← Eesti

1-13-4284/23

Obsah (8)§ 122§ 424§ 73§ 68§ 65§ 121§ 58§ 57

1-13-4284 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4284 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja P

§ 122järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.

juuni 2013. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Sergei Matjunin ja tema kaitsja advokaat Leelo Viil Eneli Laurits Prokurör Süüdistatav Sergei Matjunin isikukood: 36712130295; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; keskeri haridus; töökoht enne kinnipidamist: xxxxxxxxxxxx; elukoht enne kinnipidamist: XXX XX XXX; viibimiskoht: Tallinna Vangla Magasini 35 Tallinnas; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 14.09.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel süüdistused

§ 424järgi vangistusega 3 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra,

§ 73

alusel jäeti kandmisele kuuluv 2 kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata, katseajaks määrati 3 aastat. Kaitsja Advokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus Sergei Matjunini suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  4. Mõista Sergei Matjunin’ilt riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 86,40 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas 10220034796011 või Swedbank’is nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. oktoobril
  6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu 27.06.2013 otsusega mõisteti Sergei Matjunin süüdi

§ 122järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei Matjuninile vähendatud karistuseks 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 järgi loeti karistusaja hulka Sergei Matjunini poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 (viis) päeva, so (08.04.2012-09.04.2012, 29.11.2012-30.11.2012, 30.09.2012). Määrati, et Sergei Matjunin peab ära kandma 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse.

§ 65

lg 2, § 64 järgi suurendati Sergei Matjuninile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 14.09.2010 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse võrra. Sergei Matjuninile mõisteti lõplik liitkaristus – 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus. Määrati, et karistusaja algus on Sergei Matjunini vahistamise päev: 01.12.2012. 2. Sergei Matjunin tunnistati süüdi

§ 122

järgi selles, et tema 29.08.2011 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal, umbes kella 20.30 paiku, kuid enne kella 22.25, XXX aadressil XXX XX, omavahelise tüli käigus haaras alaealise A. L käest kinni, surus ta vastu seina ja sealjuures surus vastu seina ka A. L vasakut kätt ja pigistas seda niivõrd intensiivselt, et põhjustas A. L valu ja kehavigastusena vasaku käe viienda sõrme murru. Samuti tema, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal vahemikus september kuni novembri algus 2011.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal XXX aadressil XXX XX, lõi vähemalt kolmel korral lahtise käega vastu nägu A. L ning haaras ka A. L kõrist ja kägistas teda selliselt, et põhjustas valu. A. L õnnestus Sergei Matjunini haardest vabaneda ja korterist põgeneda. Samuti tema, 08.04.2012.a. kella 17.30 ja 18.00 vahelisel ajal XXX aadressil XXX XX põhjustas kehalise väärkohtlemisega valu ja tervisekahjustusi G. M ja valu A. L. Nimelt täpsemalt, pärast seda, kui G. M saabus ülalnimetatud ajal koju ülalnimetatud aadressile, hakkas alkoholijoobes Sergei Matjunin teda ebatsensuursete sõnadega solvama ning lõi lahtise käega vastu G. M nägu. Seejärel haaras juustest ja lõi G. M pea vastu välisust. Siis lükkas Sergei Matjunina G. M korterist välja väliskoridori. Väliskoridoris kaotas G. M lükkamise tõttu tasakaalu ja kukkus maha, peaga vastu naaberust, mistõttu kaotas teadvuse. Seejärel hakkas Sergei Matjunin maaslamavat teadvuseta G. M jalaga kehasse peksma. Seepeale, kui G. M alaealine tütar A. L hakkas karjuma, et Sergei Matjunin lõpetaks oma tegevuse, pöördus Sergei Matjunina A. L poole, väänas valutekitavalt tema käsi selja taha ja lõi kätega vastu pead ja kaela. Sellega põhjustas Sergei Matjunin A. L valu. Seejärel tiris Sergei Matjunin A. L tuppa ning läks ise tagasi G. M juurde, lüües teda jalgadega kehasse. A. L üritas lööke 2

(9)takistada, hoides Sergei Matjuninit jalast ning paludes vägivald lõpetada. Toimunut nägi O. P ning tema sekkumise peale hakkas Sergei Matjunin G. M jalast korterisse tirima. Korteris astus Sergei Matjunin maaslamavale G. M peale ja käis üle tema kuni politsei saabumiseni. Samuti tema, 25.05.2012 õhtusel ajal mitme tunni vältel, XXX XXX XX, peksis G. M ning lohistas G. M riietest kinni hoides mööda põrandat toast esikusse ja lõi seal jalaga vähemalt neljal korral G. M pähe ja kehasse, mistõttu G. M hakkas valust nutma. Peksmisega põhjustas Sergei Matjunin G. M peahaava. Toimunud väärkohtlemist filmis on mobiiltelefoniga alaealine A. L. Samuti tema, 22.06.2012 päevasel ajal, XXX XXX XX korteris XX, lõi jalaga vähemalt ühel korral kõhuli pikali olevat G. M selga ning põhjustas oma sellise põhjendamatu vägivaldse käitumisega G. M valu ja hematoomid G. M mõlemale käsivarrele. Samuti tema, 29.09.2012 kella 20.00 paiku lõi XXX XXX XX korteris XX G. M lahtise käega vastu nägu. Selle peale läks Sergei Matjunini tegevust takistama A. L, mille peale Sergei Matjunin lõi kättehaaratud söögipotiga A. L vasakule poole vastu pead ning põhjustas sellega valu. Seejärel õnnestus A. L oma tuppa minna, kust kutsus politsei. Kuuldes koridoris taas peksmise hääli, läks A. L toast välja ja nägi, kuidas Sergei Matjunin püüab G. M lüüa. A. L läks Sergei Matjunini ja G. M vahele, haaras Sergei Matjuninil käest, et takistada tal G. M löömist. Selle peale lõi Sergei Matjunin A. L küünarnukiga näo paremale poolele silma alla ning põhjustas sellega valu. A. L õnnestus oma tuppa pääseda ning siis nõudis Sergei Matjunin, et A. L tühistaks kutse politseile ja lükkas A. L arvutiga vastu põlvi ning põhjustas oma sellise käitumisega A. L valu ja vasakule põlvele kehavigastusena kaks kriimustust, millest üks oli 10 cm pikkune ja teine 3 cm pikkune. Samuti tema, 01.10.2012 õhtusel ajal, XXX XXX XX korteris XX, lõi vähemalt kuuel korral vasaku käega voodis lebavat G. M kehasse ja põhjustas sellega G. M valu, mistõttu G. M nutma hakkas. Peksmise ajal sõimas Sergei Matjunin ebatsensuurselt G. M, samal ajal, kui toimunut nägid alaealised J. M ning A. L. Samuti tema, 29.11.2012 ajavahemikul kella 11.00 kuni 23.15 XXX XXX XX korteris XX lõi korduvalt nii lahtise kui ka rusikas käega ja jalgadega G. M üle kogu keha ja põhjustas sellega G. M valu ja vasaku jala reie välisküljele 5 cm pikkuse lillakat tooni hematoomi. Seega on Sergei Matjunin järjepidevalt kehaliselt väärkohelnud G. M ja A. L ning põhjustanud sellega valu ja kehavigastusi, mis on

§ 122kirjeldatud kuritegu.

3. Maakohtu hinnangul on Sergei Matjunini tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 122

järgi ning maakohtus uuritud ja kogumis hinnatud tõenditega on leidnud tõendamist Sergei Matjunini poolne ja kannatanute A. L ning G. M vastu suunatud vägivald ajavahemikul august 2011 – november

  1. ESITATUD APELLATSIOONID
  2. Kaitsja asub oma apellatsioonis seisukohale, et kohtuotsuses nimetatud tõendid ei kinnita Sergei Matjunini süüd kõigi talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Sergei Matjunin ei ole omaks võtnud G. M vastu suunatud vägivallategusid. Kaitsja leiab, et süüdistatava väited ei ole ümber lükatud teiste tõenditega. Kohus on märkinud, et käesolevas kriminaalasjas on olulisemateks tõenditeks kannatanu A. L ütlused ning tema poolt filmitud videosalvestused. Kannatanu A. L ja Sergei Matjunini omavahelisi suhteid on iseloomustanud negatiivselt tunnistajad M. A; G. M ja alaealine tunnistaja J. M. Kannatanu ise ei ole 3

(9)oma ütlustes varjanud, et tema ja võõrasisa omavahelised suhted on halvad. Sergei Matjunin oli arvamusel, et A. L poolsed süüstavad ütlused on ajendatud võõrastütre poolsest vihavaenust tema vastu. Kaitsja leiab, et videosalvestuste kvaliteet ei võimalda nende põhjal isikuid ära tunda. Käesolevas asjas on üksnes ühes episoodis lisaks pereliikmetele ütlusi andnud ka sündmusi vahetult pealt näinud tunnistaja O. P, kes aga võis üksnes lühiajaliselt juhtunut jälgida. Sündmuskohal käinud politseitöötaja A. G ütlustest nähtuvalt ei olnud Sergei Matjunini kodus mingeid vägivalla kasutamisele viitavaid jälgi. Kaitsja leiab, et A. L suhtes toime pandud kuriteoepisoodid tuleks kvalifitseerida

§ 121järgi.

Kaitsja on samuti seisukohal, et Harju Maakohtu

  3. a otsus ei ole põhjendatud ka Sergei Matjuninile mõistetud karistuse osas. Kohtuvaidlustes märkis prokurör, et taotleb Sergei Matjuninile sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävat karistust põhjusel, et kannatanutele tekitatud kehavigastused ei olnud märkimisväärsed. Samas ei pidanud kohus episoodide arvu, Sergei Matjunini karistust kergendavate asjaolude puudumist ja tema karistust raskendavate asjaolude esinemist arvestades võimalikuks Sergei Matjuni karistamist muul viisil, kui reaalse vangistusega

§ 122keskmises määras.

Kohtu arvates ei ole Sergei Matjuninit võimalik mõjutada tingimusliku vangistuse või üldkasuliku tööga – eelnimetatud ei täida kohtu arvates karistuse eesmärke. Kohus leidis, et Sergei Matjunin tuleb süüdi mõista

§ 122järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest. Üheks peamiseks asjaoluks, mida tuleks käesoleval juhul arvestada, on kasutatud vägivalla iseloom ja kannatanule tekitatud kehavigastuste raskus. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavapoolne vägivald ei olnud tõenditest nähtuvalt kuigi intensiivne. Sergei Matjunini süü suuruse näitajaks on asjaolu, et tema teoga ei ole põhjustatud olulisi vigastusi kannatanutele ega muid raskeid tagajärgi. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul oleks see karistuse eesmärgi saavutamiseks piisav. Sergei Matjunin on kriminaalkorras karistatud ühel korral 14. 09. 2010. a

§ 424järgi.

Kaitsja on seisukohal, et ainult aastaid tagasi teiseliigilise kuriteo eest mõistetud kriminaalkaristuse põhjal ei ole alust arvata, et Sergei Matjunin võiks uuesti asuda vägivallategusid toime panema. Sergei Matjunin töötab ja teda iseloomustatakse positiivselt. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei ole tema poolt vägivallategude toimepanemine kujunenud käitumismalliks. Sergei Matjunini isikuandmeid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik kohaldada reaalset vangistust sanktsiooni keskmises määras. Käesolevas asjas tuleb rõhutada, et kannatanu enda taunitav käitumine võis soodustada tema suhtes kuritegude toimepanemist. Peaaegu kõigis episoodides on tunnistajate ütlustest nähtuvalt kannatanu olnud joobes. Kohus tuvastas, et G. M oli tarvitanud sedavõrd palju alkoholi, et viibis abitusseisundis. 08. 04. 2012. a episoodis on kannatanu A. L andnud ütlusi, mille kohaselt võõrad poisid, vanuses 1314, tema alkoholijoobes ema G. M koju tõid. Ema oli nii purjus, et ei saanud millestki aru ning ei suutnud ise teisele korrusele minna. 25. 05. 2012. a episoodis on A. L tunnistajana andnud ütlusi, millest nähtuvalt ema tuli õhtul koju ja oli purjus. Sergei Matjunin tõukas ema kätega koridoris ja tõukamise või purjus oleku tõttu kukkus ema põrandale pikali. 4

(9)
  3. a episoodis on A. L tunnistajana andnud ütlusi, et ema oli purjus ja lamas voodil. Ema oli joonud alkoholi juba enne kasuisa tulekut. Kuigi alaealise kasutütre suhtes jõu kasutamist ei saa õigustada, ei saa käesoleval juhul tähelepanuta jätta ka A. L enda vägivaldset käitumist. Tunnistaja J. M on andnud ütlusi selle kohta, et õde peksab isa ka. 29.08.
  4. a episoodis on kannatanu A. L ise tunnistanud, et kui ema purju jäi, tekkis tal emaga köögis tüli, mille käigus ta tõstis käe, et ema lüüa. Eeltoodu alusel ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga, et Sergei Matjunini suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 27.06.
  5. a otsus ning teha uus otsus, millega mõista Sergei Matjunin õigeks kõigis G. M kehalise väärkohtlemise episoodides. Kaitsja samuti palub kvalifitseerida A. L kehaline väärkohtlemine

§ 121järgi ja mõista nende kuritegude eest Sergei Matjuninile kergem karistus.

  1. Süüdistatav Sergei Matjunin esitatud apellatsioonis võtab omaks süü kannatanu G. M suhtes toimepandud kuriteo osas ning põhjendab kuriteo toimepanemist kannatuse katkemisega seoses kannatanu poolt alkoholi liigtarvitamisega. Süüdistatav märgib, et tema on oma perekonna ainus toitja ning palub vähendada temale mõistetud karistust. Süüdistatav kahetseb oma süüd ning palub ajatada menetluskulude tasumist, kuna ta viibib vangistuses ning tal puuduvad sissetuleku allikad. PROKURÖRI VASTUVÄITED ESITATUD APELLATSIOONIDELE
  2. Prokuröri hinnangul on Sergei Matjunini süüdimõistmine

§ 122

kirjeldatud kuritegude toimepanemises korrektne ning alust tema õigeksmõistmiseks ei ole. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis toodud väidetega ning on seisukohal, et Harju Maakohus on põhjalikult analüüsinud tõendeid iga erineva kuriteoepisoodi osas, mis kogumis moodustab järjepideva kehalise väärkohtlemise. Kohus on piisava põhjalikkusega toonud välja asjaolud, mida loeb tõendatuks ning kohtu veendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. Samuti on kohus veenvalt põhjendanud, miks siiski tema arvates on A. L ütlused usaldusväärsed, hoolimata perekonnas valitsevatest vaenulikest suhetest. A. L ütlustele annab prokuröri hinnangul eriliselt tugeva kaalu veel ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu. A. L on mitmel korral filminud Sergei Matjunini poolset vägivalda. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et videosalvestuse kvaliteet ei võimalda isikuid ära tunda. A. L on ütlustes kirjeldanud videote salvestamise asjaolusid ning ka seda, kes videotel on. Videotel kujutatud täiskasvanud meesterahvas on sellise välimusega, mis ei anna alust kahtlusteks, et tegemist on Sergei Matjuniniga. Videotel kutsub kannatanu vägivallatsejat „Serjožaks“. Lisaks pole ka Sergei Matjunin eitanud, et videotel on teda kujutatud, ta on lihtsalt olnud seisukohal, et tegemist pole vägivallaga. Lisaks A. L ütlustele ning asitõendi vaatlusprotokollis kajastatule, on Sergei Matjunini süü kinnitamiseks kogutud veel tõendeid, mis kõik omavahel riimuvad. Sergei Matjunini enda ütlused on aga täiel määral ebausaldusväärsed. Eriliselt ilmekalt tuleb ebausaldusväärsus välja justnimelt 08.04.2012 kuriteoepisoodis, mil tunnistaja O. P, kelle ütluste objektiivsuses ning ebausaldusväärsuses pole alust kahelda, on kirjeldanud, kuidas nägi, et Sergei Matjunin peksis jalgadega maaslamavat G. M. Sergei Matjunin aga eitab seda. Asjaolu, et Sergei Matjunin ise oma tegevust vägivallatsemiseks ei pea ning leiab, et tal on õigus oma abikaasaga selliselt käituda, sest viimane tarvitab liialt tihti alkoholi, ei 5

(9)anna alust seisukohaks, et Sergei Matjunini tegevuses puudub kuriteokoosseis. Süüdistatava poolt süü omaksvõtt on vaid karistust kergendav asjaolu, mitte süüdimõistva otsuse tegemise eeldus, nii nagu apellant näikse ekslikult arvavat. Appellant on viidanud olukorrale, justnagu oleks tekkinud põhjendatud kahtlused, mis tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Prokurörile jääb arusaamatuks, millised on need kahtlused, mis on tekkinud, mis tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Kohus on veenvalt motiveerinud ning tõendeid analüüsinud ning kõik võimalikud kahtlused kõrvaldanud. Asjaolu, et Sergei Matjunin ei tunnista, et teod, mida ta on toime pannud G. M suhtes, on vägivallateod, ei ole kahtluseks, mida tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Ka ei nõustu prokurör apellandi seisukohaga, et A. L suhtes toime pandud teod peaksid olema kvalifitseeritud

§ 121kohaselt.

Apellant ei ole oma seisukohta põhjendanud. A. L puhul on kohus tõendatuks lugenud neli kuriteoepisoodi, mis on eraldiseisvatena kvalifitseeritavad

§ 121järgi.

Kuriteod A. L suhtes on toime pandud 29.08.2011, 2011.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal vahemikus septembri lõpp kuni novembri alguseni, 08.04.2012 ning 29.09.2012. Kuriteod on omavahel seotud ning lapse kallal vägivallatsemine on järjepidev. Järjepidevaks kehaliseks väärkohtlemiseks loetakse vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad olla ajaliselt lahutatud. Käesoleval juhul on tegemist nelja eraldiseisva kehalise väärkohtlemise juhuga ning nendevaheline ajavahe pole ülemäära suur, seega on võimalik lugeda neid tegusid siiski

§ 122kuriteokoosseisuga hõlmatuks.

Prokurör leiab, et õiguslik hinnang, mille kohus andis Sergei Matjunini käitumisele, põhineb kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite kogumis hindamisele. Kohtuotsuses on näidatud millistele konkreetsetele tõenditele ja miks tuginedes on kohus ühe või teise asjaolu lugenud tõendatuks ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Prokurör on seisukohal, et Sergei Matjuninile

§ 122

kirjeldatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust on põhjendatud ja seaduslik ning lähtub ka süüdimõistetu isikust. Apellant leiab, et Sergei Matjunile mõistetud karistus on liiga range. Prokurör ei nõustu selles osas kaitsjaga ning leiab, et Harju maakohus on veenvalt ja põhjalikult selgitanud, miks ta mõistab Sergei Matjuninile karistuse sanktsiooni keskmääras. Sergei Matjunin on pannud toime kaks kuritegu – ta on järjepidevalt kehaliselt väärkohelnud nii G. M kui ka alaealist A. L. Kuigi tarvitatud vägivald pole intensiivne, siis juba ainuüksi kaks kuriteoepisoodi räägivad suuremast teosüüst kui üks. Sergei Matjunini osas on kohus tuvastanud ka karistust raskendavad asjaolud, samas kui kergendavaid asjaolusid ei esine. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-06, milles selgitatakse, et kohtul lasub kohustus hinnata konkreetse teo sisemist ebaõiglust. Leian, et ka selles osas ei ole põhjust Harju Maakohtule midagi ette heita – kohus on ka sellele aspektile piisavalt tähelepanu pööranud ning õigustatult asunud seisukohale, et Sergei Matjunin on loonud olukorra, kus pideva vägivalla all kannatavad enamus pereliikmeid. Sergei Matjunin on pidanud oma tegevust õigustatuks, sest G. M tarvitab tema hinnangul liialt palju alkoholi ning A. L on laisk. Sergei Matjunin on laste nähes pidevalt peksnud nende ema ning selliselt loonud lastele elukeskkonna, mis ei ole tervislik. Kaitsja viitab oma apellatsioonis, et igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest. Prokurör leiab, et karistusraamid on seaduse poolt ette antud ning lähtuvalt väljakujunenud kohtupraktikast on kohus korrektselt lähtunud sanktsiooni keskmäärast ning 6

(9)seejärel asunud seda korrigeerima lähtuvalt süü suurusest, karistust raskendavatest asjaoludest ning preventsioonidest. Sergei Matjunin pani kuriteo toime katseajal. Apellant viitab, et kuivõrd Sergei Matjunin on süüdi mõistetud

§ 424

kirjeldatud kuriteo eest, siis pole alust arvamiseks, et ta võiks uuesti hakata vägivallategusid toime panema. Apellant leiab, et Sergei Matjunini poolt pole vägivallakuritegude toimepanemine väljakujunenud käitumismalliks. Prokurör ei nõustu kaitsja järeldustega. Sergei Matjunin on süüdi mõistetud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevas kriminaalasjas arutatavaid tegusid pani ta ka toime alkoholijoobes. Sergei Matjunini väljakujunenud vägivaldne käitumine on samuti tõendamist leidnud, sest ta on pika aja vältel järjepidevalt kehaliselt väärkohelnud kaht oma pere liiget. Apellant palub ringkonnakohtul pöörata tähelepanu ka sellele, et kannatanu ise on oma taunitava käitumisega soodustanud seda, et tema suhtes kuritegusid toime pandaks. Prokuröri hinnangul on selline seisukoht äärmuslik. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu on olnud võimetu ennast kaitsma ning vaid palub, et Sergei Matjunin lõpetaks vägivalla. Kannatanu ei väljendu ebatsensuurselt ega provotseerivalt. Asjaolu, et täiskasvanud kannatanu oli alkoholijoobes, ei ole sedavõrd taunitav, et asuda seisukohale, et selline käitumine iseenesest põhjustab kuritegude toimepanemise. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka Sergei Matjunin oli kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 taotleb prokurör jätta Sergei Matjunini kaitsja vandeadvokaadi Leelo Viili apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsioonide ning sellele esitatud vastuse väidetega, leiab, et apellatsioonid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Esmalt kohtukolleegium märgib, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud seisukohad on kannatanu G. M suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodide osas on omavahel vastuolus. Nimelt süüdistatav oma apellatsioonis võtab nimetatud kuriteo episoodides süü omaks ning kahetseb tehtut, kaitsja aga palub Sergei Matjunin kõigis kannatanu G. M kehalise väärkohtlemise episoodides õigeks mõista. Seejuures kaitsja ei too oma apellatsioonis välja ühetegi asjaolu, mida ta kahtluse alla seab ja mida maakohus oleks valesti hinnanud või hindamata jätnud. Kaitsja toob oma apellatsioonis üksnes välja, et 08.04.2012, 25.05.2102 ja 22.06.2012 kannatanu G. M suhtes toimepandud episoodide ajal oli kannatanu purjus. Kuigi kolleegiumile jääb arusaamatuks, millele kaitsja soovib sellele asjaolule osundamisega viidata, tuleb märkida, et G. M kehalise väärkohtlemise motiiviks viimase poolt alkoholi liigtarvitamist tunnistab oma apellatsioonis ka süüdistatav ise. See asjaolu aga mitte kuidagi ei muuda maakohtu veenvaid ja põhjendatud järeldusi süüdistatava tegevusele antud juriidilise hinnangu osas. Kohtukolleegium märgib, et kannatanu G. M kehaline väärkohtlemine süüdistatava poolt on üheselt tõendatud maakohtu poolt uuritud ning kogumis hinnatud tõenditega, milleks on eelkõige kannatanu A. L poolt filmitud videod, millest nähtub kuidas süüdistatav erinevatel süüdistuses toodud aegadel kannatanu G. M kätega ja jalgadega peksab. Maakohus on omavahel kõrvutanud ning kogumis hinnanud ka teisi tõendeid. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel enam kui põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. 7

(9)
  1. Süüdistatava positsiooniga ja kriminaalasja materjalidega vastuolus olev on ka kaitsja seisukoht, et maakohtus uuritud videolõikude kvaliteet on nii madal, et nendes kajastatud isikuid ei ole võimalik ära tunda. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist süüdistatav ei soovinud CD-le salvestatud videolõike vahetult vaadata (T. II lk 9). Maakohtu menetluse jooksul pole keegi menetlusosalistest videolõikude halvale kvaliteedile viidanud ning videolõikudel fikseeritu oli asitõendi vaatlusprotokolli avaldamisega uuritud. Süüdistatav pole menetluse jooksul kunagi eitanud, et maakohtus uuritud videolõikudel on kajastatud just tema ja tema perekonna liikmed. Kohtukolleegium märgib, et uuritud videofailides kajastatud isikud kutsuvad üksteist nimede järgi: Serjoža (Sergei Matjunin), XXX (J. M), mis ei anna alust kahtluseks, et videotel oleks kajastatud kolmandad isikud. Lisaks sellele tütre poolt vägivallastseenide filmimist tunnistab oma ütlustes ka kannatanu G. M, kelle uuritud ütlustest tuleneb, et ta teadis, et A. L on mõned korrad filminud Sergei Matjunini vägivaldset käitumist tema suhtes.
  2. Kaitsja apellatsioonis toodud järeldus, et kannatanu A. L suhtes on tõendatud ainult 1 vägivalla episood, kuna vaid ühes tema suhtes toime pandud episoodis lisaks pereliikmetele ütlusi andnud ka sündmusi vahetult pealt näinud tunnistaja O. P, on samuti vastuolus maakohtu poolt uuritud tõenditega. Kaitsja ise sedastab oma apellatsioonis, et A. L suhtes toimepandud vägivalda nägid ka teised perekonna liikmed, seega kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks miks tuleb tõendatuks hinnata vaid tunnistaja O. P pealtnähtud episoodi.
  3. Sergei Matjunin’ile mõistetud karistuse osas kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Käesoleval juhul on Sergei Matjunin’ile

§ 122

järgi mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras ehk 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Nimetatud karistust on vähendatud vastavalt KrMS § 238 sätetele. Karistuse mõistmisel võttis maakohus õigustatult arvesse karistust kergendavate asjaolude puudumist ning arvestas mõisteteva karistuse raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemist isikute suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses (

§ 58

p 4) ning süüteo toimepanemist abitus seisundis isiku suhtes (

§ 58p 3).

Kohtuliku uurimisega on üheselt tuvastatud, et mitme kutieo episoodi toimepanemise ajal oli kannatanu sellises alkoholijoobes, et ei saanud end kaitsta ja seega oli abitus seisundis. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata apellatsioonides. Asjaolu, et süüdistatav Sergei Matjunin tunnistab end süüdi G. M järjepidevas kehalises väärkohtlemises alles oma apellatsioonis ning kahetseb tehtut, ei ole arvestatav tema karistust kergendava asjaoluna, kuna on ilmselgelt juhitud süüdistatava soovist mõjutada ringkonnakohut temale mõistetud karistuse vähendamiseks. Eeluurimise ja kohtumenetluse jooksul on Sergei Matjunin, vaatamata uuritud tõendite koormale, järjekindlalt eitanud G. M kehalist väärkohtlemist. Kolleegium märgib, et Sergei Matjunin’ile mõistetud vangistuse pikkus, vaatamata kergendavate asjaolude puudumisele ning kahe karistust raskendava asjaolu ilmnemisele, on siiski sanktsiooni keskmises määras. 10. Oma apellatsioonis palub süüdistatav ajatada temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on niigi menetluskulusid määranud hüvitamiseks osade kaupa 10 kuu jooksul. Pelgalt asjaolu, et süüdimõistetu kannab vangistust, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena tema rahaliste nõuete tasumise tähtaja ajatamiseks. Samuti ei anna alust tähtaja ajatamiseks süüdistatava väited, et vanglas puuduvad tal sissetuleku allikad. Ringkonnakohus märgib, et rahaliste kohustuste kohtuotsuses ettenähtud korras täitmise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust täita rahalised nõuded isiku kogu vara arvelt. Oma varalist olukorda tõendavaid 8

(9)dokumente pole aga süüdistatav kohtutele esitanud. Ehkki Sergei Matjunini väitel puuduvad tal sissetuleku allikad, ei ole ta maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitatud tõendeid endal vara puudumise kohta, mis annaks kohtule alust veendumuseks, et S. Matjunin’il ei ole võimalik tasuda menetluskulusid ka oma vara arvelt. Niisuguse veendumuse peab aga esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahaliste kohustuste täitmise tähtaja ajatamist. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus veendumuseks, et Sergei Matjunin’il ei ole võimalik täita rahalisi kohustusi kohtuotsuses ettenähtud korras ja ulatuses või rahaliste kohustuste niisugune täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav.
  1. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sergei Matjunin’i kaitsja advokaat Leelo Viil taotles apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 86,40 eurot. Kohtukolleegium pidas taotluse põhjendatuks ning rahuldas selle. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 alusel, kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, seega jäävad Sergei Matjunin’i apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema kanda.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellantide poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  3. juuni 2013 otsuse Sergei Matjunin’i suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Meelika Aava 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.