefonis puudus; 5) XXX allkirjalehega, mille kohaselt on M. Sepp talle kuuluva mobiiltelefoni kätte saanud 09.08.2012.a. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõra vallasasja (mobiiltelefoni) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis maas lebava mobiiltelefoni, et see hiljem pandimajja viia – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  6. 25.12.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava A. Balõgini poolt on tõendatud: 1) süüdistatava A. Balõgini ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 25.12.2012 läks Aia tänaval asuvasse kauplusesse Rimi. Võttis riiulist ühe saia, pani põue. Möödus kassadest kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni; 2) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 25.12.2012 tööl Aia 7, Tallinn asuvas Rimi kaupluses. Märkas meesterahvast, kes võttis riiulist saia ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Pidas isiku kinni. Turvakontrolli käigus avastati isiku põuest Leiburi sai „Trimm“ maksumusega 1.12 eurot. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud A. Balõgini poolt võõra vallasasja (sai) äravõtmise katse. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, võttis saia, pani põue – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  7. Ajavahemikul 21.12.2012.a. – 22.12.2012.a. toime pandud episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine A. Balõgini poolt on tõendatud: 1) süüdistatava A. Balõgini ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 21.12.2012 kuskil kella 2-3 ajal öösel oli Tallinnas, vanalinnas, Laial tänaval. Märkas, et esimese korruse aken oli natuke avatud. Ronis aknalauale, kangutas noaga õhuakna lahti, ronis korterisse. Võttis korterist kaks kohvrit trellidega, lahkus. Trellid müüs järgmine päev Balti Jaama turul maha. Raha sai nii 10 või 20 eurot mõlema trelli eest kokku, mille kulutas ära; 2) kannatanu XXXütlustega, mille kohaselt oli ajavahemikul 21.12.2012 kella 19:00 – 22.12.2012 kella 16:30 Tallinnas, XXXkorterisse sisse tungitud akna lõhkumise teel ning varastatud puurvasar Makita maksumusega 207.60 eurot ja puurvasar Black&Decker maksumusega 96 eurot. Lõhutud aken läheb maksma 1434.70 eurot; 3) ekspertiisiaktiga nr 13E-GE0137, mille eksperdiarvamuse kohaselt lõhutud aknaklaasilt võetud proovist (kahel tampoonil, pakend 1, proov LI30150) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt Lisa 1 p 24) on kokkulangev Aleksandr Balõgini (ik 37701183716) DNA profiiliga (Isik1231227). Aleksandr Balõgini DNA profiili esinemissagedus on 1,4 x 10-
  8. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7,4 x 1012 inimese kohta; 4) sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud sündmuskohta aadressil XXX, Tallinn. Vaatlusega tuvastati mh, et tuulutusakna klaas oli lõhutud, sisemine aken lahtises asendis ning sündmuskoha juurest avastati jalajälgi; 5) ütluste ja olustiku seostamise protokolliga koos fototabeliga, milles A. Balõgin näitab varguse toimepanemise kohta ning selgitab, kust korterisse sisenes; 6) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt tundsid ära Balti Jaama turul kioskis nr 225 müügil olnud tema poja korterist varastatud Black&Deckeri trelli, mis ei töötanud korralikult; 7) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt on Tim Tam Õigusabi OÜ juhatuse liige. Nimetatud osaühingule kuulub kiosk nr 225 Tallinnas, Kopli 1 asuval Balti Jaama turul. Naisterahvas tuli 26.12.2012 kioskisse 12 ning uuris, kas neil on Black&Deckeri trelli. Näitas talle trelli, mis kioskis oli, see ei töötanud. Naisterahvas väitis, et trell on temalt üleeile varastatud. Kohale tuli politsei, kes võtsid trelli kaasa. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini poolt võõraste vallasasjade (puurvasarate) äravõtmine. A. Balõgini objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – sisenes akna lõhkumise teel korterisse, võttis kaks kohvrit trellidega – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  9. 17.06.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatavate Aleksandr Balõgini ja Aleksei Petrovi poolt on tõendatud: 1) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt 17.06.2012 enne kella 06:00 varahommikul nägi, kuidas Viru tänava otsas, Hesburgeri juures magas meesterahvas. Viibis sündmuskohast 100-150 meetri kaugusel. Nägi selgelt, kuidas meesterahvas lähenes magava mehe juurde, soris parema käe arvutikotis, võttis tumedama neljakandilise eseme kotist. Võimalik, et võttis ka mitu eset. Edasi suundus Mere pst poole. Ajal, kui meesterahvas magavalt mehelt midagi võttis, seisis tema kõrval u 2-3 meetri kaugusel veel üks meesterahvas, kellega koos sinna tulid. Teine meesterahvas valvas. Tunnistaja kutsus politsei. Magavalt mehelt oli varastatud rahakott, mobiiltelefon, fotokaamera. Hakkasid kannatanuga vargaid jälitama. Nägi neid Aia tänaval Rimi juures. Üks meestest suundus Davidi valuutavahetuse pangaautomaadi juurde, sisestas mitu korda PINkoodi. Ei näinud, kas meesterahvas ka sealt raha sai, käes oli mingi lipik. Politsei pidas nimetatud isikud kinni; 2) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt said 17.06.2012.a. seoses teenistuskohustuste täitmisega kell 06:20 ajal väljakutse aadressil Vana-Viru
  10. Sündmuskohale jõudes oli seal kaks meest, kannatanu XXXja XXX. Viimane selgitas, et nägi, kuidas XXX, kes magas, juurde liikusid kaks meesterahvast, kellest üks võttis midagi kannatanu kotist. Märkasid Mere pst juures kirjeldusele vastavat isikut, kelle ka kinni pidasid. Isikuks osutus Aleksandr Balõgin ning kelle taskust leidsid turvakontrolli käigus 5 mobiiltelefoni: Sony Xperia imei XX-3 s/n CB511y5VFD, Nokia 2730c-1 imei-XXX/3; mobiiltelefon LG O2 imei XXX-7; Nokia 700 imei XXX/1; Samsung gte imei XXX. Samuti võttis A. Balõgin enda taskust välja fotoaparaadi Fujifilm nt 1TM
  11. Teine autopatrull pidas kinni Aleksei Petrovi. A. Petrov viskas turvakontrolli käigus maha paberi, milleks osutus Tavid valuutavahetuse Swedbank automaadi poolt 17.06.2012 kell 06:16:52 väljastatud tšekiks. XXX kinnitas, et Aleksei Petrov oli meesterahvas, kes XXX kotis sobras ning Aleksandr Balõgin oli isik, kes natukene eemal ootas ja ümbruskonda jälgis; 3) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt said 17.06.2012.a. seoses teenistuskohustuste täitmisega kell 06:20 ajal väljakutse aadressil Vana-Viru
  12. Sündmuskohale jõudes oli seal kaks meest, kannatanu XXXja XXX. Viimane selgitas, et nägi, kuidas kaks noormeest võtsid XXXlt isiklikke esemeid ning lahkusid Mere pst-le. Aleksandr Balõgini pidasid kinni CocaCola Plaza vahetus läheduses. Turvakontrolli käigus leiti A. Balõginilt 5 mobiiltelefoni: Sony Xperia imei XXX-3 s/n CB511y5VFD, Nokia 2730c-1 imei-XXX/3; mobiiltelefon LG O2 imei XXX-7; Nokia 700 imei XXX/1; Samsung gte imei 359780041438650 ja fotoaparaadi Fujifilm nt 1TM
  13. Teine patrull pidas kinni Aleksei Petrovi. A. Balõgini juurest leitud esemetest kuulusid kannatanule musta värvi mobiiltelefon Sony Xperia. A. Petrov viskas maha paberi, milleks osutus Tavid valuutavahetuse Swedbank automaadi poolt 17.06.2012 kell 06:16:52 väljastatud tšekiks. Üks politseiametnik leidis Inseneri tänava poolsest parkimisplatsinurgas musta värvi nahataolisest materjalist rahakoti, mis oli seest tühi. Kannatanu tunnistas selle endale kuuluvaks; 4) kannatanu XXXütlustega, mille kohaselt tarvitas 17.06.2012 öösel alkoholi, jäi Viru väravate läheduses pingile magama. Teda äratasid politseiametnikud ja üks võõras mees. Selgus, et temalt oli varastatud mobiiltelefon Sony Xperia imei-kood XXX väärtusega 280 eurot, rahakott väärtusega 30 eurot koos 13 dokumentidega. Telefoni sai tagasi. Kätte saadi ka tema rahakott, kuid see oli rikutud, seda tagasi ei tahtnud; 5) Elisa Eesti AS liitumislepinguga nr XXX, millest nähtub, et mobiiltelefon Sony Xperia S imei-koodiga XXX kuulub kannatanu XXX; 6) kannatanu XXXallkirjaleht, millest nähtub, et kannatanu on 18.06.2012 politseijaoskonnast kätte saanud talle kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia S; 7) äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt esitati tunnistaja XXXile äratundmiseks Aleksei Petrov (foto nr 2) koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Äratundja selgitas, et fotol nr 2 olev meesterahvas on sama, kes 17.06.2012 varahommikul enne kella 06:00 Viru tänava otsas, Hesburgeri juures varastas magava mehe arvutikotist esemeid. Tunneb isiku ära vanuse, juuksevärvi, kehaehituse, näojoonte, pilgu ning nina ehituse järgi; 8) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille kohaselt on asitõenditena vaadeldud kannatanule kuuluvat rahakotti, musta värvi mobiiltelefoni Sony Xperia S ja Swedbank Tavidi valuutavahetuse kviitungit, mille väljaandmise aeg on 17.06.2012 kell 06:16:52; 9) Swedbank vastusega päringule, mille kohaselt on XXXlt varastatud rahakotis olnud kahe pangakaardiga Aia 5 Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 17.06.2012 kell 06:12 ja 06:13 püütud välja võtta raha, kuna pin-kood oli vale, siis automaat konfiskeeris kaardid. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr Balõgini ja Aleksei Petrovi poolt võõraste vallasasjade (rahakott, mobiiltelefon) äravõtmine. Kohtuistungil tunnistasid nii Aleksandr Balõgin kui ka Aleksei Petrov end neile inkrimineeritavates kuritegudes süüdi. Süüdistatav Aleksandr Balõgin ei ole eeluurimisel antud ütlustes süüd tunnistanud. Küll aga tunnistab ta viibimist 17.06.2012 öösel Tallinna Vanalinnas. Kella 04:00 ajal kohtus Viru tänaval Aleksei Petroviga. Läks üksi Aia tänavale, kus märkas põlenud maja juures valget värvi kilekotti, mille sees 3 või 4 mobiiltelefoni ja fotoaparaat. Asjad pani endale taskusse. Alekseile asjadest ei rääkinud. Tema peeti Coca-Cola Plaza juures kinni. Süüdistatav Aleksei Petrov ei ole samuti eeluurimisel antud ütlustes süüd tunnistanud. Samas tunnistab Aleksei Petrov, et viibis koos Aleksandr Balõginiga 17.06.2012 kella 04:00 paiku Tallinna vanalinnas. Kella 05-06 ajal läksid A. Balõginiga oma teed, ta peeti kinni politseitöötajate poolt. Tema esemete hulga ei olnud Swedbank Tavidi Valuutavahetuse tšekki, selle leidsid politseitöötajad maast. A. Balõgini ja A. Petrovi eeluurimisel antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja XXXütlustes, mille kohaselt XXX ise nägi, kuidas üks mees magava kannatanu kotis midagi otsis ja teine meesterahvas samal ajal pisut eemal sündmuskohal silma peal hoidis. Tunnistaja on ära tundnud ka ühe süüdistatava (Aleksei Petrovi), kes kannatanu kotist asjad võttis (I kd, tl 253-255). Tunnistajate XXXja XXXütlustest nähtuvalt on A. Balõgini juurest leitud kannatanu XXX kuuluv mobiiltelefon Sony Xperia S. Kriminaalasjas on kogutud usaldusväärne tõendite kogum, mis kinnitavad A. Balõgini ja A. Petrovi süüd 17.06.2012 episoodis. Tunnistaja XXXütlustest nähtub – nägi, kuidas üks meesterahvas lähenes magavale kannatanule ja võttis tema kotist midagi, teine mees jälgis olukorda kõrvalt, lahkusid sündmuskohalt - et A. Balõgin ja A.Petrov tegutsesid varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  14. 30.09.2012.a. episoodi osas teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatavate Aleksei Petrovi ja Sergei Akimovi poolt on tõendatud: 1) süüdistatava Sergei Akimovi ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 30.09.2012 öösel kohtus Aleksei Petroviga vanalinnas. Märkasid, et ühest pubist tulid välja neli isikut, üks neist oli väga purjus. Liikusid nende järel. Võttis mingil hetkel purjus mehe tagataskust välja kaardihoidja, mis oleks nagunii maha kukkunud. Andis rahahoidja või rahatasku A. Petrovile. Kaks meesterahvast tulid 14 temaga rääkima, et raha on kadunud. Petroviga kohtusid hiljem Karu baari juures, kus Petrov andis talle rahatasku tagasi; 2) süüdistatava Aleksei Petrovi ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 30.09.2012 öösel sai kokku vanalinnas Sergei Akimoviga. Nende ees tuigerdasid purjus välismaalased. Tänaval oli veel inimesi. Kui olid kellestki möödunud andis Sergei talle rahakoti, ütles, et hoiaks. Ei olnud Sergeiga kokkulepet, et Sergeid ootama jääb. Andis hiljem rahakoti Sergeile; 3) kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt tarvitasid öösel alkoholi. 30.09.2012 kella 03:20 paiku liikus linnas koos tuttavatega ning tundis, kuidas tema pükste tagumisest taskust tõmmati välja rahakott. Pööras ringi ja nägi enda selja taga seismas kahte meesterahvast. Pidasid meesterahvad kinni, kuid nende juurest rahakotti ei leidnud. Rahakotis oli tema juhiluba, Bn-Bank deebetkaart ja Euro Gold krediitkaart ning sularaha 10 eurot müntides ja 1200 Norra krooni. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 160 eurot; 4) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 30.09.2012 öösel juhtimiskeskuses videovalves. Märkas kahte taskuvarast Sergei Akimovit ja Aleksei Petrovilt ja hakkas neid jälgima. Märkas, kuidas Sergei Akimov Viru tn 1/ Vene tn nurgal varastas midagi ühe meesterahva parempoolsest tagataskust ning andis varastatud eseme Aleksei Petrovile, kes lahkus sündmuskohalt; 5) asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, millest nähtub, et 30.09.2012 öösel viibisid Aleksei Petrov ja Sergei Akimov koos Tallinna vanalinnas. Kell 02:52:00 on kaamera pildist näha, kuidas S. Akimov oma parema käega võtab kannatanu pükste tagataskust rahakoti. S. Akimov liigub seejärel kannatanust mööda. On näha, kuidas S. Akimov annab A. Petrovile rahakoti ning pöördub siis ümber ja tuleb kannatanu ja naisterahva suunas tagasi. Aleksei Petrov kaob kaadrist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Sergei Akimovi ja Aleksei Petrovi poolt võõra vallasasja (rahakott) äravõtmine. Sergei Akimovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis purjus mehe tagatasust välja kaardihoidja ja andis edasi Aleksei Petrovile – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Aleksei Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – Sergei andis talle rahakoti, millega ta põgenes ja hiljem Sergeile tagasi andis – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  15. 09.04.2013.a. varguse episoodi osas Tallinnas, Viru tn 24 asuvas pubis teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava Aleksei Petrovi poolt on tõendatud: 1) süüdistatava Aleksei Petrovi ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 09.04.2013 kella 23 paiku läks aadressil Viru 24 asuvasse pubisse. Märkas kõrval tooli peal olevat heledat värvi käekotti, mille otsustas varastada, lahkus baarist. Kotis ei olnud tema jaoks midagi huvitavat, viskas koti prügikasti. 10.04.2013 kella 02:00 ajal kõndis samast pubist mööda ja tema käest hakati uurima, kus on käekott. Võttis prügikastist sinna visatud käekoti, andis selle inimesele, kes koti kohta küsis; 2) kannatanu XXXütlustega, mille kohaselt oli 09.04.2013 umbes kella 23:00 paiku Tallinnas, Viru tn 24 asuvas Shamrock pubis. Läksid karaoket laulma ja jättis käekoti laua peale. Tagasi tulles oli kott kadunud. Käekotis (maksumusega 60 eurot) oli rahakott väärtusega 40 eurot, 500 NOK ehk ca 66.8 eurot, umbes 60 eurot sularaha, juhiload, DNB panga krediitkaart ja deebetkaart. Ühel hetkel märkas baaridaam pubi ees sama noormeest, keda kahtlustas käekoti varguses. Meesterahvas näitas, kuhu käekoti visanud oli. Öeldi, et oli prügi sees olnud. Käekotist olid asjad kadunud. Kohale saabus politsei. Politseijaoskonnas selgus, et tema juhiload ja mõlemad pangakaardid olid juba politseisse toodud. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 166.80 eurot; 3) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt töötab Viru tn 24 asuvas pubis Shamrock baaridaamina. 09.04.2013.a. märkas kahtlast meesterahvast, kellel palus lahkuda. Veidi hiljem hakkas üks naisterahvas otsima enda käekotti koos asjadega. Naisterahvas oli istunud samas lauas, mille otsas asuval toolil oli 15 istunud meesterahvas, kelle pubist välja saatis. Umbes tunni aja pärast tuli nimetatud meesterahvas pubi juurde tagasi ning küsimise peale näitas, kuhu käekoti visanud oli. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksei Petrovi poolt võõraste vallasasjade (käekott koos selle sisuga) äravõtmine. A. Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – sisenes pubisse, võttis istmelt käekoti, lahkus – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.
  16. Aleksei Petrovile on esitatud süüdistus selles, et käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüül. KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Aleksei Petrovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Aleksei Petrov 10.04.2013.a. kinni Tallinnas Viru tn 24, kell 02:
  17. Kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära muuhulgas 15 fooliumvoldikut pruuni värvi pulbriga. Samuti leiti ja võeti ära ID-kaart, käärid, nuga, koorimisnuga, mobiiltelefonid Samsung ja Nokia, 2 tulemasinat, sall, müts, musta värvi rahakott, pipragaas, püksirihm, 6,2 eurot müntides, 1x50 eurot, 2x20 eurot, 2x5 eurot, lõhutud valgest metallist kett (5 osa). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on uuritud 10.04.2013.a. Aleksei Petrovilt ära võetud 15 fooliumist voldikut, milledes oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 13E-AN0460 massiga kokku 0.38 g 4,5%-list fentanüüli sisaldavat pulbrit, mille puhast fentanüüli 0,017 g. Süüdistatava Aleksei Petrovi ütluste kohaselt kinnitas, et kinnipidamisel olid tal kaasas 15 fooliumvoldikut koos fentanüüliga. Tarvitab narkootikume umbes 20 aastat. Fentanüüli ostis võõra inimese käest enda jaoks tarbimiseks. Ei soovinud edasi müüa. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Petrov valdas fentanüüli. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-97-120 kohaselt on Riigikohtu praktikas kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest 16 asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. narkootilise aine mõju Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H. Drummer, „The Forensic Pharmacology of Drugs of Abuse. Great Britain“, 2001). Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava Aleksei Petrovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – omas fentanüüli enda tarbeks – nähtub, et isik on teo toime pannud kavatsetult. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Petrov on süüvõimeline ning KarS
  18. ptk.
  19. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aleksei Petrovi tegevus nimetatud episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, kui narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Süüdistatavate poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid nende jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Aleksandr Balõgini karistusregistri teatisest (I kd, tl 12-14; 171-177; II kd, tl 103-106; III kd, tl 68-72) ja kohtuotsusest (I kd, tl 15-16) nähtub, et A. Balõginit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati A. Balõginit 18.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 2 a 9 k 5 p. Vabanes pärast karistuse kandmist 28.02.2012.a. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks neli varguse episoodi ja üks varguse katse episood kümne kuu jooksul, seega on süüdistatav A. Balõgini puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. A. Balõgini tegevus XXX, Tallinn korteris tuleb kvalifitseerida kui sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine (KarS § 199 lg 2 p 8), kuivõrd A. Balõgin tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt kannatanu XXXkorterisse (episood 3.5.). Süüdistatav A. Balõginil ei olnud luba A. Alaniidu korterisse sisenemiseks. A. Balõgin on ka ise tunnistanud, et sisenes korterisse akna lõhkumise teel. A. Balõgini tegevus neljas varguse episoodis ja ühes varguse katse episoodis tuleb 17 kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kui grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Aleksei Petrovi karistusregistri teatisest (I kd, tl 194-209; II kd, tl 35-42; III kd, tl 126-133) ja kohtuotsustest (I kd, tl 269-270; II kd, tl 43-45; III kd, tl 139-141) nähtub, et A. Petrovi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati A. Petrovi 13.03.2012.a. Harju 13.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel 8 kuud ja 11 päeva, karistus loeti kantuks (I kd, tl 269-270). Samuti karistati A. Petrovi 26.06.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. ÜKT tundidest tehtud 286 tundi, tegemata 72 tundi (II kd, tl 43-45; III kd, tl 139-141). Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kolm varguse episoodi aasta jooksul, seega on süüdistatav A. Petrovi puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. A. Petrovi tegevus 30.09.2012.a. episoodis tuleb kvalifitseerida kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasja äravõtmine. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
  20. trükk. Juura, 2009, lk 537). Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist nähtub, et tänaval liikusid ka teised inimesed lisaks kannatanule ja tema sõpradele ning Sergei Akimovile ja Aleksei Petrovile. Ka kannatanu XXX on andnud ütlusi (II kd, tl 2-5), et tundis, kuidas tema pükste tagumisest taskust tõmmati välja rahakott, mispeale pööras ringi ja nägi enda taga kahte noormeest, kuid nende juurest rahakotti ei leidnud. Nähtuvalt süüdistatava Sergei Akimovi ütlustest (II kd, tl 61-64) tuli meesterahvas tema käest küsima, et kas tema võttis tema rahakoti. Süüdistatava Aleksei Petrovi ütluste kohaselt (II kd, tl 46-49) oli Olde Hansa juures vanalinnas veel teisigi inimesi kõndimas. Seega A. Petrov sai aru, et kannatanu võis teda näha ning samuti võisid A. Petrovi teo õigusvastasusest aru saada teised süüteokohal viibivad isikud (s.o. tänaval liikuvad inimesed). Seega on 30.09.2012 episood A. Petrovi poolt toime pandud avalikult. A. Petrovi tegevus kolmes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi, kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. S. Akimovi karistusregistri teatisest (II kd, tl 56-58) ja kohtuotsusest (II kd, tl 59-60) nähtub, et S. Akimovit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati S. Akimovit 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. ÜKT tunnid tehtud. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks üks varguse episoodi, seega on süüdistatav S. Akimovi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. S. Akimovi tegevus ühes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi kui isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupis võõra vallasasja äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. S. Akimovi tegevus 30.09.2012.a. episoodis tuleb kvalifitseerida kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasja äravõtmine põhjendustel, millised on toodud Petrovi teo 18 kvalifitseerimisel samas episoodis. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Balõgin, A. Petrov ja S. Akimov on süüvõimelised ning KarS
  21. ptk.
  22. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  23. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Balõgin KarS § 121 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Aleksandr Balõginit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda 18.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 2 a 9 k 5 p. Vabanes pärast karistuse kandmist 28.02.2012.a. Eelnevad vabaduskaotuslikud karistused ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid toime panemast ning süüdistatav on juba paari päeva möödudes, s.o. 03.03.2012 uuesti toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava isikuvastase süüteo. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Kehalise väärkohtlemise korral on rünnatav õigushüve inimese tervis. A. Balõgini vägivaldne käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning kaaskodanikesse. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. A. Balõginil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Arvestades, tegemist oli ühe löögiga ja kannatanu vigastused ei olnud tõsised, on võimalik karistusena kohaldada vangistust, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Aleksandr Balõginit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati A. Balõginit 18.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 2 a 9 k 5 p. Vabanes pärast karistuse kandmist 28.02.2012.a. Eelnevad vabaduskaotuslikud karistused ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid toime panemast ning mõne kuu möödudes, s.o. 11.05.2012 on toime pannud varguse episoodi. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus hindab A. Balõgini süüd varguste toimepanemisel keskmiseks. A. Balõginil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. 19 Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Aleksandr Balõgin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr Balõginile liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, s.o. 11.05.2012.a., 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 7 (seitse) päeva, millise karistusaja algust arvestada alates Aleksandr Balõgini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.12.2012.a. Aleksei Petrov KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on kolme episoodiga. Kohus hindab A. Petrovi süüd varguste toimepanemisel keskmiseks. A. Petrovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. A. Petrovi karistati 26.06.2012.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Juba mõne kuu möödudes, s.o. üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav toime pannud uue kuriteo. Seega ei ole A. Petrovi puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. KarS § 184 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette ühe kuni kümneaastase vangistuse. Seega on isiku suhtes ainuvõimalik kohaldada karistusena vangistust. Tulenevalt ära võetud narkootilise aine kogusest ja asjaolust, et see oli soetatud isiklikuks tarbimiseks, hindab kohus süüd väikeseks. A. Petrovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 17 06.2012 episood on toime pandud enne tema suhtes kohtuotsuse tegemist 26.06.2012, millist asjaolu tuleb arvestada karistuse mõistmisel. 20 Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi (17.06.2012 toime pandud episood) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o 26.06.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Aleksei Petrov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksei Petrovi liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o. 17.06.2012.a. – 18.06.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (ühe) kuu ja 6 (kuue) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist Aleksei Petrovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 10.04.2013.a. Sergei Akimov Sergei Akimov on varem korduvalt karistatud, sh on korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on ühe episoodiga. Kohus hindab S. Akimovi süüd varguse toimepanemisel keskmiseks. S. Akimovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. S. Akimovit karistati viimati 30.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. Üldkasulik töö on tehtud. Kohtu hinnangul on S. Akimovit võimalik karistada vangistusega sanktsiooni miinimumi lähedases määras. Arvestades, et isik on toime pannud ühe kuriteo 21 episoodi ning suutnud eelmise kohtuotsuse tegemise järgselt üldjoontes elada seaduskuulekat elu, ei pea kohus vabaduskaotusliku karistuse ära kandmist otstarbekas. Samas ei ole kohtu hinnangul võimalik isiku suhtes katseaega kohaldada ilma kontrollnõudeid määramata. S. Akimov on võimalik karistusest tingimisi vabastada allutamisega käitumiskontrollile. Sergei Akimov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Sergei Akimovile mõistetud tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Akimov ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Sergei Akimovit järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Sergei Akimovile määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.09.2013.a. 4. Tsiviilhagid VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Samas sätte lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulutused. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 22 tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

§ 38

lg 3 kohaselt tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Asjas on esitatud tsiviilhagid varalise kahju, milline tuleneb kaotsi läinud vara maksumusest või asja parandamise kuludes, nõuetes. 4.1 XXXpoolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 09.04.2013 kella 23:00 paiku varastati Tallinnas, Viru tn 24 ära sularaha, juhiload ja rahakott kokku väärtusega 166.80 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksei Petrovile. Aleksei Petrov tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt välja mõista kannatanu XXX kasuks 166.80 eurot (sada kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), milline summa tuleb tasuda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bankis. Harju Maakohtu 30.aprilli 2013.a. kohtumäärusega kriminaalasjas 1-13-3695

(13230104339)XXXtsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksei Petrovile kuuluv sularaha summas 106.20 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks. 4.2 XXX poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt ajavahemikus 21.12.2012 kella 19.00 - 22.12.2012 16:30 oli Tallinnas XXXkorterisse akna lõhkumise teel sisse tungitud ning varastatud järgmised esemed: Puurvasar firmalt Makita- rohelist värvi plastikkohvris, ostetud 2012.a, väärtus 207,60 eurot. Eritunnuseks oli see, et üks padrun ei lukustunud korralikult. Puurvasar Black & Decker KD985KA- QS- musta värvi plastikkohvris, ostetud 2012,a, väärtus 96 eurot. Vargusega tekitatud varaline kahju 303,60 eurot. Lõhutud aken läheb maksma 1434,70 eurot. Varaline kahju kokku 1738,30 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksander Balõginile. Puurvasar (lööktrell) Black & Decker asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas. OÜ Tim Tam Õigusabi on esitanud vastuväite selles, et nimetatud lööktrell kuulub talle. Arvestades asjaolu, et varastatud trell võib olla säilinud, ei ole põhjendatud selle maksumuse välja mõistmine tekitatud kahjuna. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluse erisusi arvestades asub kohus seisukohale, et XXX tsiviilhagi 96 euro nõudes (puurvasarara väärtus) tuleb jätta

§ 310lg 1 alusel läbi vaatamata. Aleksandr Balõgin tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. Ts

MS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Aleksandr Balõginilt välja mõista XXX kasuks 1642, 30 eurot. 4.

  1. XXX poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 11.05.2012 kella 01:05 paiku varastati aadressil Virul Väljak 4 asuvas ööklubi Amigo väliterrassil XXX taskust rahakott, väärtuseta, mille sees oli juhiluba kannatanu nimele, Nordea krediitpangakaart, OP panki 23 krediitkaart ja sularaha 150 eurot. Rahakoti koos dokumentidega sai kannatanu tagasi, kuid varastatud on 150 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksander Balõginile. Aleksandr Balõgin tunnistab XXX tsiviilhagi osaliselt märkides, et kogu raha võeti temalt ära siis, kui ta kinni peeti. Nimetatud seisukohta asjas kogutud tõendid ei toeta – Balõgin võttis kannatanult ära rahakoti ning turvatöötaja eest põgenemise käigus viskas selle ja sularaha maha. Sularaha lendas takso poole. Kannatanu rahakott väljus tema valdusest Balõgini teo tulemusena. Isegi juhul kui osa rahast oleks läinud kaduma, on tekitatud kahju kohustatud hüvitama Aleksandr Balõgin. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süü puudumist VÕS 53 ptk tähenduses ei ole tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr Balõginilt välja mõista kannatanu XXXkasuks 150 eurot (sada viiskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele. Harju Maakohtu 19.juuni
  2. A. kohtumäärusega kriminaalasjas 122301066209 XXXtsiviilhagi tagamiseks arestitud Aleksandr Balõginile kuuluv sularaha summas 130 eurot (mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole) arvata otsuse täitmise käigus nimetatud tsiviilhagi katteks. 4.
  3. XXXpoolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 30.09.2012 kella 03:20 paiku varastati Tallinna vanalinnas ära tema rahakott väärtusega 10 eurot, milles olid tema pangakaardid ja sularaha 10 eurot ja 1200 Norra krooni. Kannatu palub välja mõista tema kasuks 160 eurot. Nimetatud teo toimepanemises on esitatud süüdistus Aleksei Petrovile ja Sergei Akimovile. Süüdistatavad tunnistavad XXXtsiviilhagi osaliselt märkides, et seal oli 500 Norra krooni, millises osas ta tsiviilhagi tunnistab. Kannatanu on hoiatatuna kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest andnud ütlused oma rahakoti sisu kohta. Varastatud rahakott liikus ühe süüdistatava käest teise kätte ja kummalgi neist ei olnud võimalust vahetult valduse murdmise järel kindlaks teha kannatanu rahakoti täpsest sisu. Kohus asub seisukohale, et ka antud episoodis on rahakott väljunud kannatanu valdusest süüdistatavate teo tulemusena ja nad on vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süü puudumist VÕS 53 ptk tähenduses ei ole tõendatud. XXXtsiviilhagi rahuldada. Aleksei Petrovilt ja Sergei Akimovilt välja mõista solidaarselt kannatanu XXXkasuks 160 eurot (sada kuuskümmend eurot), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele.
  4. Asitõendid: Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega otsustab kohus alljärgnevat: - 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, pakituna ümbrikusse, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; 24 Süüdistusaktis märgitud asitõenditega, millised asuvad asitõendite hoidlas, otsustab kohus alljärgnevat: - Plastmasskohver koos Black&Dekker lööktrelliga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, jätta kuni omandisuhte selgumiseni Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi. - Penoplasti tükk jalatsijälje fragmendiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud 15 fooliumvoldikut (tühjad), mis pakendatud tualettpaberisse, paberkotti ja ümbrikusse, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - A.Miltšakovile kuuluv katkine rahakott, mille tagastamist kannatanu ei soovinud, mis asub PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinn,

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Aleksei Petrovilt ära võetud hallist metallist ketiosad, pakendatud ümbrikku- asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis,

§ 126lg 3p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Menetluskulud: Süüdistatav Aleksei Petrovi kaistja Leelo Viil esitas kohtuistungil taotluse võimaldada A. Petrovil menetluskulude tasumine ositi. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Käesoleval juhul selliseid aluseid ei esine. Varade, milliste realiseerimine vajaks menetluskude tasumiseks antavast ühekuulisest tähtajast pikemat aega, olemasolu kohtuistungil ei ilmnenud. Nähtuvalt karistusregistri andmetest (I kd, tl 194-209; II kd, tl 35-42; III kd, tl 126-133) ei ole A. Petrov tasunud talle määratud rahatrahve, mis viitab pealiskaudsele suhtumisele tekkinud kohustustesse.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Aleksandr Balõginilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 444 eurot (nelisada nelikümmend neli eurot); •

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; •

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 114 eurot (sada neliteist eurot).

Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Balõgin, 1-13-5299, menetluskulud“. Aleksei Petrovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 434.40 eurot (nelisada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti); •

§ 179

alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot; •

§ 175lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot).

Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 25 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“. Sergei Akimovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 388, 80 eurot (kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti); •

§ 179alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Petrov, 1-13-5299, menetluskulud“. Kohus juhindus

§ 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.

Ingrid Kullerkann kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.